2-24-135828/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-24-135828

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2025, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M M vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

1485,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R

Kostja: M M (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ taotlus tsiviilasjade nr 2-24-135142 ja nr 2-24135828

liitmiseks rahuldamata.

2. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi M M vastu rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Jätta menetluskulude

rahaline suurus hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning

ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

2-24-135828

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

I leping

1. AS xxx ja kostja sõlmisid 15.10.2022 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 45-48). Kostja

omandas lepinguga kauba maksumusega 242,04 eurot ja kohustus krediidi tagastama kokku

lepitud maksegraafiku alusel.

2. Lepingu krediidikulukuse määr oli 39,06%. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja

tõendite kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest ja tehti

päring taust.ee andmebaasi (maksehäired puudusid). Kostja taotluse kohaselt oli tema

igakuine sissetulek 2500 eurot ning finantskohustused 500 eurot, seega arvestas esialgne

võlausaldaja, et kostjale jäi igapäevasteks majandamiskuludeks 1990,41 eurot, s.o 80% tema

igakuisest sissetulekust (dtl 32).

3. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja

kostjale 17.06.2024 lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks kuni 25.06.2024. Esialgne võlausaldaja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise teates,

et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu

üles. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja

lepingu 27.06.2024 üles ja loovutas 28.06.2024 nõude hagejale (dtl 72). Hageja nõuab

põhivõla tasumist summas 242,04 eurot, intressi 37,16 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot

ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 33,02 eurot.

II leping

4. AS xxx ja kostja sõlmisid 03.11.2022 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 50-53). Kostja

omandas lepinguga kauba maksumusega 201,99 eurot ja kohustus krediidi tagastama kokku

lepitud maksegraafiku alusel.

5. Lepingu krediidikulukuse määr oli 38,59%. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja

tõendite kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest ja tehti

päring taust.ee andmebaasi (maksehäired puudusid). Kostja taotluse kohaselt oli tema

igakuine sissetulek 2500 eurot ning finantskohustused 800 eurot, seega arvestas esialgne

võlausaldaja, et kostjale jäi igapäevasteks majandamiskuludeks 1691,98 eurot, s.o 68% tema

igakuisest sissetulekust (dtl 32).

6. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja

kostjale 17.06.2024 lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks kuni 25.06.2024. Esialgne võlausaldaja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise teates,

et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu

üles. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja

lepingu 27.06.2024 üles ja loovutas nõude 28.06.2024 hagejale (dtl 74). Hageja nõuab

põhivõla tasumist summas 201,99 eurot, intressi 33,76 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot

ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 27,56 eurot.

2/8

2-24-135828

III leping

7. AS xxx ja kostja sõlmisid 19.11.2022 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 55-58). Kostja

omandas lepinguga kauba maksumusega 215,50 eurot ja kohustus krediidi tagastama kokku

lepitud maksegraafiku alusel.

8. Lepingu krediidikulukuse määr oli 39,25%. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja

tõendite kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest ja tehti

päring taust.ee andmebaasi (maksehäired puudusid). Kostja taotluse kohaselt oli tema

igakuine sissetulek 2500 eurot ning finantskohustused 800 eurot, seega arvestas esialgne

võlausaldaja, et kostjale jäi igapäevasteks majandamiskuludeks 1691,98 eurot, s.o 68% tema

igakuisest sissetulekust (dtl 32).

9. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja

kostjale 17.06.2024 lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks kuni 25.06.2024. Esialgne võlausaldaja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise teates,

et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu

üles. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja

lepingu 27.06.2024 üles ja loovutas nõude 28.08.2024 hagejale (dtl 73). Hageja nõuab

põhivõla tasumist summas 215,50 eurot, intressi 34,85 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot

ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 29,40 eurot.

IV leping

10. AS xxx ja kostja sõlmisid 06.12.2022 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 60-63). Kostja

omandas lepinguga kauba maksumusega 227,93 eurot ja kohustus krediidi tagastama

kokku lepitud maksegraafiku alusel.

11. Lepingu krediidikulukuse määr oli 38,31%. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite

kohaselt lähtuti kostjale krediidi võimaldamisel kostja esitatud taotlusest ja tehti päring

taust.ee andmebaasi (maksehäired puudusid). Kostja taotluse kohaselt oli tema igakuine

sissetulek 2500 eurot ning finantskohustused 800 eurot, seega arvestas esialgne

võlausaldaja, et kostjale jäi igapäevasteks majandamiskuludeks 1691,98 eurot, s.o 68%

tema igakuisest sissetulekust (dtl 32).

12. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale

17.06.2024 lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks kuni 25.06.2024. Esialgne võlausaldaja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemise

teates, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja

lepingu üles. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne

võlausaldaja lepingu 27.06.2024 üles ja loovutas nõude 28.08.2024 hagejale (dtl 75).

Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 227,93 eurot, intressi 38,18 eurot,

sissenõudmiskulusid 30 eurot ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 31,10 eurot.

13. Kohus võttis hagi 10.02.2025 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse

esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 08.03.2025.

Dokumendid jäeti pärast kaht ebaõnnestunud kättetoimetamise katset kostja

rahvastikuregistrijärgse elukoha postkasti, kohus loeb dokumendid kätte toimetatuks

TsMS § 326 lg 1 alusel. Hagile vastamise tähtpäev oli 07.04.2025, kostja hagile ei

vastanud.

14. Kohus andis hagejale 22.05.2025 kohtunõudega võimaluse esitada nõude ümberarvestus

ja menetluskulude nimekiri, kuivõrd kostjale järelmaksude võimaldamisel võidi rikkuda

vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 155).

15. Hageja esitas 29.05.2025 ümberarvestuse (dtl 157-199).

3/8

2-24-135828

15.1.

Ümberarvestuse kohaselt sai kostja järelmaksulepingu nr xxx alusel kauba

järelmaksuga summas 242,04 eurot ning on lepingu alusel tagasimakseid

teinud kokku summas 125,49 eurot. Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal

tasutud osamaksed perioodil 15.04.2023 – 15.07.2026 täielikult ning

15.08.2026 osamakse osaliselt (dtl 174-177).

15.2.

Järelmaksulepingu nr xxx alusel omandas kostja kauba maksumusega 201,99

eurot ning on lepingu alusel tagasimakseid teinud kokku summas 100,20 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.05.2023

– 15.07.2026 täielikult ning 15.08.2026 osamakse osaliselt (dtl 180-183).

15.3.

Järelmaksulepingu nr xxx alusel omandas kostja kauba maksumusega 215,50

eurot ning on lepingu alusel tagasimakseid teinud kokku summas 105,30 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.05.2023

– 15.06.2026 täielikult ning 15.07.2026 osamakse osaliselt (dtl 186-189).

15.4.

Järelmaksulepingu nr xxx alusel omandas kostja kauba maksumusega 227,93

eurot ning on lepingu alusel tagasimakseid teinud kokku summas 88,56 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.07.2023

– 15.04.2026 täielikult ning 15.05.2026 osamakse osaliselt (dtl 192-195).

16. Juhul kui kohus leiab, et järelmaksude võimaldamisel on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikutud, palub hageja rahuldada hagi alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 alusel ning

mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed ja intress

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja viivis põhiosa summalt

lepingujärgses viivisemääras 24% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

17. Kohus toimetas hageja 29.05.2025 alternatiivse nõudearvestuse ja menetluskulude

nimekirja kostjale kätte ning andis soovi korral tähtaja esitada omapoolseid vastuväiteid

kuni 11.07.2025.

18. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale krediidi andmisel

järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu

arvestada põhivõla ja VÕS § 94 lg 1 järgse intressi katteks ning kostjal ei ole käesoleval

ajal võlgnevust hageja ees. Sellises olukorras ei ole alust rahuldada ka tulevikku suunatud

täitmisnõuet (TsMS § 369).

I leping

20. AS xxx ja kostja sõlmisid 15.10.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel omandas

kostja kauba maksumusega 242,04 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg

1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

21. Lepingu tingimuste p 4 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl

45).

22. Eesti Panga poolt 22.06.2022 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% =

48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt järelmaksulepingule

39,06% aastas, minuraha.ee kalkulaatori kohaselt väiksemgi. Maakohus tuvastab eelneva

4/8

2-24-135828

põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud

piirmäära.

II leping

23. AS xxx ja kostja sõlmisid 03.11.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel omandas

lepinguga kauba maksumusega 201,99 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

24. Lepingu tingimuste p 4 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl

50).

25. Eesti Panga poolt 22.06.2022 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% =

48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt järelmaksulepingule

38,59% aastas, minuraha.ee kalkulaatori kohaselt väiksemgi. Maakohus tuvastab eelneva

põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud

piirmäära.

III leping

26. AS xxx ja kostja sõlmisid 19.11.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel omandas

kostja kauba maksumusega 215.50 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg

1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

27. Lepingu tingimuste p 4 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl

55).

28. Eesti Panga poolt 22.06.2022 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% =

48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt järelmaksulepingule

39,25% aastas, minuraha.ee kalkulaatori kohaselt väiksemgi. Maakohus tuvastab eelneva

põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud

piirmäära.

IV leping

29. AS xxx ja kostja sõlmisid 26.12.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel omandas

kostja kauba maksumusega 227,93 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg

1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

30. Lepingu tingimuste p 4 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt maksegraafikule (dtl

60).

31. Eesti Panga poolt 22.06.2022 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% =

48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli vastavalt järelmaksulepingule

38,31% aastas, minuraha.ee kalkulaatori kohaselt väiksemgi. Maakohus tuvastab eelneva

põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud

piirmäära.

5/8

2-24-135828

32. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

33. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

34. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et järelmaksulepingute sõlmimise

käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

34.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus

krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis

maksehäirete puudumist. Lepingute sõlmimise ajal kostjal maksehäired

puudusid.

34.2.

Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu

maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2

kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

34.3.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi

võimaldamist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, tema varasem maksekohustuste täitmine, samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1

p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud

enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste

ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute

suurust.

34.4.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave.

Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute

suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei

saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud

esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas

krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija kohustuste suuruse kohta.

6/8

2-24-135828

34.5.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg

2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle

teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu

taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-

te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

35. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

36. Hageja on 29.05.2025 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus

peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

36.1.

I järelmaksulepinguga sai kostja 242,04 eurot laenu ja on tagasi maksnud

125,49 eurot. Arvestades kostja poolt tasutu laenu põhiosa katteks, oleks

kostjal tasutud osamaksed perioodil 15.04.2023 – 15.07.2026 täielikult ning

15.08.2026 osamakse osaliselt.

36.2.

II järelmaksulepinguga sai kostja 201,99 eurot laenu ning on lepingu alusel

tagasimakseid teinud kokku summas 100,20 eurot. Arvestades kostja poolt

tasutu laenu põhiosa katteks, oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil

15.05.2023 – 15.07.2026 täielikult ning 15.08.2026 osamakse osaliselt.

36.3.

III järelmaksulepinguga sai kostja 215,50 eurot laenu ning on lepingu alusel

tagasimakseid teinud kokku summas 105,30 eurot. Arvestades kostja poolt

tasutu laenu põhiosa katteks, oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil

15.05.2023 – 15.06.2026 täielikult ning 15.07.2026 osamakse osaliselt

36.4.

IV järelmaksulepinguga sai kostja 227,93 eurot laenu ning on lepingu alusel

tagasimakseid teinud kokku summas 88,56 eurot. Arvestades kostja poolt

tasutu laenu põhiosa katteks, oleks kostjal tasutud osamaksed perioodil

15.07.2023 – 15.04.2026 täielikult ning 15.05.2026 osamakse osaliselt

37. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingute ülesütlemine esialgse võlausaldaja poolt

27.06.2024 avaldusega ei saanud toimuda kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval

tagasimaksetega viivituses. Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli

tagajärjetu, pooltevahelised lepingud kehtivad ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid

vastavalt maksegraafikule.

38. Hageja on alternatiivselt esitanud lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada

VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed ja intress alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel ja viivis

põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 24% aastas alates iga osamakse tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

39. Maakohus ei pea võimalikuks hageja alternatiivset nõuet rahuldada. Üldjuhul saab

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist siis, kui see on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82).

TsMS § 369 kohaldamiseks peab olema alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Üksnes selle põhjal, et kostja praegu oma kohustusi ei täida, ei saa sedavõrd kaugeleulatuvat

järeldust teha. Ümberarvestust arvestades on kostja täitnud kõigist neljast lepingust tulenevad

7/8

2-24-135828

kohustused etteulatuvalt kuni 2026.a suveni. Seetõttu ei saa talle praegu ette heita igakuiste

maksete mittetegemist. TsMS § 369 kohaldamiseks alust pole ning ka VÕS § 108 lg 1

kohaldamine eeldab, et võlgnik on oma kohustust rikkunud. Praegusel juhul kostja oma

kohustusi rikkunud ei ole.

40. Hageja nõue jääb tervikuna rahuldamata, kuna kostja ei olnud hagiavalduse esitamise

ajal ega ole käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga hageja ees võlgnevuses.

Hageja taotlus tsiviilasjade liitmiseks

41. Koos hagiavaldusega on hageja esitanud taotluse tsiviilasjade nr 2-24-135142 ja 2-

24135828 liitmiseks. Kuivõrd kohus on tsiviilasja nr 2-24-135142 menetlusse võtmisest

29.01.2025 keeldunud, jääb hageja taotlus rahuldamata. TsMS § 374 kohaselt eeldab

hagide liitmine, et nad oleks samal ajal kohtu menetluses. Teisalt esitas hageja käesolevas

tsiviilasjas samad nõuded, mis tsiviilasjas nr 2-24-135142 ja kohus vaatas need sisuliselt

läbi, seega ei oma otsustus asjade liitmise või liitmata jätmise kohta õiguslikult määravat

tähendust. Hagejal on õigus nõuet muuta, sh suurendada pärast maksekäsu kiirmenetlust.

Maakohus vaatas käesoleva kohtuasja raames läbi neljast lepingust tulenevad nõuded.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

42. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

43. Kostja ei osalenud menetluses ise ega esindaja vahendusel ega esitanud kohtu määratud

tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Maakohus järeldab sellest, et tal menetluskulud

puuduvad. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu jääb menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

8/8