2-24-135666/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.07.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-135666

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi A Vi vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

7095,32 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757),

lepinguline esindaja A K

Kostja: A V (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 17.01.2024 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 5000 eurot, intress 400,36 eurot,

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1258,24 eurot ja

viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhivõla

täieliku tasumiseni 21,90% aastas.

3. Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 10 eurot ja

lepingu haldustasu 7,96 eurot.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 765 eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas 10.12.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja

Bigbank AS ja kostja vahel 17.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxx tulenev

põhivõlg 5000 eurot, võla sissenõudmiskulu 10 eurot, intress 400,36 eurot, lepingu haldustasu

7,96 eurot ning viivis 582 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates

11.12.2024 kuni tagastamata krediidisumma (5000 eurot) täieliku tasumiseni 21,90%

tagastamata krediidisummalt aastas.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Hageja Bigbank AS ja kostja sõlmisid 17.01.2024 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille

põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 5 000 eurot ning kostja oli kohustatud

maksma hagejale intressi 21,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingus on

väljendatud intress aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.-

s 3 ja põhitingimuste peatüki all, mille kohaselt moodustus intressimäär tagastamata

krediidisummalt aastas 21,90% (s.o 0,0608% päevas). Krediidi kulukuse määraks oli 26,66%

ning see on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 5 000 EUR, krediidileping kehtib 60

kuud, intress on 21,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 100 EUR, igakuine

lepinguhaldustasu on 1,99 EUR kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja

täies mahus. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma oli 8483,50 EUR.

Lepingus on väljendatud viivis aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehel p.-s 3 ja põhitingimuste peatüki all, mille kohaselt moodustus viivisemäär 21,90%

(s.o 0,0608% päevas).

2.2. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited.

Hageja omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste

kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, kliendi Maksu- ja Tolliameti sissetulekute

registri väljavõtte ajaloo alusel ja avalikest registritest saadud info alusel ning Luminor xxx ja

Swedbank xxx arvelduskonto perioodi 14.09.2023-17.01.2024 väljavõtte alusel.

Laenutaotlusel märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks töötasu 2 000 eurot neto ettevõttest

xxx. Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute alusel nähtus tema keskmiseks sissetulekuks

viimase 3 kuu vältel töötasu 1397,18 eurot (04.2022-7.2022). Konto väljavõtte alusel saadi

kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul oluliselt väiksem töötasu 1501,21

eurot kuus (oktoober 2023 – detsember 2024, sh ei võetud arvesse 29.12.2023 kannet mis

selgituse kohaselt oli varem makstud töötasu jooksva kuu eest). Kostja märkis laenutaotlusel,

et tal ei ole finantskohustusi võlausaldajate ees. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto

väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid krediidikohustusi kokku 136 eurot xxx ja xxx ees.

Krediidilepingust nr xxx tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 141.41 eurot.

Arvestades konservatiivselt tuvastatud väikseimat kliendi sissetulekute suurust summas 1

397,00 eurot kuus (MTA andmed), moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal

sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja

maksimaalsed kohustused) ca 19,86%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas

praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest.

16.01.2024 päringus teavitas kostja seoses S.M-le ja J.T-le tehtud kannetega, et tegemist on

vastavalt ema ja elukaaslasega ning kanded ei ole seotud kohustustega kolmandate isikute ees.

Lisaks arvestas hageja krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal ei ole ülalpeetavat (Lisa 7 –

„dependents“ ehk ülalpeetavad 0), kostja ei ole abielus (Lisa 7 – „marital status: single“ ehk

perekonnaseis: vallaline) ja kostja elab isiklikus korteris (Lisa 7 – „Residence type: private

apartment“ ehk elukoha tüüp: isiklik korter). Regulaarsete kuludena nähtusid regulaarsed

kanded xxx igakuiselt summas 55 eurot.

Arvelduskonto analüüs teostatakse järgnevalt - klient annab laenutaotlust täites panga

teenusepartnerile, xxx, nõusoleku enda isiklike arvelduskontode väljavõtete jagamiseks. Kui

klient on nõusoleku andnud, edastab teenusepartner xxx pangale Kliendi panga

kontoväljavõtted tehingute formaadis. Need kontoväljavõtted/tehingud kategoriseeritakse

panga süsteemi abil. Pangatöötaja teostab seejärel krediidivõimelisuse analüüsi

kategoriseeritud tehingute pinnalt. Arvelduskontot PDFid/BDOCid kujul pank ei saa,

partnerilt tuleb kontoväljavõtte info automaatselt läbi süsteemi tehingute formaadis Exceli

failis.

Samuti omandas hageja infot kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta

kättesaadavatest avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist, Taust

andmebaasist, Maksu ja Tolliameti võlaregistrist, Töötamise registrist. Ühtegi kehtivat

maksehäiret ega maksekohustust krediidiandja ei tuvastanud.

2.3. Krediidisumma 5000 eurot, millest tasaarvestati väljamakse tasu 100 eurot, maksti välja

kostja arvelduskontole xxx kuupäeval 17.01.2024.

2.4. Kostja ei ole tagasimakseid teinud. Hageja hoiatas 29.04.2024.a. saadetud teatega kostjat

lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul

võlgnetavaid summasid. Kostja midagi ei tasunud, mistõttu hageja ütles 30.05.2024.a.

ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

Üles ütlemise ajal oli kostja viivituses täielikult vähemalt kolme, veebruar 2024, märts 2024,

aprill 2024 ja mai 2024, osamaksete tasumisega. Krediidiandja on lepingu ülesütlemise teatise

kostjale edastanud mõistlikul viisil – lepingus sätestatud viisil elektrooniliselt e-postile ja

tähitud kirjaga.

2.5. Kuna kostja ei ole krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, on kostja poolt lepingu

järgi tagastamata krediidisummaks 5 000 eurot. Lepingu üles ütlemise seisuga olid tasumata

intressid kokku 400,36 eurot: lepingu sõlmimisest 17.01.2024 kuni I osamakse tasumise

tähtpäevani 26.02.2024 arvestatud intress 121,67 eurot, 25.03.2024 84,86 eurot, 25.04.2024

92,93 eurot, 27.05.2024 95,02 eurot, 29.05.2024 5,88 eurot.

2.6. Lepingu üldtingimuste p. 5.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama

võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud

kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla

menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Kostja on jätnud

lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 10 eurot kostjale saadetud tasuliste

meeldetuletuskirjade eest. Kostjale on väljastatud järgnevad meeldetuletuskirjad: 1)

05.03.2024 meeldetuletuskiri (tasuta); 2) 18.03.2024 meeldetuletuskiri (tasuline); 3)

04.04.2024 meeldetuletuskiri (tasuta); 4) 17.04.2024 meeldetuletuskiri (tasuline).

2.7. Viivist nõuab hageja põhivõlalt, 5000 eurolt, alates lepingu üles ütlemisele järgevast

päevast, s.o alates 31.05.2024, lepingus sätestatud intressimääraga võrdses viivisemääras

21,9% aastas.

Otsuse põhjendused

3. Hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 31.03.2025. Kostjale oli

määrusega antud tähtaeg 14 päeva hagile vastamiseks, kostja vastanud ei ole.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

Pidades silmas Euroopa Kohtu praktikat, kontrollib kohus omal algatusel lepingu kehtivust, sh

seda, kas välja olid toodud nõutud andmed (st ka sõltumata siseriiklikest menetlusseadustiku

sätetest, mis pärsiksid tõendite hindamist ning seeläbi kohtu kontrollikohustuse täitmist).

4. Kohus märgib, et kohtule on esitatud kostja poolt 17.01.2024 digiallkirjastatud hageja poolt

välja toodud tarbijakrediidileping, millele oli lisatud Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht.

Leping sisaldas nõutud teavet, sh intressi, krediidi kulukuse määra, krediidi kogukulu ja

tagasimaksete kohta. Kohus kontrollis tagasimakse graafiku alusel, et krediidi kulukuse määr

vastas lepingus välja toodule ning ei ületanud laenu andmise ajal kehtinud maksimaalset

määra. Kostja oli seega teinud tahteavalduse hageja väidetud lepingu sõlmimiseks ning leping

sisaldas nõutud andmeid ega olnud tühine krediidi kulukuse määra tõttu.

5. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks väited kostjale laenu väljamaksmise kohta ning

selle kohta, et kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset.

6. Kohus kontrollis hageja poolt vastutustundliku laenamise kohta esitatud tõendeid:

laenutaotlust, registripäringute väljavõtteid, kostja kahe konto väljavõtteid. Kohus märgib, et

konto lõpuga 2304 väljavõte on perioodi 14.09.2023-10.01.2024 kohta, konto lõpuga 3977

väljavõte on perioodi kuni 17.01.2024 kohta. Arvestades, et laenutaotlusest nähtuvalt esitas

kostja laenutaotluse 11.01.2024 ning märkis oma kontoks konto lõpuga 2304, koguti ilmselt

algselt ühe konto väljavõte ning kuna sellelt nähtusid ülekanded kostja teisele kontole, koguti

ilmselt teise konto väljavõte lisaks, mis seletaks konto väljavõtete erinevat perioodi.

Laenutaotlus, päringute väljavõtted ja kontode väljavõtted tõendavad hageja väiteid kostja

sissetulekute kohta. Konto väljavõttelt ei nähtu muid, hageja poolt esile toomata

finantskohustusi. Kohus ei tuvastanud esitatud tõenditest ka muid asjaolusid, mis oleksid

pidanud tooma kaasa kahtluse, et kostja ei suuda võetud kohustust täita. Kokkuvõttes ei saa

kohus esitatu pinnalt öelda, et hageja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust.

7. Hageja poolt esitatud intressiarvestus vastab lepingu maksegraafikus toodud intressile.

Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et hageja saatis e-kirjaga ja tähitud kirjaga kostja

lepingujärgsetele kontaktandmetele lepingu üles ütlemise hoiatuse ja teate. Hoiatuse ja teate

vahele jäi nõutud pikkusega täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Kuivõrd kostja ei olnud ühtegi

tagasimakset teinud, oli kostjal lepingu üles ütlemise hetkeks tasumata 4 lepingujärgset

makset. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et leping on kehtivalt üles öeldud 30.05.2024.

Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõla ja intressi nõude ning mõistab kostjalt VÕS

§ 396 lg 1, § 397, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 alusel välja põhivõla 5000 eurot ja intressid

perioodi 17.01.2024-29.05.2024 eest kokku 400,36 eurot. Viivise mõistab kohus VÕS § 101

lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel välja lepingus sätestatud, intressimääraga võrdses

määras, 21,9% aastas alates 31.05.2024. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on

sissenõutavaks muutunud 1258,24 eurot (420 päeva eest).

8. Kohus jätab rahuldamata võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 10 eurot ja

haldustasunõude 7,96 eurot. Võla sissenõudmiskulude osas on hageja viidanud nõude alusena

üldtingimuste punktile 5.3, ent selles ei ole välja toodud sissenõudmiskulude hüvitise suurust,

vaid on viidatud hinnakirjale. Hageja ei ole esitanud kohtule hinnakirja ega ka faktiväidetena

välja toonud, mida hinnakirjas ette nähti ning kuidas hinnakiri lepingu osaks saanud oli.

Kohus on menetlusse võtmise määruses (dtl 116) mh selgitanud ka võla sissenõudmiskulude

nõude eeldusi ning andnud hagejale menetlusse võtmise määrusega tähtaja antud selgituste

valguses hagi üle vaatamiseks. Hageja on ka 28.04.2025 esitanud täiendava

menetlusdokumendi, ent ei ole selles sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet täiendavalt

põhjendanud.

Haldustasunõude on hageja esitanud hagis vaid nõudena, toomata hagi tekstis välja ühtegi

põhjendust selle nõude kohta. Seetõttu ei ole kumbki nõue õiguslikult põhjendatud. Ka

tagaseljaotsuse korral saab kohus rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud nõuded.

Menetluskulud, kohtulahendi täitmine

9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskuludena toob hageja välja tasutud riigilõivu 665 eurot ja õigusabikulud 100 eurot,

mille hageja on tasunud täies ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ning ka hageja

toodud summas õigusabikulu peab kohus põhjendatud menetluskuluks ning mõistab need

kostjalt välja.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1).

10. TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta

viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik