2-24-7533/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-7533

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i

n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Viivi Kalme

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

23.07.2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-7533

Tsiviilasi

Hagi hind

Vastuhagi hind

K.S.-i hagi A.K. vastu solidaarkohustusest tulenev võla

nõudes

3697,50 eurot

A.K. vastuhagi K.S.-i vastu abieluvaralepingu tühisuse

tuvastamise nõudes

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Hageja/vastukostja: K.S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX

xxxxx, telefon XXX, e-post:

Kostja/vastuhageja: A.K. (isikukood: XXX; elukoht: - ei ole

avaldatud; telefon XXX, e-post:

Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin Antsov,

Advokaadibüroo Kuklase &Partnerid Lõuna- Eesti osakond,

Jüri 26, Võru 65609, telefon 78 24 348, e-post:

25.06.2025

Menetlustoiming

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. K.S.-i hagi A.K. vastu rahuldada.

2. Mõista A.K.-lt välja 3697 eurot 50 senti K.S.-i kasuks.

3. A.K. vastuhagi K.S.-i vastu jätta rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud A.K. kanda.

5. Määrata kindlaks K.S.-i menetluskulud summas 455 eurot.

6. Mõista A.K.-lt välja 455 eurot menetluskulude katteks K.S.-i kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

Hageja K.S.-i nõuded ja seisukohad

1.K.S. esitas 13.05.2024 kohtule hagi A.K. vastu, paludes kostjalt välja mõista 3697,50 eurot

laenulepingust 10-001024 -EV tuleneva solidaarse laenukohustuse katteks. Sellises summas võlg

hageja K.S.-i ees on kostjal A.K. kogunenud perioodil 01.11.2022-13.05.2024. Hagiavalduse

põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.01.2010 laenulepingu nr 10-001024 -EV AS-

ga Swedbank, et refinantseerida kostja A.K. ainuomandis oleva OÜ Pentastar ja panga vahel

sõlmitud lepingut nr .06-155513-JI ning lepingu nr. 08-045770-JI. Kõiki laenusid tagas ja tagab

K.S.-i ainuomandis olev kinnistu. K.S.-i ja A.K. vahel on sõlmitud ka varalahususleping, mille järgi

OÜ Pentastar kasum või kahjum ja kohustused on A.K. kanda. Sellele vaatamata tasub K.S. OÜ

Pentastar refinantseeritud ärilaenu, kuna seda tagab K.S.-i ja laste kodu. Alates 15.05.2012 on

laenukohustust pangale tasunud üksnes hageja. Hageja K.S. on ka juba varsemalt esitanud kohtu

kaudu A.K. vastu laenumaksete tagasinõudeid eelnevate perioodide eest, kuna solidaarne

laenukohustus lasub ka A.K.-l. Perioodi 01.11.2022-13.05.2024 eest on K.S. tasunud laenumakseid

pangale summas 7395 eurot. Teades, et tegemist on solidaarse kohustusega, palub hageja kostjalt

välja mõista pool hageja poolt Swedbank AS-le tasutud laenusummast ehk 3697,50 eurot.

2.A.K. vastuhagi osas on K.S. seisukohal, et vastuhagil ei ole alust. K.S. kordab, et 06.01.2010

sõlmiti laenuleping nr 10-001024 -EV Swedbank AS-ga A.K. ainuomandis olevate varasemalt

sõlmitud laenulepingute refinantseerimiseks. K.S.-i ainuomandis olev kinnistu asukohaga Laane 5,

Elvas tagab võetud laenusid. Notariaalne varalahususleping sõlmiti sooviga jagada vara selliselt,

nagu see abikaasade vahel tegelikult ka jaotunud oli: kinnistu oli K.S.-i ja tema pere käsutuses juba

aastaid enne A.K.-ga tutvumist ja Pentastar OÜ oli ainuisikuliselt A.K. äriühing – ta oli ettevõtte

ainus juhatuse liige. Varalahususlepingu järgi on Pentastar OÜ-ga seonduv kasum või kahjum ja

kohustused ainuisikuliselt A.K. kanda. Laenu tagab K.S.-i ja A.K. ühiste laste kodu, kus lapsed ka

elavad. K.S. on seni tasunud Swedbank AS-le laenu ainuisikuliselt ja nõudnud A.K.-le langeva osa

tagasi kohtumenetluste kaudu. K.S. tunnistab oma solidaarset laenukohustust ja palub seetõttu

kostjalt välja mõista poole AS-le Swedbank sel perioodil tasutud summast, s.o. 3697,50 eurot.

08.04.2025.a menetlusdokumendis (dtl 81) on K.S. seisukohal, et A.K. poolt väidetud

abieluvaralepingu näilisus ei ole varsemalt poolte vahel teemaks olnud. Abieluvaraleping on

sõlmitud õigetel asjaoludel ja selle nimetamine näiliseks on A.K. katse mitte maksta tema osa

solidaarkohustusest.

Kostja A.K. nõuded ja seisukohad

3.Vastuses hagile (dtl 45-48) ei tunnista A.K. tema vastu esitatud nõuet, kuna vastavalt

kokkuleppele pidi laenulepingust nr 10-001024-EV tulenev laenukohustus jääma selle abikaasa

kanda, kelle omandisse jääb tagatiseks olev kinnistu. 05.06.2009 on sõlmitud hageja ja kostja vahel

abieluvaraleping, milles on kirjas, et hageja lahusvaraks jääb Elvas XXX asuv kinnistu ning kostja

omandisse jääb osalus OÜ-s Pentastar (registrikood 11229042). Kostja on seisukohal, et VÕS § 69

lõikest 1 tulenev eeldus, et omavahelistes suhetes täidavad solidaarvõlgnikud kohustuse võrdsetes

osades, on võimalik ümber lükata. Selle eelduse ümberlükkamiseks soovib kostja, et kohus annaks

hinnangui poolte vahel sõlmitud abieluvaralepingu näilisusele ja tühisusele, s.t. sellele, kas hagejal

on kostja kui laenulepingu järgse solidaarvõlgniku vastu nõudeõigus poole laenumaksete ulatuses

või mitte. Kostja soovib esitada käesolevas asjas vastuhagi abieluvaralepingu tühisuse

tuvastamiseks.

Kostja selgitab, et OÜ Pentastar, mille laenu refinantseerimiseks on vaidlusalune laen antud, oli

asutatud 22.02.2006 hageja ja kostja abielu ajal ning kuulus abikaasade ühisvarasse. Kuna ettevõte

oli majanduslikult raskes olukorras ning hageja ja kostja kui abikaasade ühine huvi oli lõpetada OÜ

Pentastar tegevus võimalikult valutult, otsustati ühisvarasse kuulunud ettevõtte laenud

refinantseerida ning selleks sõlmiti 06.01.2010 laenuleping nr 10-001024-EV. Laenukohustuse

võtmisega likvideeriti ettevõtte võlgnevused AS Swedbank ees. Seega olemuslikult on

laenukohustuse näol tegemist, mitte kostja lahusvaraga seotud laenuga, vaid ühisvarasse kuulunud

ettevõtte laenuga. OÜ Pentastar kustutati registrist 30.04.2010. Ühisvara jagamise eesmärgiks oli

vältida perele kuuluva kodu müüki ettevõtte kohustuste täitmiseks. Pooled leppisid kokku, et

laenukohustuse täidab see abikaasa, kellele jäi kinnistu. Abieluvaralepingu näol oli tegemist näiliku

tehinguga, sest eesmärgiks oli n-ö päästa abieluvara arvelt ühisvarasse kuuluva osaühingu varaliste

kohustuste täitmine, s.t. vältida pere elukoha müüki OÜ Pentastar kohustuste täitmiseks.

4. 01.01.2024 esitas A.K. vastuhagi K.S.-i vastu (dtl ???) abieluvaralepingu tühisuse tuvastamise

nõudes. A.K. taotleb, et kohus tuvastaks 05.06.2009.a sõlmitud abieluvaralepingu tühisuse.

Tegemist on näiliku ning seeläbi tühise lepinguga. Tühisuse tuvastamise tagajärjeks see, et Elvas

XXX kinnistu on hageja ja kostja ühisomandis ning hageja ja kostja peavad viima läbi ühisvara

jagamise, mille tulemusena tekib kostjal hageja vastu nõue XXX kinnistu poole väärtuse ulatuses

(juhul, kui kinnistu jääb hageja ainuomandisse). Vastuhagi esitaja tugineb seejuures TsÜS § 89 lg.1,

lg.2 sätetele.

Vastuhagi kohaselt on abieluvaralepingu punktid 4.1.3 ja 4.1.5. näilikud ja seega tühised, need on

lepingusse võetud õigusnäivuse tekitamiseks. Abieluvaralepingu näol on tegemist näiliku

tehinguga, sest selle eesmärgiks oli päästa abieluvara arvelt ühisvarasse kuuluva osaühingu

Pentastar varaliste kohustuste täitmine. Abieluvaralepingu näilikkust kinnitab ka asjaolu, et pärast

selle sõlmimist jätkus poolte kooselu veel kuni aastani 2015. Vastavalt poolte tegelikule

kokkuleppele pidid mistahes laenulepingust tulenevad kohustused, mille täitmise tagamiseks on

XXX kinnistule seatud hüpoteek, jääma selle abikaasa kanda, kelle omandisse jääb tagatiseks olev

kinnistu. Pooled on fikseerinud abieluvaralepingus näiliku kokkuleppe, et vara jääb hagejale ning

kohustused kostjale. OÜ Pentastar, mille varasemate laenude refinantseerimiseks oli sõlmitud

06.01.2010 laenuleping nr 10-001024-EV, kuulus abikaasade ühisvarasse. Antud laenukohustuse

võtmisega likvideeriti ettevõtte võlgnevused AS Swedbank ees. OÜ Pentastar kustutati registrist

30.04.2010. Ühisvara jagamise eesmärgiks oli vältida perele kuuluva kodu müüki ettevõtte

kohustuste täitmiseks. Pooled leppisid aga kokku, et laenukohustuse täidab see abikaasa, kellele jäi

kinnistu. Kuna tegemist oli näiliku abieluvaralepinguga, siis sellist punkti lepingus ei sätestatud.

2010 laenu võtmise eesmärgiks oli refinantseerida ühisvarasse kuuluva ettevõtte laenusid (laenud

olid võetud enne abieluvaralepingu sõlmimist), tasuda võlgnevus Swedbank AS-le, et ettevõtte

likvideerimisel ei oleks kohustusi panga ees, mida käendas kostja.

A.K. hinnangul on abieluvaraleping ja selles toodud kokkulepped näilikud ja vastuhagi esitaja

taotleb tuvastada abieluvaralepingu tühisus.

5. Kohus võttis hagi menetlusse 30.07.2024 ja A.K. vastuhagi menetlusse määrusega 05.12.2024.

Kirjaga 24.03.2025 selgitas kohus pooltele tõendamiskoormist ja määrusega 29.05.2025 korraldas

menetlust. Kohus määras A.K. ülekuulamise vande all tema taotlusel ja lahendas tõendite

kogumise taotlused.

16.06.2025 esitas A.K. vastuväite kohtu tegevusele seoses tunnistaja küsitlemise taotlusega. Kohus

lahendas vastuväite 25.06.2025 kohtuistungil protokollilise määrusega.

6. 25.06.2025.a kohtuistungil osalesid hageja/vastukostja K.S., kostja/vastuhageja A.K. koos

esindaja vandeadvokaat Karin Antsoviga. A.K. andis ütlusi vande all. Hageja ja kostja ei soovinud

asja arutamist täiendada ja nõustusid minema eelistungilt üle kohtuistungile asja sisuliseks

arutamiseks.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu 3697,50 euro väljamõistmiseks kuulub

rahuldamisele.

Kostja vastuhagi abieluvaralepingu tühisuse tuvastamiseks jääb rahuldamata.

7. Laenukohustus.

Kohtule on esitatud A.K. ja K.S. A.K. (hilisemalt: K.S., dtl 30) laenuleping nr 10-001024-EV

AS-ga Swedbank, sõlmitud 06.01.2010 (dtl 8-11), mille kohaselt on laenusaajad nii A.K. kui ka

K.S. , laen on laenusaajatele antud summas 51 162,00 eurot tagastamise lõpptähtpäevaga

15.12.2029.a. Laenu tagatiseks on seatud hüpoteek kinnistule asukohaga XXX, Tartumaa

(registriosa number 961804). Laenulepingu p.3.2. kohaselt ei ole laenu kasutamise sihtotstarvet

määratud, laenulepingu p.3.17.3. kohaselt on pooled leppinud kokku, et laenulimiidi arvelt

lõpetatakse Pentastar OÜ ja panga vahel sõlmitud leping nr 06-155513-JI ja leping nr 08-045770-JI.

Kuna A.K. ja K.S. on mõlemad sama laenulepingu järgi laenusaajad, on nad solidaarvõlgnikud

laenuandja ees.

VÕS § 65 lg.1 järgi Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või

mõnelt neist.

Kohtule on esitatud K.S.-i konto väljavõte (dtl 31), millest nähtub, et perioodil 01.11.2022-

13.05.2024 on K.S.-i pangakontolt tehtud makseid Swedbank pangale laenu 10-001024-EV intressi

ja põhiosa katteks kokku summas 7395,06 eurot.

VÕS § 69 lg.1 järgi Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes

osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.

VÕS § 69 lg.2 järgi Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste

võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

K.S. on esitanud solidaarvõlgniku tagasinõude teise võlgniku A.K. vastu pangale tasutud laenu

pooles ulatuses ehk summas 3697,50 eurot. Kostja vaidleb nõudele vastu ja kohtul tuleb kontrollida,

kas esineb VÕS § 69 lg.1 viidatud aluseid, millele tuginedes ei kehti eeldus, et pangale peavad

kaaslaenusaajad täitma kohustuse võrdsetes osades.

Pooled ei ole viidanud seadusesättele, millele tuginedes vabaneb käesolevas asjas üks

solidaarvõlgnikest laenukohustuse täitmisest panga ees.

Tegemist on laenukohustusega, milles 06.01.2010.a sõlmitud laenuepingu järgi ei ole laenusaajatel

1 ja 2 ehk A.K.-l ja K.S.-il erinevat rolli. Laenulepingus puudub säte, mis annaks aluse kalduda

kõrvale solidaarvõlgnike võrdsuse põhimõttest kohustuse täitmisel laenuandja ees. Seetõttu ei

tulene lepingust ega ka kohustuse olemusest, et kaaslaenusaajate osad pangale laenukohustuse

tagasimaksmisel on ebavõrdsed. Seega kehtib eeldus VÕS § 69 lg.1 järgi, et kaaslaenusaajatel

tuleb täita kohustus võrdsetes osades.

8. Vastuhagi.

A.K. on esitanud vastuhagi nõudega tuvastada tema ja K.S.-i vahel 05.06.2009.a sõlmitud

abieluvaralepingu tühisus selle näilikkuse tõttu. Vastuhagi kohaselt on abieluvaralepingu punktid

4.1.3 ja 4.1.5. näilikud ja seega tühised, need on lepingusse võetud õigusnäivuse tekitamiseks.

A.K. väitel on poolte vahel kokkulepe, et mistahes laenulepingust tulenevad kohustused, mille

täitmise tagamiseks on XXX kinnistule seatud hüpoteek, jäävad selle abikaasa kanda, kelle

omandisse jääb tagatiseks olev kinnistu. Kuna abieluvaralepingu järgi jäi XXX kinnistu K.S.-ile,

on laenu tagastamine pangale üksnes K.S.-i kohustus.

Seega soovib A.K. ümber lükata VÕS §-st 69 lg.1 tulenevat eeldust, mille kohaselt eeldatakse

kaaslaenusajate võrdsust solidaarkohustuse täitmisel.

Pooltevaheline abieluvaraleping on sõlmitud 05.06.2009.a (dtl 12-16). Abieluvaralepingu p.2.1.

järgi on lepingu esemeks abikaasade poolt abielu ajal omandatud ja tulevikus omandatav vara,

sealhulgas varalised õigused ja kohustused. Lepingu p.2.2. on loetletud abikaasade ühisvara hulka

kuuluvana kinnistu XXX, Elvas (registriosa nr 961804), mille omanikuna on sisse kantud K.S. A.K.,

sõiduauto Volkswagen Passat Variant (reg.märk 040TGF) ja osaühingu osa Pentastar OÜ-s

(registrikood 11229042), mille osanik on A.K..

Abieluvaralepingu p.4.1.1., 4.1.2. järgi jääb kinnistu ja sõiduauto K.S. A.K. lahusvaraks, p.4.1.3.

järgi jääb osa osaühingus Pentastar A.K. lahusvaraks. Abieluvaralepingu p.4.1.5 järgi Kummagi

abikaasa poolt pärast lepingu sõlmimist võetud varalised kohustused jäävad selle abikaasa

lahuskohustusteks, kelle varalistest õigustest nimetatud kohustused tulenevad või kes nimetatud

kohustuste täitmiseks lepingu sõlminud on.

A.K. andis kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et abieluvaraleping sõlmiti eesmärgiga tagada,

et meilt ei võetaks ära kodu, kus kasvavad meie lapsed. A.K. andis ütlusi, et OÜ-l Pentastar oli

võetud pangast laen, mille refinantseerimiseks võtsid hageja ja kostja Swedbankist koos uue laenu.

Muid laene ei ole. See laen Swedbankist 51 000 eurot ongi see, millega refinantseeriti Pentastari

laenu, vormistati eraisiku laenuks, et meilt ei võetaks kodu ära. Abieluvaraleping sõlmiti aastal

2009, abielu kestis edasi ja kodu jäi alles. Kui seda tehingut ei oleks tehtud, siis ei oleks kodu alles

jäänud. A.K. sõnul olid nii abieluvaralepingu sõlmimine kui ka Pentastari pankroti raugemine

näilikud.

K.S.-i sõnul ei ole abieluvaraleping näilik, see sõlmiti sooviga jagada vara selliselt, nagu see

abikaasade vahel tegelikult ka jaotunud oli. Laenu tagav hüpoteek on XXX kinnistul, mis on

K.S.-i oma, soetatud ammu enne A.K.-ga tutvumist, oli K.S.-i isa nimel. Selles elavad nüüd poolte

ühised lapsed. K.S.-i sõnul on laenukohustus panga ees A.K.-ga solidaarne, K.S. ei ole kunagi

arvanud, et ta peaks seda üksi maksma.

Kohus on esitatud ja uuritud tõendite alusel teinud kindlaks, et abieluvaralepingus on (dtl 12-16)

abikaasade A.K. ja K.S. ühisvarana märgitud vara (lepingu p.2.2.)-kinnistu XXX Elvas, sõiduauto

Volkswagen Passat Variant (reg.nr xxxxxx) ja osaühingu Pentastar osa, mis on abikaasade abielu

kestel ja enne käesoleva lepingu sõlmimist omandatud (lepingu p.2.2. tekst). Pooled on sõlminud

ka asjaõiguslepingu (abieluvaralepingu p.7) omandiõiguse üleandmiseks ja esitanud

kinnistamisavalduse. Sellisena on sõlmitud kokkulepe korrektne, lisaks võlaõiguslikele

kokkulepetele on sõlmitud ka asjaõiguslik kokkulepe ehk käsutustehing ja selle kajastamiseks

kinnistusraamatus on esitatud kinnistamisavaldus.

Abieluvaralepingu pooled on lepingu p.5 (5.1, 5.2.) määratlenud lepingu eseme väärtuse ja

kompernsatsioonide maksmise – ühisvara arvel rahalisi kompensatsioone teineteisele ei maksta.

Sellega on kokkulepped ühisvara osas ammendavad, õiguslikult korrektselt vormistatud, s.h.

kinnisomandi üleandmine notariaalse tehinguga.

Seega ei ole pooltevaheline abieluvaraleping vormipuudustega, see on kehtiv. Abieluvaralepingu

võib sõlmida abielu kestel (aga ka enne abiellumist). Asjaolu, et abieluvaraleping on sõlmitud

abielu kestel ja selle sõlmimise järel abielu jätkub, ei muuda abieluvaralepingut näilikuks ega

tühiseks. Sellekohane A.K. väide (et abieluvaralepingu näilikkusele osutab abielu jätkumine pärast

abieluvaralepingu sõlmimist) ei ole asjakohane. Abieluvaralepinguguga reguleeritakse abikaasade

varalisi suhteid (kehtiva PKS § 24 lg.3). Sama nägi ette pooltevahelise abieluvaralepingu sõlmimise

ajal 05.06.2006 kehtinud PKS § 8 lg.1, § 9. Käesoleval juhul on abikaasad A.K. ja K.S.

reguleerinud abikaasade varasuhete hulgas ka lepingueseme väärtuse ja kompensatsiooni

maksmise- kompensatsioone ei maksta.

Kohtuistungil 25.06.2025 andis kostja vande all ütlusi nende abielu lõppemise kohta aastal 2015,

ka hageja andis seletuse, et abielu lahutati kohtus. Vaidlusi ei olnud, ühisvara jagada ei olnud. See

tähendab, et pooled kuni käesoleva kohtuvaidluseni ei ole tõstatanud küsimust sõlmitud noteriaalse

abieluvaralepingu kehtivusest, tühisusest või mittevastavusest nende tahtele. Kohus märgib, et

asjaõigusleping käsutustehinguna ei saagi näilik olla, kuna poolte sooviks oligi kinnistu omanikku

muuta. Kinnistu omaniku muutumine kajastub avalikult kinnistusraamatus.

Kohtule on esitatud tõendid OÜ Pentastar pakrotimenetlusest (dtl 90-93), milles 26.03.2010.a

määrusega on lõpetatud OÜ Pentastar pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu. Määrusest nähtub muuhulgas ka (dtl 92, määruse lk 3), et võlgnikettevõttel on olnud

lühiajalisi võlakohustusi K.S. A.K. ees enam kui 1 miljon 149 000 krooni, võlgniku juhatuse liige

on selgitanud, et see laen on vormistatud võlgniku pangalaenu ülevõtmisega eraisiku laenuks.

Äriühing on registrist kustutatud 30.04.2010 (dtl 94). A.K. esitas kohtule tõendeid Pentastar OÜ

volitatud isikute kohta (dtl 127), TSD-de andmed (dtl 128-133), et tõendada K.S.-i (tol ajal A.K.)

osalemist OÜ Pentastar tegevuses ja tema rolli volitatud isikuna.

K.S. kohtuistungil ei eita, et ta on olnud OÜ Pentastar volitatud isik, tegi äriühingus arvutitöid, s.t.

tegi makseid ja ülekandeid.

Kohus on seisukohal, et K.S.-i osa OÜ Pentastar tegevuses ei oma tähendust käesolevas vaidluses.

Abieluvaralepingust nähtuvalt on OÜ Pentastar tunnistatud abikaasade ühisvaraks, sellisena seda

käsitletud ja vastavalt abikaasde kokkuleppele abieluvaralepingus jäetud A.K. lahusvaraks.

Kohus märgib, et seadus ei sätesta piiranguid abieluvaralepingus vara jagamise ja kokkulepete

kohta, s.h. keelatud ei ole jagada vara nii, et abikaasadele jääb vara erinevas väärtuses. Käesoleval

juhul on pooled selle kohta võtnud abieluvaralepingusse p.5. Selline olukord ei muuda

abieluvaralepingut näilikuks ega tühiseks.

TsÜS § 89 lg.1 sätestab: Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled

tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.

TsÜS § 89 lg.2 järgi näilik tehing on tühine.

A.K. taotleb abieluvaralepingu tühisuse tuvastamist põhjusel, et see leping sõlmiti üksnes kodu

päästmise eesmärgil, et pangalaenu katteks pere ja laste koduks olevat vara ära ei võetaks.

