3-25-855/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

23.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-855

Haldusasi

R.K , F.E.K, V.X Sepa, F.W, K.Z-i, W.F-i, R.M-i ,

B.S , I.E , N.Q ning E.A kaebus Keskkonnaameti 25.

märtsi 2025. a raieloa nr 50001120067 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.04.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja 1 R.K

Kaebaja 2 F.E.K

Kaebaja 3 V.X

Kaebaja 4 F.W

Kaebaja 5 K.Z

Kaebaja 6 W.F

Kaebaja 7 R.M

Kaebaja 8 B.S

Kaebaja 9 I.E

Kaebaja 10 N.Q

Kaebaja 11 E.A Kaebajate 3-11 esindajad R.K ja

F.E.K

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Kolmas isik E.R , esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja

vandeadvokaadi abi Taavi Hein

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebajate määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse kaebajate määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.04.2025 määruse

resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.

2. Rahuldada kaebajate määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.04.2025 määruse resolutsiooni punkt 2 ja teha

uus määrus, millega rahuldada kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus.

3-25-855

4. Peatada Keskkonnaameti 25.03.2025 metsateatise nr 50001120067 (katastritunnus

35201:002:0049, eraldis nr 2) kehtivus kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni asjas nr 3-25-855.

5. Tallinna Halduskohtu 22.04.2025 määruse resolutsiooni punkt 1 jätta muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.R esitas 25.03.2025 Keskkonnaametile (KeA) läbi metsaressursi arvestuse riikliku

registri kinnitamiseks metsateatise nr 50001120067, millega kavandas lageraiet Harju

maakonnas Kuusalu vallas Salmistu külas kinnistu nr 7226502 (katastritunnus

35201:002:0049) eraldisel 2.

2. KeA registreeris 25.03.2025 metsateatise nr 50001120067 (andmetega katastritunnus

35201:002:0049, eraldis nr 2, pindala 4,29 ha, maaüksuse asukoht XXX , kinnistu nr

7226502, mahtu ei kuvata, tööliik lageraie).

3. R.K , Mittetulundusühing (edaspidi F.E.K, V.X , F.W, K.Z, W.F, R.M , B.S , I.E , N.Q

ning E.A (edaspidi ühiselt kaebajad) esitasid 03.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse

KeA 25.03.2025. a raieloa nr 50001120067 tühistamiseks. Koos kaebusega esitasid kaebajad

esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, milles paluvad kohtul peatada KeA 25.03.2025

metsateatise nr 50001120067 täitmine ja igasugune raietegevus kõnealuse metsateatise alusel

kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

F.E.K on keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1

mõistes, R.K , V.X, F.W, K.Z ja W.F, R.M ja B.S , I.E , N.Q , E.A on metsateatises

määratletud raielangiga vahetult piirnevate Klaukse tee aadressiga kinnistute omanikud.

Kaebuse eesmärgiks on eeskätt väärtusliku maastikuga metsa, metsloomade ja lindude, ka

putukate ja taimestiku elupaikade terviklikkuse säilimine. Metsateatis on õigusvastane

muudeski keskkonnaga seotud olulistes aspektides üldplaneeringu osas, aga ka mõjude ja

tagajärgede tõttu naabritele. Kehtiva metsateatise alusel on võimalik juba täna alustada

ulatusliku raiega. Kui raiega alustatakse, siis muutub kaebajate metsateatise peale esitatud

tühistamiskaebus sisutuks. Kui kanakulle nende elupaikades häiritakse või mõne peletavad

raied suisa minema, siis endise olukorra taastumine ei ole kindel.

4. Tallinna Halduskohus võttis 03.04.2025. a määrusega kaebuse menetlusse, kaasas

menetlusse kolmanda isikuna vaidlusaluse metsateatise esemeks oleva kinnistu omaniku E.R-i

ning rahuldas kaebajate EÕK taotluse ajutiselt, peatades KeA poolt 25.03.2025 antud raieloa

nr 50001120067 kehtivuse 30 päevaks alates määruse tegemisest (resolutsiooni p 7).

