2-24-136059/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-24-136059

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. juuli 2025, Tallinn

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus A

O vastu rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

3431,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R

Kostja: A O (isikukood xxx), elukoht xxx

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus A O vastu osaliselt. Jätta

rahuldamata laenuhaldustasu ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

2. Mõista A Olt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 253,68 eurot ja intress 30,52 eurot.

3. Mõista A Olt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast

järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

05.08.2025

49,91 eurot

05.09.2025

50,64 eurot

05.10.2025

52,17 eurot

05.11.2025

52,13 eurot

05.12.2025

53,64 eurot

05.01.2026

53,67 eurot

05.02.2026

54,45 eurot

05.03.2026

57,26 eurot

05.04.2026

56,08 eurot

2-24-136059

05.05.2026

57,51 eurot

Maksetähtpäev

Summa

05.06.2026

57,73 eurot

05.07.2026

59,14 eurot

05.08.2026

59,43 eurot

05.09.2026

60,30 eurot

05.10.2026

61,66 eurot

05.11.2026

62,07 eurot

05.12.2026

63,40 eurot

05.01.2027

63,90 eurot

05.02.2027

64,83 eurot

05.03.2027

66,77 eurot

05.04.2027

66,75 eurot

05.05.2027

67,98 eurot

05.06.2027

68,71 eurot

05.07.2027

69,91 eurot

05.08.2027

70,72 eurot

05.09.2027

71,75 eurot

05.10.2027

72,90 eurot

05.11.2027

73,86 eurot

05.12.2027

74,74 eurot

4. Mõista A Olt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja igakuiselt koos põhivõla

osamaksega tasumisele kuuluv intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras arvestatuna

põhivõla summalt, mis on kostja kasutuses, kuid mille maksetähtaeg ei ole veel

saabunud.

5. Mõista A Olt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 10,30 eurot.

6. Mõista A Olt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis 0,05% päevas põhivõla

tasumata osalt alates 24.07.2025 (k.a) kuni põhivõla tasumiseni. See kehtib ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta. Kostjal tuleb tasuda

hagejale viivist alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni.

7. Jätta menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% hageja kanda.

8. Mõista A Olt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 553 eurot.

Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

2/11

2-24-136059

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS xx ja kostja sõlmisid 12.12.2022 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja

3000 eurot laenu. Laenusumma on kostjale välja makstud. Kostja kohustus laenu vastavalt

kokku lepitud maksegraafikule tagasi maksma.

2. Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi, laenuandja ütles lepingu 27.06.2024

avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud

28.06.2024 kirjaga.

3. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 1142,33 eurot, mis on arvestatud 05.01.2023

kuni 05.03.2024 maksegraafikujärgsete osamaksete katteks.

4. Hageja nõuab põhivõla (2551,06 eurot), intressi (141,39 eurot), lepingu haldustasu (11,60

eurot), võla sissenõudmiskulude (50 eurot) ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise (246,26 eurot) tasumist, samuti viivist alates 23.01.2025

kuni põhivõla tasumiseni 16,9% põhivõlalt aastas.

5. Kohus toimetas hagi kostjale kätte. Kostja hagile ei vastanud.

6. Hagiavalduse kohaselt toimus kostja krediidivõime kontroll laenu väljastamisel järgmiselt.

Esialgne võlausaldaja lähtus laenutaotlusest, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek

1500 eurot ja igakuised kohustused 400 eurot. Kavandatava lepingu igakuine makse oli

78,92 eurot.

3/11

2-24-136059

Sellest järeldati kostja võimet lepingut täita. Krediidiandja veendus täiendavalt selles, et

kostjal puudusid (Creditinfo ja Krediidiregistri süsteemis) kehtivad maksehäired.

7. Maakohus tegi 17.03.2025 hagejale ettepaneku esitada nõude ümberarvestus, kuna

kostjale laenu andmisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Hageja esitas 27.03.2025 oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja selgitas,

et xxx AS võttis arvesse tarbija enda esitatud teavet ning laenuotsus oli automaatselt

positiivne. Automaatse pangakonto väljavõtte analüüsi kohaselt oli kostja keskmine

sissetulek laenu väljastamisele eelnenud kuue kuu jooksul 1308,47 eurot.

9. Esialgne võlausaldaja esitas 27.03.2025 kohtule kostja pangakonto väljavõtte perioodist

12.05.2022-11.12.2022.

10. Hageja esitas 11.04.2025 täiendava seisukoha ja täpsustatud ümberarvestuse. Hageja ei

nõustu sellega, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kuna esialgne

krediidiandja kontrollis ja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet piisavalt pika perioodi

kohta enne laenu väljastamist.

11. Hageja 11.04.2025 ümberarvestuses on arvestatud ka VÕS § 94 lg 1 järgset intressi.

Kostja sai laenu 3000 eurot ning on teinud tagasimakseid 1142,33 eurot, mille arvel loeb

hageja tasutuks esimesed 25 ümberarvestatud graafiku järgset osamakset ja 35,55 euro

suuruse osa 26. osamaksest, mille tasumise tähtpäev oli 05.02.2025. Lepingu ülesütlemine

27.06.2024 avaldusega ei toimunud kehtivalt, seega on osa põhivõlast juba muutunud

sissenõutavaks ning osa muutub sissenõutavaks vastavalt ümberarvestatud graafikule.

Hageja taotleb, et kohus mõistaks välja põhivõla, VÕS § 94 lg 1 järgse intressi ja

lepingujärgse viivise (0,05% tasumata põhivõlalt päevas). Hageja esitas ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumise nõude (VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369).

Kostja tegi esialgsele krediidiandjale lepingu täitmiseks kokku 25 tagasimakset ja neist

viimase makse 17.02.2024. Kostja ei ole kohtuvälises menetluses võlgnevust tasunud ning

varasemas kohtumenetluses ei ole kostja sisuliselt osalenud. Ka käesolevas

kohtumenetluses ei ole kostja osalenud ega huvi asja lahendamiseks üles näidanud.

Samuti leiab hageja, et menetlusökonoomikast tulenevalt on mõistlik lahendada juba

sissenõutavaks muutunud ja tulevikumaksed ühe tsiviilasja raames, sellega hoitakse kokku

aega ja kulusid. Kui hageja peab tulevikumaksete osas esitama hilisemalt uue lepingu

täitmise nõude, kaasnevad sellega täiendavad kohtukulud. Seega esinevad hageja

hinnangul erandlikud asjaolud kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste

välja mõistmiseks.

12. Hageja 12.06.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1538,50

eurot (riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1118,50 eurot, summa on ilma

käibemaksuta). Hageja taotleb menetluskuludelt arvestatava viivise väljamõistmist.

13. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale koos hagimaterjalidega 21.06.2025 posti teel

saatmisega kätte toimetatud. Kostja vastuväiteid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud laenulepingujärgse põhivõla 253,68 eurot,

intressi 30,52 eurot ning viivise 10,30 eurot. Lisaks rahuldab maakohus hageja

edasiulatuva nõude ja mõistab kostjalt välja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks

muutuvad laenulepingujärgsed (põhi)osamaksed kogusummas 1794,01 eurot, VÕS § 94 lg

1 järgse intressi ning viivise lepingujärgses määras. Laenu andmisel rikuti

4/11

2-24-136059

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid

tasusid.

15. AS xxx ja kostja sõlmisid 12.12.2022 väikelaenulepingu nr xxx, mille alusel anti kostjale

3000 eurot laenu (dtl 41-46). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse

ning laenu välja maksnud. Vastavalt laenulepingu punktile 4.1 oli kostjal kohustus laen

vastavalt graafikule (dtl 42) tagasi maksta.

16. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2022 rakenduva krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr

16,30%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal

oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 21,73%

aastas (dtl 41) ning sarnase tulemuse (21,5%) annab Finantsinspektsiooni hallatava

krediidi kulukuse määra kalkulaator. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr laenu

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

17. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 1142,33 eurot. Hageja nõuab

esmajärjekorras põhivõla (2551,06 eurot), intressi (141,39 eurot), lepingu haldustasu

(11,60 eurot), võla sissenõudmiskulude (50 eurot) ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise (246,26 eurot) tasumist, samuti viivist alates 23.01.2025

kuni põhivõla tasumiseni 16,9% põhivõlalt aastas.

18. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja

17).

19. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist

veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust

eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab

tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

20. Hageja on hagiavalduse p-s 1.5 selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll.

Krediidiandja lähtus laenutaotlusest, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 1500

eurot ja igakuised kohustused 400 eurot. Kavandatava lepingu igakuine makse oli 78,92

eurot. Sellest järeldati kostja võimet lepingut täita. Lisaks kontrollis krediidiandja

võlgniku varasemat maksekäitumist AS Creditinfo Eesti ja OÜ Krediidiregister andmete

põhjal. Võlgnikul ei olnud lõpetatud ega kehtivaid maksekohustusi.

21. Hageja esitas 27.03.2025 täiendava seisukoha milles kinnitas, et enne laenu väljastamist

on läbi viidud ka kostja pangakonto väljavõtte analüüs. Esialgne võlausaldaja esitas kostja

kontoväljavõtte perioodi 12.05.2022-11.12.2022 kohta (dtl 105-139). Hageja esitas

11.04.2025 täiendava seisukoha, milles oli seisukohal, et vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ei ole rikutud. Lisaks muutis hageja VÕS § 403⁴ lg 7 järgset ümberarvestust,

lisades sinna VÕS § 94 lg-s 1 kehtestatud määras arvestatud intressi (dtl 150-151).

22. Maakohtu hinnangul rikkus AS xxx kostjaga 12.12.2022 lepingut sõlmides

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohus ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et

kohus peaks piirduma selle tuvastamisega, kas krediidiandja küsis tarbijalt kontoväljavõtte

5/11

2-24-136059

ning kontrollis seda. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise sisuline ja

majanduslik kontroll ei allu mitte üksi Finantsinspektsiooni järelevalvele, vaid ka

kohtulikule kontrollile. Selleks, et kohus saaks hinnata, kas krediidiandja täitis piisava

hoolega teabe saamise ja analüüsimise kohustust, peab kohus sisuliselt hindama kogutud

teavet. Vastasel juhul muutuks kohtu omaalgatuslik kontroll suuresti sisutühjaks. Seega ei

piisa vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise jaatamiseks üksnes sellest, kui

kohus tuvastab, kas krediidiandja kogus ja analüüsis tarbija kontoväljavõtet. Kohus peab

sisuliselt analüüsima, kas koguti piisav teave ning kas kogutud teabest tehti asjakohased

järeldused.

23. Praegusel juhul ei saanud krediidiandja maakohtu hinnangul järeldada kogutud teabe

põhjal, et tarbija saab võetava krediidi tagastada eluks otseselt mittevajalikust varast.

Kostjal oli arvukalt muid kohustusi nii eraisikute kui teiste krediidiandjate ees.

Kontoväljavõttelt on näha, et kostja on saanud erinevaid tarbimislaene, kuid ei ole asunud

neid kohustusi täitma (näiteks neli laenu AS xxx, igaüks neist 2000 eurot, kuid mitte

ühtegi tagasimakset ei ole AS-ile xxx tehtud, kontoväljavõtte read nr 324, 531, 764, 904,

dtl 118, 122, 128, 131). Kostja keskmine sissetulek 12.12.2022 lepingu sõlmimise eelselt

oli ligikaudu 1300 eurot, kuid ta oli lepingu sõlmimisele eelnenud kuuel kuul juba saanud

erinevaid laene 8658 euro ulatuses (dtl 108). Enne AS-iga xx lepingu sõlmimist oli kostja

kontojääk 2,37 eurot. Ka üldisemalt nähtub kontoväljavõttelt muster, mille kohaselt võttis

kostja aina uusi laene, et eelmisi tasuda.

23.1.

Kontoväljavõttelt nähtuvalt on kostjale xxx OÜ poolt tehtud 12.05.2022

väljamakse krediidikonto lepingu alusel summas 500 eurot (dtl 110), peale

mida on ta 13.05.2022 teinud eraisikutele makseid kokku summas 480 eurot

selgitustega „makse“ ja „võlg“ (dtl 110). Kostjale on 13.05.2022 laekunud

töötasu 1318,50 eurot ning 13.05 ja 14.05.2022 on ta teinud eraisikutele

makseid kokku summas 830 eurot (dtl 110-111). Kostja on 15.05.2022

tagastanud krediitkaardi põhiosa ja kogunud intressi kokku 113,16 eurot ning

on samal päeval kasutanud krediitkaardi põhiosa summas 80 eurot (dtl 111).

xxx OÜ poolt on kostjale 20.05.2022 tehtud väljamakse krediidikonto lepingu

alusel summas 630 eurot (dtl 111), 23.05.2022 summas 660 eurot (dtl 112) ning

30.05.2022 summas 700 eurot (dtl 113). Kostja on perioodil 16.05.2022 –

30.05.2022 teinud eraisikutele ülekandeid summas 291 eurot (dtl 111-112).

Kostja on 2022.a maikuus võtnud välja sularaha kokku summas 1015 eurot (dtl

111-113). Kostja on 2022.a maikuus saanud xxx OÜ-lt laenu kokku 2490 eurot.

23.2.

Kontoväljavõttelt nähtuvalt on kostjale 08.06.2022 laekunud

Sotsiaalkindlustusametilt 147,74 eurot (dtl 114) ja 15.06.2022 töötasu summas

1305 eurot (dtl 116). Kostja on perioodil 01.06.2022 – 29.06.2022 teinud

eraisikutele ülekandeid kokku summas 1045 eurot (dtl 113-118). Kostjale on

krediidikonto lepingu alusel tehtud 05.06.2022 väljamakse xxx OÜ poolt

summas 500 eurot ja 08.06.2022 summas 1510 eurot (dtl 114). Kostja on

15.06.2022 tagastanud krediitkaardi kogunenud intressi 33,70 eurot ja

kasutanud samal kuupäeval krediitkaardi põhiosa 80 eurot (dtl 116). Kostja on

27.06.2022 saanud laenu xxx AS-ilt summas 2000 eurot (dtl 117). Seega on

kostja saanud 2022.a juunis laenu kokku 4010 eurot. Kostja on 2022.a juunis

võtnud välja sularaha kokku 1265 eurot (dtl 113-118).

23.3.

Kostja sissetulekuks 2022.a juulis oli töötasu summas 1251,43 eurot ja

töövõimetushüvitis 24,42 eurot. Kostja on perioodil 01.07.2022 – 30.07.2022

teinud eraisikutele ülekandeid summas 648,60 eurot (dtl 118-123). Kostja on

6/11

2-24-136059

28.07.2022 saanud laenu xxx AS-ilt summas 2000 eurot (dtl 122). Ka 2022.a

juulikuus on kostja võtnud välja arvestatavas koguses sularaha.

23.4.

Kostja sissetulekuks 2022.a augustis oli töötasu summas 1692 eurot (dtl 126).

Kostja on perioodil 01.08.2022 – 31.08.2022 teinud ülekandeid eraisikutele

summas 1397 eurot selgitustega „makse ja võlg“ (dtl 123-128). Kostja on

15.08.2022 tagastanud laenu xxx OÜ-le summas 255,56 eurot (dtl 125) ja

saanud 29.08.2022 laenu xxx

AS-ilt summas 2000 eurot. Kostja on 2022.a augustis võtnud välja arvestatavas

koguses sularaha.

23.5.

Kostja sissetulekuks 2022.a septembris oli töötasu ja haigusraha 1163,61 eurot

ning töövõimetushüvitis 170,91 eurot (dtl 130). Kostja on perioodil

01.09.2022-30.09.2022 tegin makseid eraisikutele summas 280 eurot (dtl 128-

131). Kostja on 07.09.2025 tagastanud xxx OÜ-le laenu summas 100 eurot ja

11.09.2022 summas 170,44 eurot (dtl 129). Kostja on 30.09.2022 saanud laenu

xxx AS-ilt summas 2000 eurot (dtl 131). Kostja on 2022.a septembris võtnud

välja arvestatavas koguses sularaha.

23.6.

Kostja sissetulekuks 2022.a oktoobris oli töövõimetushüvitis summas 122,08

eurot (dtl 132) ja töötasu 531,90 eurot (dtl 133). Kostja on perioodil

01.10.2022 – 31.10.2022 teinud eraisikutele ülekandeid summas 505 eurot (dtl

131-134). Kostja on 03.10.2022 tagastanud xxx OÜ-le laenu summas 260,81

eurot (dtl 131).

23.7.

Kostja sissetulekuks 2022.a novembris oli töötasu 1534,50 eurot (dtl 136).

Kostja on 2022.a novembris saanud eraisikutelt ülekandeid kokku summas 635

eurot ja teinud ise ülekandeid kokku summas 349 eurot (dtl 135-138). Kostjale

on 10.11.2022 tehtud xxx OÜ poolt krediidikonto lepingu alusel väljamakse

summas 295 eurot ning 15.11.2022 on kostja xxx Oü-le tagastanud laenu

262,32 eurot (dtl 136).

23.8.

Kostja 2022.a detsembri sissetulekut kontoväljavõttelt ei nähtu, kostjale on

01.12.2022 tehtud väljamakse xxx poolt summas 98 eurot (dtl 138). Kostjale

on perioodil 01.12.2022 – 10.12.2022 tehtud ülekandeid eraisikute poolt

summas 320 eurot, mh selgitusega „kingitus“.

24. Kokkuvõtlikult nähtub kontoväljavõttelt, et kostja on võtnud igakuiselt uusi laene

igapäevaste kulude katteks ja juba olemasolevate laenude tagastamiseks. Samuti on kostja

arvestataval määral igakuiselt arveldanud sularahaga ja teinud eraisikutele ülekandeid.

25. Maakohtu arvates ei saanud krediidiandja talle teadaolevate andmete alusel teha järeldust,

et kostja on võimeline võetava krediidi tagastama eluks otseselt mittevajalikust varast.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik

kanda ka enda ja oma ülalpeetavate igapäevased kulud. Kohustus arvestada tarbija

regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Eriti just madalama

sissetulekuga ja ülalpeetavatega isikute puhul võib igapäevaste vajalike kulude osakaal

ületada 55% sissetulekust (Tartu RK 19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-129359 p 14).

Krediidiandja põhikohustuse sisuks on hinnata laenusaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Vaid

nii saab tagada, et laenusaaja ei satu krediidi tõttu “laenuorjusse”, mille tulemusena võib

ta olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda

maksejõuetuks.

7/11

2-24-136059

26. Krediidiandjal on kontrollimata jäänud, kas laenusaajal oli ülalpeetavaid ning tema

igakuiste tegelike finantskohustuste suurus. Kuigi kostja oli saanud vaadeldaval perioodil

AS-ilt Xxx laenu kokku 8000 eurot, ei nähtu kontoväljavõttelt ühtegi tagasimakset AS-ile

Xxx ning krediidiandja on sellest järeldanud, et kostjal justkui polegi sellist

finantskohustust. Arvesse on läinud vaid kontolt tegelikult tehtud tagasimaksed (dtl 109

tabeli rida „laenumaksed“). Kontolt ei nähtu kodulaenu ega üürimaksed, samuti mitte

kommunaalkulude maksed, seega pole kindlaks tehtud ka kostja igakuiste

majapidamiskulude suurust. Maakohtu hinnangul ei saanud krediidiandja järeldada, et

kostjale jääb sissetulekust igakuiselt piisavalt alles igapäevaste vajalike kulutuste

katmiseks ka pärast seda, kui ta oma kõiki olemasolevaid finantskohustusi korrektselt

täidab. Seetõttu asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

27. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a,

nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

28. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

29. Hageja on 11.04.2025 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja määras

tagasimaksed uuesti põhinõude ulatuses, millele lisandub intress VÕS § 94 lg 1 sätestatud

määras, arvestades et laenusumma (lepingutasu arvestamata) oli 3000 eurot ning laen tuli

tasuda 60 osamaksega (dtl 151-152). Selline ümberarvestus on maakohtu hinnangul VÕS

§ 4034 lg ga 7 kooskõlas ja lubatav.

30. Kostjale maksti lepingu alusel välja 3000 eurot ning ta on teinud tagasimakseid summas

1142,33 eurot.

31. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada

põhivõla ja VÕS § 94 lg 1 määras arvestatud intressi katteks. Selle arvel saab tasutuks

lugeda ümberarvestatud maksegraafiku põhivõla osamaksed nr 1-24 täies ulatuses ning

35,55 euro suuruse osa 25. osamaksest, mille tähtpäev oli 05.02.2025.

32. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 27.06.2024 avaldusega

ei toimunud kehtivalt, kuna kostja ei olnud sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses

ulatuses, mis ülesütlemist õigustaks (lepingu p 9.5 kohaselt pidanuks juba ülesütlemise

ajaks olema kostja viivituses vähemalt kolmel maksepäeval tasumisele kuulunud summa

tasumisega). Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu,

pooltevaheline leping kehtib ning kostjal tuleb teha (põhi)osamakseid vastavalt

ümberarvestatud maksegraafikule. Nõue on kehtivalt hagejale loovutatud (dtl 59).

33. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda

põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks

muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik

kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole alates 17.02.2024 täitnud

tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi, sh juba sissenõutavaks muutunud kohustusi

8/11

2-24-136059

ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.

34. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud osamaksed. Hageja 11.04.2025 ümberarvestuse kohaselt on

kostjal tasumata 45,70 – 35,55 = 10,15 eurot osamaksest, mille tasumise tähtpäev oli

05.02.2025. Lisaks on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viis järgmist

osamakset (maksetähtpäevad 05.03.2025-05.07.2025). Kokku on sissenõutavaks

muutunud põhivõla suurus 10,15 + 49,24 + 47,08 + 48,68 + 48,48 + 50,05 = 253,68 eurot.

35. Lisaks on sissenõutavaks muutunud ja tasumata intress alates 02.05.2025 kuni 05.07.2025

kogusummas 5,39 + 5,28 + 5,15 + 5,03 + 4,90 + 4,77 = 30,52 eurot. Maakohus mõistab ka

selle VÕS § 94 lg 1 ja poolevahelise lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja.

36. Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 alusel välja

põhiosamaksed maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel 05.08.2025 kuni 05.12.2027.

Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete kogusumma on 1794,01 eurot.

37. Samuti rahuldab maakohus hageja edasiulatuva intressinõude VÕS § 94 lg 1 alusel, kuid

seda mitte kindla summana, vaid viitega intressimäära kehtestavale normile. Seda

põhjusel, et intressimäär muutub igal poolaastal ning kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole

võimalik ennustada, missugune on intress järgmistel aastatel. Hageja on arvestanud

edasiulatuva intressi püsivana eelmisel poolaastal kehtinud intressimäära alusel, milleks

maakohtu hinnangul pole alust. Liiati oli 2025.a esimesel poolaastal intressimäär 3,15%

aastas ning teisel poolaastal on 2,15% aastas, seega on juba käesoleva aasta jooksul

intressimäär muutunud. Kokkuvõtlikult ning intressimäära muutumise tõttu mõistab

maakohus edasiulatuva intressi välja viitega VÕS § 94 lg-le 1. Intress on tasu raha

kasutamise eest ehk seda saab arvestada vaid summalt, mis on kostja kasutusse antud.

Alates hetkest, mil kostjal on kohustus osamakse tasuda ning ta seda ei tee, asendub

intress viivisenõudega. Seega saab intressi arvestada kostja kasutuses olevast

laenusummast, mille tagastamise tähtpäev ei ole veel saabunud.

38. Hageja esialgses nõudes sisaldunud laenuhaldustasu ja sissenõudmiskulude hüvitamise

nõue jäävad VÕS § 4034 lg 7 avalduse alusel rahuldamata.

39. Hageja 11.04.2025 menetlusdokumendi kohaselt nõuab ta, juhul kui maakohus asub

seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist sissenõutavaks

muutunud põhiosalt lepingujärgses viivisemääras 0,05% päevas kuni põhivõla tasumiseni.

Maakohus rahuldab selle nõude VÕS § 113 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel.

40. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 10,30 eurot. Arvestus on

alljärgnev, maakohus võttis arvesse TsÜS § 136 lg-t 8 ehk kui osamakse tasumise tähtpäev

saabus nädalavahetusel, siis luges maakohus kohustuse täitmise tähtpäeva saabunuks

järgmisel tööpäeval ning viivisearvestus algab sellele päevale järgnevast päevast.

Põhivõlg

Viivise periood

Viivitatud

päevi

Viivisemäär

(päevas)

Perioodi viivis

10,15 eurot

06.02.2025-05.03.2025

0,05%

10,15 * 28 * 0,05% = 0,14 eurot

59,39 eurot

06.03.2025-07.04.2025

0,05%

59,39 * 33 * 0,05% = 0,98 eurot

106,47 eurot

08.04.2025-05.05.2025

0,05%

106,47 * 28 * 0,05% = 1,49 eurot

155,15 eurot

06.05.2025-05.06.2025

0,05%

155,15 * 31 * 0,05% = 2,40 eurot

203,63 eurot

06.06.2025-07.07.2025

0,05%

203,63 * 32 * 0,05% = 3,26 eurot

253,68 eurot

08.07.2025-23.07.2025

0,05%

253,68 * 16 * 0,05% = 2,03 eurot

KOKKU:

10,30 eurot

41. Edasiulatuvalt kuulub sissenõutavaks muutunud põhivõlalt tasumisele viivitusintress

9/11

2-24-136059

0.05% päevas.

42. Täiendavalt nõuab hageja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvatelt

põhivõla summadelt alates nende maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni. Ka see nõue on põhjendatud, kuna rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

43. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks

on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

44. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need

nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 3000,31 euro tasumist (sh

2551,06 eurot põhivõlg, intress 141,39 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, hagiavalduse

esitamisega sissenõutavaks muutunud viivis 246,26 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50

eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja sissenõutavaks

muutunud põhivõla 253,68 eurot, intressi 30,52 eurot ja viivise 10,30 eurot, samuti

tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed kogusummas 1794,01 eurot. Nõude

rahuldamise ulatus on ligikaudu 70% (arvestuse aluseks olev tehe: 2088,51 / 3000,31 *

100% = 69,61%). Seega jäävad menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ning 30%

ulatuses hageja kanda.

45. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 1538,50 eurot

(sh riigilõiv 420 eurot, lepingulise esindaja kulu 1118,50 eurot, ajalise arvestusega 6,5

tundi, tunnitasu 169 eurot.

46. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (420 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus).

47. Hageja lepingulise esindaja kulu on 1118,50 eurot ning toimingud on järgmised (dtl

155157):

47.1.

maksekäsu kiirmenetluse koostamine ja kohtusse esitamine - 1 tk (20 eurot)

47.2.

nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine ja analüüsime,

hagiavalduste ettevalmistamine ja koostamine ning lisade kogumine,

komplekteerimine ja esitamine kohtule - 3 tundi

47.3.

hageja 27.03.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 2 tundi;

47.4.

hageja 11.04.2025 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 1 tund;

47.5.

hageja 12.06.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja

kohtule esitamine – 0,5 tundi.

48. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on enamjaolt olnud vajalikud, kuid

neile kulunud aeg on ülemäärane. Vaidlus ei olnud asjaolude ega tõendite poolest

mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust

osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus vähendab TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele

kuuluvat ajakulu 3,5 tunnini, sellest 2 tundi hagiavalduse koostamiseks, 1 tund

kohtunõudele vastamiseks seoses laenu väljastamisel läbi viidud kostja krediidivõime

kontrolliga ning 0,5 tundi menetluskulude nimekirja koostamisele. Hageja loobus

27.03.2025 seisukohas esitatud väidetest ja ümberarvestusest ning esitas 11.04.2025 uue

samasisulise dokumendi (uus ümberarvestus sisaldas VÕS § 94 lg 1 järgset intressi). Selle

10/11

2-24-136059

asjaolu valguses ei pea maakohus põhjendatuks esimese menetlusdokumendi koostamisele

kulunud aega.

49. Samuti vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et

käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest)

mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus,

on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Maakohtu hinnangul on

hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 3,5 * 100 = 350 euro ulatuses

(TsMS § 175 lg 1).

50. Kohus mõistab TsMS § 484² ja § 172 lg 9 alusel kostjalt hageja kasuks lisaks riigilõivule

ja lepingulise esindaja kulule välja ka maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot).

51. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 420 + 350 + 20 = 790 eurot.

52. Kohus jättis menetluskuludest 70% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 0,7 * 790 = 553 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud

tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

53. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik

11/11