06.01.2010.a sõlmitud laenulepingust nähtub, et laenu tagatiseks on seatud hüpoteek XXX asuvale

kinnistule, mis on eelnevalt abieluvaralepinguga loetud K.S.-i lahusvaraks. Abieluvaralepinguga

eesmärgiks seatud tulemus saavutati- XXX, Elvas kinnistu kui laenu tagatis jäi realiseerimata.

See tähendab, et abieluvaralepingu sõlmimisel seatud eesmärk – välistada võimalus, et pere ja laste

koduks olnud XXX kinnistu Elvas võõrandatakse kohustuse katteks- saavutati. Tegemist on poolte

tahtele vastava tehinguga ja poolte soovitud õigusliku tagajärjega ja mitte näiliku tehinguga.

Nii abieluvaralepingu sõlmimise ajal 05.06.2009 kehtinud Perekonnasaduse kui ka käesoleval ajal

kehtiva Perekonnaseaduse sätted ei näe ette nõudeid ja tingimusi, millistel juhtudel ja motiividel

abieluvaralepingu võib sõlmida. Oluline on, et sellega reguleeritakse abikaasade varalisi õigusi ja

kohustusi. A.K. ja K.S. on abieluvaralepingu sõlminud, see on vormistatud vastavalt poolte tahtele

ja soovitud õiguslikele tagajärgedele ja puudub alus abieluvaralepingut näilikuks ja sellega tühiseks

tunnistada. Pooltevahelist kokkulepet, mille kohaselt laenukohustused jäävad üksnes K.S.-i kanda,

ei ole kohtule esitatud ega tõendatud. A.K. vastuhagi jääb rahuldamata.

9. Viidatud 06.01.2010.a laenulepinguga refinantseeriti OÜ Pentastar laenukohustused

Swedbank AS ees. Seetõttu ei ole OÜ Pentastar pankrotimenetluse raugemisel

võlausaldajate hulgas Swedbank AS, sest äriühingu laen panga ees vormistati n.ö.

eraisikulaenuks, milles kaaslaenusaajad A.K. ja K.S..

K.S. on esitanud hagi kostja vastu VÕS § 69 lg.1, lg.2 alusel kui solidaarvõlgniku

tagasinõude tulenevalt 06.01.2010.a sõlmitud laenulepingust, tuginemata abieluvaralepingu

sätetele. Kohtu hinnangul on selline lähenemine käesolevas asjas põhjendatud ka sisuliselt,

võttes arvesse, et 06.01.2010.a sõlmitud laenulepinguga refinantseeriti OÜ Pentastar

laenukohustused Swedbank AS ees ja need laenukohustused võtsid üle hageja ja kostja kui

kaaslaenusaajad. Samas vastab laenu tagastamine Swedbank AS-le solidaarvõlgnikena ka

abieluvaralepingu p.4.1.5. sõnastusele, mille kohaselt kummagi abikaasa poolt pärast

lepingu sõlmimist võetud varalised kohustused jäävad selle abikaasa lahuskohustuseks, …

kes nimetatud kohustuse täitmiseks lepingu sõlminud on. Mõlemad (endised) abikaasad on

sõlminud Swedbank AS-ga laenulepingu ja mõlemal tuleb tagasimaksekohustust täita.

K.S.-i hagi A.K. vastu tuleb rahuldada kogu ulatuses ehk summas 3697,50 eurot, s.o. pool

K.S.-i poolt perioodil 01.11.2022-13.05.2024.a pangale tagasi makstud laenusummast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. TsMS § 174 lg.1 teise lause kohaselt kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Asja materjalist nähtuvad andmed selle kohta, et hageja K.S. on tasunud riigilõivu 455 eurot

(nähtub kohtute infosüsteemis), tasutud 25.07.2024. Tasutud riigilõiv vastab RLS lisas näidatud

riigilõivumäärale. Muid hageja kohtukulusid avaldatud ei ole. Tasutud riigilõiv 455 eurot tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kostja/vastuhageja esitas 30.06.2025. a kohtule menetluskulude nimekirja koos tööaruandega (dtl

137), mille kohaselt on kostja menetluskulud kokku summas 1131,66 eurot. Kuna menetluskulud

jäävad nii hagis kui vastuhagis kostja kanda, siis kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik