3-24-3146/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. juulil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3146

Haldusasi

F.G kaebus tühistada Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti 17. septembril 2024. a hoolduslõikusluba

ja kohustada linna väljastama raieluba; alternatiivselt

kohustada linna kandma puu hooldamise kulud

Menetlusosalised

Kaebaja F.G

Vastustaja Tallinna linn, esindaja Inge Lumiste

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Jätta avaldamata aadress XXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22. augustil 2025 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib

esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.G esitas 15. augustil 2024 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile

taotluse saada luba raiuda kaks Tallinnas XXX kasvavat puud (kask ja kuusk).

3-24-3146

2. Amet ei väljastanud raieluba, vaid andis 17. septembril 2024 hoolduslõikusloa

nr 59258 puude võrade korrastamiseks, valgustingimuste parandamiseks, hoone

kahjustamise vältimiseks ja tagasilõikuseks kuusele.

3. F.G esitas vaide, millele amet vastas 29. oktoobri 2024. a kirjaga (dokumendi

nr 15- 3/2161-2), millega keeldus jätkuvalt raieloa väljastamisest. Amet leidis, et puud

on heas tervislikus seisukorras. Okste ja juurte tekitatavat kahju on võimalik

tavapäraste võtetega vältida. Puude likvideerimine pole põhjendatud.

4. F.G esitas 16. novembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub

tühistada linna 17. septembri 2024. a otsuse ja kohustada Tallinna linna väljastama

raieluba. Alternatiivselt palus kaebaja kohustada linna kandma elamu ohutuse

tagamiseks vajaliku hoolduslõikuse kulud. Kaebaja vaidlustab linna otsust kuuske

puudutavas osas.

4.1.

Vastustaja tegeleb esitatud avaldustega vaid siis, kui seda talle meelde tuletada.

Vastustaja on rikkunud kaebaja õigusi asja venitamisega. Raie-või hoolduslõikusluba

tuleb väljastada 30 päeva jooksul (Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021. a

määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“, § 12 lg 1).

4.2.

Vaie tulnuks läbi vaadata kümne päeva jooksul (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 84 lg 1). Vaideotsuse oleks pidanud tegema Tallinna Linnavalitsus, mitte

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (HMS § 73 lg 1, kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 661). Vaideotsuse on allkirjastanud vastustaja linnakeskkonna

nõuetele vastavuse osakonna juhataja, kuid otsuse koostas I. Jõesaar, kes tegi ka algse

otsuse.

4.3.

On mõistetav, et linnas kasvavate puude üle otsustavad inimesed, kelle

kutsumus on elusloodusega tegeleda, ning kelle maailmavaade võib olla loodust iga

hinna eest säilitada. Vastustaja peaks siiski korraldama oma töö nii, et raielubade

andmise üle otsustavad erineva maailmavaatega inimesed ühiselt.

4.4.

Ametnik eksitas vaideotsuses kaebajat tahtlikult, jättes mulje nagu oleks kuuse

raieks loa saamine võimatu või kättesaamatult kallis. Määruses nr 2 ei ole keeldu

väljastada raieluba teise väärtusklassi puule. Esile toodud 2300 eurose kuluga

asendusistutuse kohustus on kohatu ja mõeldud kaebaja hirmutamiseks.

Asendusistutuse kohustus saab määruse nr 2 § 15 kohaselt kõne alla tulla vaid

ehitusraie, kujundusraie ja kahjustatud puu raie korral. Praegusel juhul on tegu muu

raiega: puu raiutaks, sest see võib kahjustada ehitist (määruse nr 2 § 4 lg 3 p 6).

4.5.

Võib arvata, et kohtule kaebuse esitamine põhjustab linna trotsliku suhtumise

kaebajasse. Seetõttu palub kaebaja, et kohus kohustaks linna väljastama loa kuuse

raieks liigitusega muu raie alla.

4.6.

Raieloast keeldumise alused on sätestatud määruse nr 2 § 14 lg-s 2. Kaebaja on

vastustajaga ühte meelt selles, et § 14 lg 2 p-le 2 tugineda pole alust. Vastustaja

kinnitas hoolduslõikusloas, et loa andmise põhjuseks on vältida hoone kahjustamist.

Vastuses vaidele kinnitas linnavalitsus, et kuuse oksad ja juured võivad ilma

hoolduseta kasvada vastu elumaja seina ja vundamenti ning neid kahjustada. Seega

kinnitab ka linn, et puu on majale ohtlik.

4.7.

Linna pakutud lahendus hoone kahjustuste vältimiseks on ebaproportsionaalselt

kallis. Kaebajalt ei ole alust nõuda puu säilitamiseks nii suuri kulutusi. Sellise

kohustuse kaebajale panek on ebaõiglane. Linna pakutud lahenduse järgi peaks

2(10)

3-24-3146

kaebaja tellima perioodiliselt hoolduslõikuseid. Kuuse kasvu arvestades peaks seda

tegema vähemalt iga kahe aasta tagant. Hoolduslõikuse kulu on 500 eurot. Lisaks

peaks kaebaja tellima ehitustööd hoone vundamendi kaitseks nii, et puu juured raiutaks

läbi. Vastustaja soovitas kaevata kitsa kraavi vundamendi serva ja kahju tekitavad

juured eemaldada. Tallinna Botaanikaaia peadendroloogi Olev Abneri arvamuses on

täpsustatud, et vundamendi kaitseks tuleks paigaldada sokli sillutise piirile juure-

tõkkekangas. Kaebaja uuris, kui palju see töö maksta võiks. Kaebaja ei leidnud veebist

kedagi, kes sellise töö tegemist pakuks. Ehitushindu ja töö mahtu arvestades võib

arvata, et töö maksumus oleks 2000–5000 eurot. Töö ei ole küll suur, aga keegi ei

soovi nii väikest objekti ette võtta. Lisaks tuleb kangast iga viie aasta tagant vahetada.

4.8.

O. Abneri hinnangul võivad puu juured ulatuda elamu vundamendi

soojustuseni ja paikneda sokli sillutise all. See kinnitab, et puu juured on

vundamendile ohtlikud. Samas jääb mulje, et kuna hoonele ei ole veel kahjustusi

tekkinud, ei ole alust raieluba väljastada. Maa all olevat kahjustust ei saa välistada

ilma pinnast lahti kaevamata. Tõenäoliselt on vundamendi soojustus maapinna all juba

praegu kahju saanud. Edaspidi kahju üksnes suureneb.

4.9.

Kui käituda linnavalitsuse soovituse järgi ja kuuse juured ühelt poolt läbi

lõigata, tekkib oht, et puu kukub tuulega ümber. Kuna läbilõigatud juured jäävad maja

poole, kukub kuusk naabri poole. Kaebajal tuleks sellisel juhul naabrile tekitatud kahju

hüvitada. Vastustaja sunnib kaebajat riskantselt käituma. Langev puu võib olla ka

inimestele ohtlik. Kaebaja saaks end kaitsta kindlustuslepingu sõlmimisega. Selle eest,

et puu juured rikuvad kaebaja elamu vundamendi, kindlustus aga hüvitist ei maksa.

4.10.

Puu asub Tallinna rohelises piirkonnas. On ebaproportsionaalne nõuda ühe

ohtliku puu säilitamiseks nii suuri kulutusi piirkonnas, kus läheduses kasvab terve

mets. Kaebaja on nõus kandma ühekordse kulu puu raiumiseks.

4.11.

Pärast hoolduslõikusloa saamist võttis kaebaja ühendust paari arboristiga. Kaks

neist käisid puud vaatamas. Nad hindasid puu ohtlikuks, kuid ei ole nõus seda paberil

kinnitama. Nad ei soovi linnaga tüli, sest siis väheneb nende võimalus linnalt tööd

saada. Samuti ei soovi need arboristid teha paberitööd, et oma sõnu kinnitada.

4.12.

Juhul, kui kohus siiski leiab, et vastustajat ei saa kohustada raieluba väljastama,

palub kaebaja kohut kohustada vastustajat kandma kulud, mis on vajalikud, et tagada

ehitise ohutus.

5. Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

5.1.

Vastustaja möönab, et raieloa ja vaidemenetluses on esinenud menetluslikke ja

vormilisi minetusi. Need ei ole mõjutanud asja otsustamist. Arvestades seda, et kahju

elamule on võimalik vältida puu hooldamisega, jõuaks vastustaja ka uues

haldusmenetluses samasugusele järeldusele (vt HMS § 58).

5.2.

Mitme paikvaatluse tulemusel on spetsialistid leidnud, et tegemist on elujõulise

ja terve teise väärtusklassi puuga, mille okste ja juurte mõju elamule saab vältida

tavapärase hooldusega. Et vältida elamu fassaadi kahjustust, on hoolduslõikusloa

alusel lubatud teha puule tagasilõikus võra dimensioonide vähendamisega kuni 0,5 m.

5.3.

Paikvaatlusel ei olnud näha juurte kahjustusele iseloomulikke kerkeid sokli

sillutises ega pragusid seina viimistlusmaterjalis. Seega pole tuvastatud, et puu

kahjustaks elamu vundamenti. Seda pole tõendanud ka kaebaja. Tallinna Botaanikaaia

peadendroloog O. Abner selgitas, et kui vundamendi süvendi tagasitäide on ehituse

3(10)

3-24-3146

hea tava kohaselt tehtud kruusast või killustikust ja laseb seega hästi vett läbi, ei kasva

puujuured selles liigse kuivuse tõttu. Võimaliku kahjustuse vältimiseks on O. Abner

soovitanud lühendada puujuuri sokli sillutise piiril ning paigaldada sinna

juuretõkkekangas.

5.4.

Eeltoodut arvestades ei riku vaidlustatud hoolduslõikusluba kaebaja õiguseid.

Vastustaja andis loa kaebaja vara kaitseks. Kaebajale on selgitatud, kuidas võimalikke

kahjustusi vältida.

5.5.

See, et kaebajal oleks mugavam ja odavam kõnealune puu maha raiuda, ei

õigusta elujõulise ja terve teise väärtusklassi puu likvideerimist. Puude hooldamine

(võra korrastamine, tagasilõikus, ohtlike okste eemaldamine jms) on kinnistuomaniku

tavapärane kohustus.

5.6.

Eesti keskkonnapoliitikat elurikkuse valdkonnas mõjutavad nii rahvusvahelised

kohustused (eeskätt „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“) kui ka Euroopa Liidu

(EL) tasandi lepped. EL-i elurikkuse strateegia „Toome looduse oma ellu tagasi“ näeb

mh ette kohustused elurikkuse hoidmiseks ja taastamiseks väljaspool kaitstavaid

alasid. Lisaks ohustatud elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitsele ning

taastamisele on seatud taastamiseesmärgid linnade ökosüsteemidele.

5.7.

Tallinna Linnavolikogu 8. aprillil 2021 otsusega nr 39 liitus Tallinn Euroopa

rohelise linna kokkuleppega. Tallinn on kokkuleppe järgi seadnud endale viies

valdkonnas Euroopa Liidu miinimumnõuetest rangemad keskkonnaeesmärgid, mis

tuleb 2030. a-ks saavutada. Üheks kokkuleppe eesmärgiks on teha märkimisväärseid

edusamme linnade elurikkuse säilitamisel ja suurendamisel, sealhulgas suurendada

linnade rohealade pindalasid ja parandada nende kvaliteeti, taastada linnade

ökosüsteemid ja peatada nende kadumine. Kahtlust pole selles, et linna kõrghaljastus

(sh see, mis paikneb erakinnistutel) on vajalik, et linn oleks inim- ja loodussõbralik

ning kliimamuutustele vastupidav. Linnahaljastus on väga oluline hea elukeskkonna

tagamiseks.

5.8.

Selleks, et puud saaksid tiheasutusalal kasvada ja linnas ökosüsteemiteenuseid

(õhu puhastamine, sademevee reguleerimine, linna jahutamine jms) tagada, tuleb neid

regulaarselt hooldada. Puid tuleb hooldada kogu nende eluea jooksul, sest ainult nii on

võimalik tagada nende ohutus ja elujõud. Puu regulaarse hooldamise ja sellega seotud

kulude kandmise kohustus on kinnisasja omanikul. Kui puu on kasvanud liiga kõrgeks

või laiaks ja sellest tulenevalt muutumas ohtlikuks, on kinnisasja omanikul kohustus

teha puu hooldustöid, mh vähendada võra, et tagada puu ohutus. Kinnisasja omanikul

pole õigust nõuda, et hooldustööde kulud kannaks vastustaja. Seda ka olukorras, kus

linn keeldus põhjendatult raieloa andmisest.

5.9.

Kohus ei või kohustada linna raieluba andma, kuna ei või teostada vastustaja

asemel kaalutlusõigust (HKMS § 158 lg 3). Kui kohus leiab, et vastustaja jättis raieloa

andmata formaalselt õigusvastaselt, saab ta kohustada linna asja uuesti otsustama.

6. Kaebaja esitas 9. mail 2025 seisukoha.

6.1.

Vastustaja suhtub menetluslikesse minetustesse üleolevalt, leides, et need ei

mõjutanud asja otsustamist. Linna kasutatav toon jätab kaebaja halba valgusesse.

6.2.

Vastustaja leiab, et määruse nr 2 abil viiakse ellu üldisi keskkonnapoliitika

põhimõtteid. Samas leiab vastustaja, et kõik selleks vajalikud kulud peab kandma

kinnistuomanik. Kaebaja on keskkonnaalaste eesmärkidega igati nõus, kuid küsimus

4(10)

3-24-3146

on selles, kes peab need kinni maksma. Kui need on kogu ühiskonna huvides, peaks

kulud kandma linn. Arusaamatu on ka see, kuidas saab riigis üldse lubada mõne

metsasalu raiet, kus kasvavad samuti terved ja elujõulised puud, kui üht ehitisele

ohtlikku puud raiuda ei tohi.

6.3.

Hoone konstruktsioonide kaitsmine puu juurde eest ei ole kindlasti tavapärane

puu hooldus. Kaebaja ei lähtu sellest, mis on talle mugavam. Linn paistab teadvat, kui

palju maksab ehitise kaitsmine puu juurte eest, kuna avaldab arvamust, et see on puu

raiumisest kallim. See viitab pigem sellele, et linn nõuab ülikallist tööd, et ehitist puu

eest kaitsta. Avalikes huvides tehtavaid kulutusi tuleks rahastada ühiselt. Olukord võib

olla sarnane sellega, mida Riigikohus lahendas 30. aprilli 2025. a otsuses asjas nr 3-22-

2082.

7. Vastustaja esitas 7. juulil 2025 seisukoha, milles selgitas järgmist.

7.1.

O. Abneri hinnangul ei ole kuuse juured jõudnud elamu vundamendini. Sokli

sillutiskivis ei ole näha puujuurtest tekkivaid kerkeid. Kuna puujuured ei ole

vundamendini jõudnud, pole praegu vaja teha töid elamu vundamendi kaitseks.

7.2.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellitud hinnapäringu kohaselt on

XXX kinnistul kasvava kuuse hoolduslõikuse ja tekkiva raieprahi äraveo maksumus

186 eurot (sh käibemaks). Selleks, et välistada okste hõõrdumist vastu hoone seina ja

rõdupiiret, tuleks kuuse hoolduslõikustöid teha 2–3 aasta tagant.

8. Kaebaja esitas 7. juulil 2025 seisukoha.

8.1.

16. juulil 2025 kaebaja tehtud vaatluse põhjal on üks sillutise kivi võrreldes

teistega kerkinud kohas, kuhu eeldatavasti ulatuvad kuuse juured. Kaebaja asetas

kivile vesiloodi. Kaebaja lisas foto, millelt nähtub, et loodi mõlemad otsad on maast

lahti. Järgmisele, majale lähemale kivide reale loodi asetamisel oli näha, et selles reas

pole kivid kerkinud. Seega on väikesed kahjustused juba tekkinud.

8.2.

Keeruline on nõustuda O. Abneri seisukohaga, et puu juured ei pruugi

vundamendisüvendisse kasvada. Igaüks on näinud, et puude juured kasvavad nii teede

alla kui ka muude ehitisteni ja ehitised saavad kahjustada. See ei ole midagi

erakordset. Nõustuda ei saa ka sellega, et vundamendi kaitseks on töid tarvis ette võtta

alles siis, kui sokli sillutises ilmnevad kerked. Hoone kaitsmise töid on vaja teha kohe,

et vältida hoone kahjustamist. Ka sillutis on hoone osa, mille kahjustusi tuleb

ennetada.

8.3.

Kaebaja nõustub, et puu hooldamise kulu 250 eurot aasta kohta ei oleks

ülemäära suur. Lisaks tuleb ette võtta ka juuretõkke kanga paigaldus. Iga viie aasta

tagant tuleb paigaldada uus kangas. Selle töö maksumus on 3129 eurot ja 6 senti, mis

on juba märkimisväärne summa.

8.4.

Kaebaja palub vastustajal selgitada, kuidas on Euroopa Rohelise linna

kokkulepe seotud vaidlusaluse kuuse säilitamisega ja praeguse vaidlusega. Vaidluse

sisuks on see, kas kuusk on ohtlik. Põhiseadus peaks seadma esiplaanile inimeste elu,

tervise ja vara kaitse. Kaebaja ei näe linna keelduva otsuse ja rohelise linna

kokkuleppe vahel mingit seost. Lähtuda tuleb määrusest nr 2. Linn ei ole määrust

pärast kokkuleppega liitumist muutnud.

9. Vastustaja esitas 16. juulil 2025 seisukoha.

5(10)

3-24-3146

9.1.

Vastustaja jääb seisukohale, et puu ohutuse tagamiseks vajalikud kulud pole

suured. Linn ei nõustu sellega, et juuretõkkekangas tuleb iga viie aasta järel üle võtta

ja uuesti paigaldada. Kvaliteetne juuretõke paigaldatakse ühekordselt. Tallinna

avalikus ruumis on tavapärane, et puid istutatakse ehitiste lähedale, samuti istutatakse

puid tehnorajatiste kaitsevööndisse. Selleks, et puujuured ei kahjustaks ehitisi,

paigaldatakse pinnasesse juuretõkked, mis kestavad aastakümneid. Näiteks kasutab

linn GreenMax või samaväärseid juuretõkkeplaate, mille kasutusiga on vähemalt sada

aastat. GreenMax juuretõkkeplaat suunab juured vertikaalselt sügavamale pinnasesse

või horisontaalselt mööda juuretõkkeplaati. Teiseks näiteks võib tuua juuretõkkekanga

Plantex Rootbarrier, mille kasutusiga on vähemalt 25 aastat.

9.2.

Juuretõkkega on võimalik suunata puujuurte kasvu. Juured kasvavad tipust, kus

asub kasvukuhik. See on 2–3 mm pikkune kiiresti paljunevate rakkude kogum, milles

toimub juure pikenemine. Juureotsad on väga õrnad ega ole võimelised juuretõkkest

läbi kasvama. Seetõttu kasvavad juured selles suunas, kus takistusi ei ole.

9.3.

Nõustuda ei saa ka kaebaja arvamusega, et kuuse okste lõikuse eest tuleb

maksta ca. 500 eurot. Okste lõikamise teenust on võimalik osta oluliselt odavamalt.

Seega on kaebajal võimalik teha mõistlike kuludega hooldustöid, et puu ei ohustaks

hoone konstruktsioone.

9.4.

22. oktoobri 2024. a paikvaatlusel sillutises olevaid juurtest põhjustatud kerkeid

ei täheldatud. Kui kaebaja leiab, et juurtest on sillutisse kerked tekkinud või kui ta

peab vajalikuks kerkeid ennetada, on tal võimalik sillutis üles võtta, juurte olemasolul

neid sillutise piiril lühendada ja paigaldada sillutise piirile juuretõke. Juurte

läbilõikamine sillutise piiril ei mõjuta puu seisukindlust. Puule jääb enam kui kolme

meetri ulatuses kasvavaid juuri alles. Need tagavad puu seisukindluse. Juurte piiramise

soovituse on andnud asjatundja O. Abner. Pole põhjust kahelda tema soovituse

õigsuses.

9.5.

Raieloa andmisest keeldumise aluseks ei olnud Euroopa rohelise linna

kokkulepe, vaid määrus nr 2. Määrus on kooskõlas Euroopa rohelise linna kokkuleppe

põhimõtetega, kuna väärtustab samuti linna kõrghaljastuse säilimist. Kokkuleppega

liitudes võttis linn eesmärgiks suurendada linna elurikkust ja taastada ökosüsteeme.

Linna kõrghaljastus, sh erakinnistutel kasvavad puud on oluline osa ökosüsteemist.

Need tagavad erinevaid ökosüsteemiteenuseid, sh õhu puhastamine, sademevee

reguleerimine ja linna jahutamine. Seega on linnas kasvavate elujõuliste ja tervete

puude säilitamine väga oluline. Sellise puu raiumine ei ole põhjendatud põhjusel, et

kinnistuomanik ei soovi teha puu hooldustöid.

10. Kaebaja esitas 16. juulil 2025 seisukoha.

10.1.

Kaebajale tehtud hoolduslõikuse pakkumine oli linnale tehtust oluliselt kallim.

Kaebaja palus linnale pakkumise teinud OÜ-lt Puuabi selgitust, kas sama hind kehtib

ka eraisiku tellimusele. 11. juulil 2025 saadetud kirjale pole kaebaja seni vastust

saanud. 16. juulil OÜ-lt telefonitsi saadud info järgi kehtib hind ka eraisikule. Küll aga

selgitas OÜ esindaja, et linn küsis pakkumist üksnes kuuse elamu poole jäävate okste

lõikuseks, mitte hoolduslõikuseks.

10.2.

Hoolduslõikuse loa järgi peab lõikuse järel säilima puu esteetiline välimus ja

liigiomane kasvukuju. See pole võimalik olukorras, kus kuuse oksad on ühelt poolt ära

lõigatud.

6(10)

3-24-3146

10.3.

OÜ Puuabi esindaja mainis, et on kohtuasjaga kursis. Kaebaja jaoks on

arusaamatu, miks OÜ teab kohtuvaidlusest. Linnal ei ole õigust anda kolmandatele

isikutele teavet, mis ei ole avalik. Linn avaldas kolmandatele isikutele alusetult pilte

kaebaja kodust ja selle aias kasvavast kuusest, samuti infot, et kaebaja soovib vältida

seda, et kuusk tema elamule kahju tekitab.

10.4.

Kümme aastat tagasi, kui kaebaja praegusesse koju kolis, oli ta väga rahul

kuusega oma aias. Ta ei teadnud, et kuusk kasvab igal aastal kümme sentimeetrit

suuremaks. Kaebajal oleks hea meel, kui kuusk jääks alles, kuid üksnes juhul, kui see

tema kodu ei lõhu. Kui linn ei luba puud maha võtta, kuna sellest on kõikidele kasu,

tuleb ka kulu kanda ühiselt, s.o linnal.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Looduskaitseseaduse § 45 järgi võib tiheasustusalal kasvavaid ükspuid raiuda kohaliku

omavalitsuse (KOV) loa alusel. Loa andmised tingimused ja korra kehtestab KOV.

12. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 2 § 1 järgi on määruse eesmärgiks tagada puude

soodsad kasvutingimused ja kaitse, säilitada looduse elurikkust ja kujundada linnaruumi. Puu

raie võimalikud põhjused on sätestatud määruse § 4 lg-s 3: ehitusraie, hooldusraie, kujundus-

raie, kahjustatud puu raie, sanitaarraie ja muu raie. Muu raie alla kuulub puu raiumine

põhjusel, et see võib kahjustada ehitist. Raieloa taotluse saamise korral kontrollib linn taotluse

põhjendatust, kaasates vajaduse korral eksperte (määruse nr 2 § 10 lg 1 p 2).

13. Amet võib jätta taotluse rahuldamata mh põhjusel, et puu on elujõuline ja terve (§ 14 lg 2

p 1) ja et see ei ohusta inimesi ega kahjusta ehitise konstruktsioone (samas, p 2). Tegemist on

normidega, mis annavad linnale kaalutlusõiguse. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada

kõiki olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).

14. Linnakeskkonnas kasvavate väärtuslike puude säilitamise kasuks räägib oluline avalik

huvi, mida vastustajal tuli määruse nr 2 § 14 lg 2 p 1 alusel kaalutlusõigust teostades

arvestada. Vastustaja on õigesti leidnud, et haljastuse, sh pikaealiste elujõuliste suurte puude

säilitamine linnaruumis on oluline kliimakriisi ja elurikkuse kriisi leevendamiseks ning

kliimamuutuste tagajärgedega kohanemiseks.

15. Kõnealune avalik huvi tugineb erinevatele õigusnormidele ja arengudokumentidele.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 8 järgi peavad keskkonnakaitse meetmed

tagama kõrgetasemelise kaitse. Eespool juba viidatud määruse nr 2 §-st 1 tuleneb eesmärk

tagada linnas kasvavate puude kaitse ja säilitada elurikkust. Tallinna Linnavolikogu 17.

detsembri 2020. a määrusega nr 26 kinnitatud „Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035““

strateegiline siht 4 „Roheline pööre“ näeb ette, et linnas on puhas õhk ja vesi ning kaitstakse

linnalooduse liigirikkust. Seda, et strateegilistes arengudokumentides seatud keskkonnakaitse

eesmärke tuleb looduskeskkonda mõjutavaid otsuseid tehes arvestada, kinnitas Riigikohtu

halduskolleegium 14. märtsi 2024. a otsus asjas nr 3-20-1657 (p 20).

16. Vastustaja viitab sellele, et on ühinenud Euroopa rohelise linna kokkuleppega „Puhtad ja

tervislikud Euroopa linnad“ (dtl 50). Kokkuleppe järgi on looduse hoidmine ja taastamine

olulised tööriistad kliimamuutustega võitlemisel. Linn on võtnud kohustuse rakendada

asjakohaseid meetmeid ja strateegiaid ning jõustada määrusi selleks, et kaitsta, taastada ja

parandada linnaloodust, säilitades ja suurendades elurikkust. Kohus nõustub, et ka see kokku-

lepe toetab avalikku huvi väärtusliku linnahaljastuse säilitamiseks. Määrav pole see, et linna

määrus nr 2 on kehtestatud enne kokkuleppega liitumist. Kokkuleppes seatud eesmärke saab

arvestada määruse alusel kaalutlusõigust teostades, sh vastassuunaliste huvide kaalu hinnates.

7(10)

3-24-3146

17. Tallinna Botaanikaaia peadendroloogi O. Abneri arvamuse järgi (digitoimiku leht (dtl)

18; vt ka foto dtl 20) on kõnealune harilik kuusk (picea abies) u 35 aastat vana ja 12 m kõrge.

Puul on suur täiuslik võra, mis algab maapinna lähedalt. Mida lähemalt maapinnale algab

elusvõra, seda väärtuslikum on puu. Puu okastik on tihe ja roheline, mis näitab puu head

tervislikku seisundit. O. Abner võttis puult proovi, mis kinnitas mädanikukahjustuse

puudumist. O. Abner leidis, et kuusk vastab hästi Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020. a

määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ §-s 8 toodud teise väärtusklassi puu

kirjeldusele. Tegemist on dekoratiivse ja/või pikaealise puuliigi noore elujõulise isendiga.

Hariliku kuuse prognoositav eluiga pargis ja õuealal on keskmiselt 70–80 aastat.

18. Seega on tegemist elujõulise väärtusliku puuga, mis panustab veel keskmiselt 35–45 aasta

vältel linnalooduse ja -keskkonna seisundi parandamisse.

19. Kaebaja soovib puu raiuda põhjusel, et see ohustab tema hinnangul tema elamut. Kaebaja

näeb ohtu selles, et puu juured kasvavad elamu soklisillutise alla ja kahjustavad elamu

vundamenti. O. Abneri hinnangu järgi võivad puu juured selle läbimõõtu arvestades ulatuda

elamu vundamendini ja paikneda sokli sillutise all. Siiski ei tuvastanud ekspert 16. oktoobril

2024 tehtud paikvaatlusel juurte kahjustusele iseloomulikke kerkeid sokli sillutises. Elamu

seina viimistlusmaterjalis ei olnud kuusega piirnevas osas pragusid. O. Abner selgitas, et kui

vundamendi süvendi tagasitäide on tehtud kruusast või killustikust, ei ole seal juurte kasvuks

sobivad tingimused. Kui sokli sillutises peaks siiski ilmnema kerkeid, tuleks sillutis üles

võtta, juuri lühendada ja paigaldada sokli sillutise piirile juuretõkkekangas.

20. Halduse õigusakt peab olema proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg

2). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kaebajale raieloast keeldumisega ja puu säilitamisega

kaasnevad kohustused on ülemäära suured.

21. Kulutuste, mida kaebajal tuleb teha puu hooldamiseks ja oma elamu kaitsmiseks,

proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et põhiseadus ei näe ette igasuguse

avalikes huvides seatud omandikitsenduse hüvitamist. Mida tugevam üldine huvi kitsendust

õigustab, seda suurem on isiku kohustus kitsendusi hüvitiseta taluda. Looduse kaitsmine on

avaliku võimu põhiseadusest tulenev ülesanne ning ühtlasi igaühe kohustus (põhiseaduse §-d

5 ja 53). Looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku

kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 15. juuni 2021. a otsus asjas nr 5-21-3, p-d 40 ja 41).

22. Praegune olukord erineb juhtumist, mida Riigikohus käsitles asjas nr 3-22-2082 selle

poolest, et Hellenurme paisu puhul toetasid olulised avalikud huvid keskkonda kahjustavat

tegevust – paisutuse säilitamist. Seega pidas Riigikohus asjakohaseks, et avalik võim osaleb

keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmises (vt KeÜS § 12 lg 1 „saastaja maksab“

põhimõte). Praegusel juhul toetavad avalikud huvid looduskeskkonna suuremat säästmist (s.o

väärtusliku puu säilitamist linnaruumis).

23. Tõendid ei kinnita, et kuuse juured oleks vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga

kasvanud elamu soklisillutise alla. 16. oktoobril 2024 tehtud paikvaatlusel ei täheldanud

ekspert O. Abner sillutise kerkeid. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle (ja

vaideotsuse) tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Seega pole kaebaja 16.

juunil 2025 tehtud fotod võimaliku kerke esinemise kohta (dtl 83) vaidlustatud otsuse

õiguspärasuse hindamiseks asjakohased.

24. O. Abner möönis, et kuuse juured võivad soklisillutise alla kasvada. See oht on väiksem

olukorras, kus vundamendiaugu tagasitäiteks on kasutatud kruusa või killustikku. Praegusel

juhul pole selgitatud, millist materjali on kasutatud kaebaja elamu vundamendiaugu tagasi-

täiteks. Juhul, kui juured siiski soklisillutise alla peaks kasvama, on võimalik paigaldada

juuretõke.

8(10)

3-24-3146

25. Kaebaja hinnangul on juuretõkke paigaldamise kulu 3129 eurot ja 6 senti (vt Topdoor

OÜ hinnapakkumine, dtl 87). Vastustaja seda hinnangut ei vaidlustanud. Eeldatavasti on

kulud seega ligikaudu kaebaja väidetud suurusjärgus. Küll aga on pooled eri meelt selles, kas

see kulu oleks ühekordne või tuleks kulu kanda iga viie aasta tagant. Kohus loeb tõendatuks

vastustaja väite, et võimalik on kasutada juuretõkkematerjale, mille eluiga on oluliselt pikem

(vt vastustaja 16. juuli 2025. a seisukohas viidatud näited). Kaebaja pole tõendanud väidet, et

juuretõkkematerjali tuleks vahetada ning seega u 3000 euro suuruseid kulutusi teha iga viie

aasta tagant. Seega on võimalik kulu elamu kaitseks puujuurte tekitatava võimaliku kahju eest

ühekordne. Kulutust ei pruugi olla vajalik teha, kui vundamendiaugu tagasitäide ei ole juurte

kasvuks sobilikust materjalist ja juured seega soklisillutise alla ei kasva.

26. Lisaks tuleb kaebajal puu säilitamise korral seda hooldada, tehes sellele vajaduse korral

hooldus- ja harvenduslõikust. Vastustaja andis hoolduslõikusloa kahe elamu kõrval kasvava

puu – kase ja kuuse jaoks (dtl 9). Loa järgi on kuuse oksad kasvanud elumaja seina lähedusse.

Loaga on kaebajal lubatud eemaldada puudelt kuivanud ja murdumisohtlikke oksi. Lubatud

on eemaldada puude hoonepoolsed külgoksad või lühendada neid sobivast harunemiskohast

eesmärgiga vältida hoone kahjustamist ja parandada valgustingimusi. Kuusele on lubatud teha

tagasilõikus. Selleks on lubatud vähendada võra dimensioone välispiirilt kuni 0,5 meetrit.

Loas on märgitud, et lõikuse järel peab säilima puude esteetiline väljanägemine ja liigiomane

kasvukuju.

27. Vastustaja esitas OÜ Ambriesto 2. juuli 2025. a hinnapakkumise, mille järgi oleks

kõnealuse kuuse hoolduslõikuse ja tekkiva raieprahi äraveo maksumus 150 eurot, millele

lisandub käibemaks (dtl 81). Kaebaja esitas Puuproff EST OÜ hinnapakkumise, mille järgi

oleks selle töö maksumus 496 eurot (dtl 86). Vastustaja väitel on võimalik saada kaebaja

esitatust oluliselt soodsamaid pakkumisi. Kaebaja väitel on hinnaerinevus tingitud sellest, et

vastustaja küsis pakkumust üksnes kuuse hoonepoolsete okste kärpimisele. Hoolduslõikus

oleks vajalik 2–3 aasta tagant.

28. Kohus leiab, et hoolduslõikuse maksumuse täpsem väljaselgitamine pole vaidluse

lahendamiseks vajalik. Kuni u 500 euroni küündiv hoolduslõikuse kulu kahe-kolme aasta

tagant, millele võib, kuid ei pruugi lisanduda vundamendi kaitseks ühekordse u 3000 euro

suuruse kulutuse tegemise kohustus, ei kujuta endast sellist omandiõiguse riivet, mille tõttu

oleks alust pidada raieloa andmisest keeldumist õigusvastaseks. Puu säilitamine ei ole

seejuures oluline mitte üksnes avalikes huvides. See panustab ka XXX elanike heaolu- ja

tervise vajadustele vastava keskkonna tagamisse (vt KeÜS § 23 lg 1). Vastustaja ei ole seega

vastandlike huvide väärtustamisel ja kaalumisel eksinud.

29. Tõendid ei kinnita kaebaja väidet, et vundamendi kaitseks vajalike tööde tegemine

ohustaks kuuse seisukindlust. O. Abneri arvamuses on märgitud, et kuusk kasvab elamu

seinast u 4,5 meetri kaugusel. Seega jääb ka juhul, kui puujuurte levimist elamu soklisillutise

alla tõkestada, kuuse juurtele puu elamu poolses küljes piisavalt ruumi. Kui puu seisukindlus

oleks vundamendi kaitseks tehtavate tööde tõttu ohus, oleks O. Abner seda oma hinnangus

esile toonud.

30. Kaebajal on õigus selles, et vaideotsuses viidatud asendusistutuse kohustus ei ole asja-

kohane juhul, kui raie on vajalik ehitise ohutuse tagamiseks (vt määruse nr 2 § 15 lg 1).

Ekslik põhjendus vaideotsuses ei mõjutanud aga raieloast keeldumise otsuse tegemist ega

selle õiguspärasust.

31. Viimases, 16 juulil 2025 esitatud seisukohas väljendab kaebaja ka muret, et kui kuuse

elamupoolseid oksi kärpida, ei ole tagatud selle liigiomase kuju säilimine. Tegu on uue

väitega, mis jääb praeguse kohtumenetluse raames arutatavate küsimuste ringist välja. Kohus

märgib siiski, et eeldatavasti on professionaalsel arboristil, kes loa järgi töö peab tegema,

9(10)

3-24-3146

võimalik kärpida puu elamupoolseid oksi ka nii, et puu esteetiline välimus ja liigiomane kuju

olulisel määral säilivad.

32. Eeltoodu põhjal keeldus vastustaja põhjendatult raieloa andmisest. Kohus jätab

seetõttu tühistamisnõude ja raieloa andmiseks kohustamise nõude rahuldamata.

33. Ka kaebaja alternatiivne nõue kohustada vastustajat kandma ehitise ohutuse

tagamiseks vajalikud puu hooldamise kulud tuleb jätta rahuldamata. Määruse nr 2 § 8

lg 1 järgi kannab raie- või hoolduslõikuse kulud loa taotleja, s.o praegusel juhul

kaebaja kui kinnistuomanik (määruse nr 2 § 9 lg 1 p 1). Ka elamule tekkivate

kahjustuste vältimiseks vajalikud kulud tuleb kanda elamu omanikul. Juurte tekitatava

võimaliku kahju vältimiseks vajalike kulude jätmine (osaliselt) linna kanda võiks olla

põhjendatud juhul, kui need oleksid sedavõrd suured, et piiraksid kaebaja

omandiõigust erakordses ulatuses (vt riigivastutuse seaduse § 16 lg 1). Nagu kohus

juba selgitas, siis praegusel juhul see nii ei ole. Ehitise omanikul tuleb arvestada

sellega, et ehitist ümbritseva looduskeskkonna mõjudest tingituna võib tal olla vajalik

kanda lisakulutusi ehitisele tekkivate kahjustuste vältimiseks.

34. Halduskohtumenetlus on avalik, kui seadus ei sätesta teisiti (HKMS § 2 lg 7). Seega ei

ole menetlusosalistel keeldu avaldada kolmandatele isikutele infot vaidluse asjaolude kohta.

Vastustajal avaldas praegusel juhul arboristiteenuseid pakkuvale ettevõttele andmed, mis olid

vajalikud kohtumenetluses tõendi esitamiseks. Pooltel on õigus koguda ja esitada oma väidete

kinnitamiseks vajalikke tõendeid (HKMS § 27 lg 1 p 6).

35. Kaebaja ei ole taotlenud vaideotsuse tühistamist. Sellist nõuet pole kohus praeguses asjas

menetlusse võtnud (vt kohtu 22. novembri 2024. a määruse p 7). Seetõttu ei käsitle kohus

kaebaja väiteid linna poolt vaidemenetluses tehtud võimalike rikkumiste kohta. Võimalike

rikkumiste tuvastamine ei aitaks praegusel juhul ka kaebaja soovitud eesmärgi saavutamisele

kaasa.

36. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Poolte

võimalikud menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.

37. Otsuse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada

tähemärgiga. Avaldamata tuleb jätta aadress XXX (HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

10(10)