5. Kolmas isik palus 18.04.2025 vastuses jätta EÕK edasiselt kohaldamata ja mitte peatada

KeA poolt 25.03.2025 antud raieloa nr 50001120067 kehtivust pärast 30 päeva möödumist,

alternatiivselt, EÕK edasisel kohaldamisel seada raieloale tingimus, et KeA poolt 25.03.2025

antud raieloa nr 50001120067 alusel on puudutatud isikul lubatud raietegevus järgmistel

tingimustel – raielangile peab kasvama jääma vähemalt 100 mändi ning kõik kased ja kõik

2(8)

3-25-855

tammed. Ühtlasi esitas kolmas isik taotluse kaasata Croneman OÜ haldusasja menetlusse

kolmanda isikuna.

Kaebajad pole ühegi kaebeõiguse aluseks oleva asjaolu õigsust tõendanud ega usutavalt

põhistanud. Füüsilisest isikust kaebajad on umbmäärasel seisukohal, et lageraie kahjustab

nende kodu ja muud vara, turvalisust ja väärtust. Põhjendused on paljasõnalised ning ilmselt

konstrueeritud formaalse kaebeõiguse saavutamiseks. Kaebus on perspektiivitu.

Eraldisel 2 ei asu kaitstavaid loodusobjekte ega ka projekteeritavaid kaitseobjekte. Samuti ei

nähtu looduskaitse ja Natura 2000 kaardilt, et eraldise 2 läheduses asuks ühegi kaitsealuse

liigi (sh kanakullid) elu- või püsielupaiku, millele raie võiks negatiivset mõju avaldada. Ka ei

ole eraldisele 2 seatud muid kitsendusi, mis annaksid alust raiet keelata. Kaebajatel puudub

iseseisvalt kaitstav subjektiivne õigus senise vaate säilimiseks, piirkonna esteetilise väärtuse

säilitamiseks või selleks, et nende kodulähedane miljöö ja elukeskkond säiliks muutumatuna.

Kuivõrd raieõigust EÕK kehtivuse ajal teostada ega müüa ei saa, siis jääb kolmandal isikul

115 000 eurot saamata ning kohustuste täitmiseks, mida kolmas isik kavatses raieõiguse

müügist saadu arvel täita, tuleb kolmandal isikul ja Croneman OÜ-l võtta laenu. Raie

tulemusena ei teostata lageraiet, kasvama jäävad lindiga tähistatud 100 mändi ning kased ja

tammed. Ka loomadel, lindudel, putukatel ja muudel metsloomadel jääb piisavalt puudega

ümbritsetud keskkonda, kus nad on harjunud paiknema.

6. Kaebajad esitasid 22.04.2025 arvamuse kolmanda isiku seisukohale.

Maa-ameti kaardilt nähtub, et kaebajate kinnistud on vahetud Klaukse-Aasa kinnistu naabrid.

Klaukse-Aasa kinnistul on pinnasevesi, st pinnas on kohati soine. Kaebajad ei ole liigvee

probleeme kaebuses põhjalikumalt käsitlenud, sest ei tulnud selle peale, et selles võiks tekkida

vaidlus. Asendamatu lahendus on metsa säilitamine. See kõik on faktiline olukord praegu

enne lageraiet ja seda olukorda mõjutatavad senini perioodiliselt hooaeg ja ilmastik.

Klaukse-Aasa kinnistu metsast leidsid kaebajad üles lindude vaatlustel põhinevate külajuttude

kohaselt kanakulli pesa, mis eelmisel aastal kolmanda isiku tellitud nn valgustusraie käigus

sai tõsiselt kannatada. Raiet teostati täies ulatuses pesitsusrahu ajal. KeA käis seda loata

alustatud raiet korduvalt peatamas ja uurimas, aga pesa oli juba maha jäetud. Käesoleval

aastal hetkeseisuga on järgi jäänud pesa tühi ja taastamata. Võimalik, et tegemist oli nö

varupesaga. Koha hävitamine ehk metsa maha võtmine hävitab konkreetselt selle isendi,

vähendades selle liigi arvukust.

Esialgne õiguskaitse ei riiva ebaproportsionaalselt kolmanda isiku õigusi. Kolmanda isiku

väärtuslik kinnistu ja mets säilib. Juhul kui kolmas isik on edukas, siis tal on võimalik

realiseerida raieõigus hiljem. Juhul kui kaebajad on edukad, siis kolmas isik ei võigi algusest

peale ega ka edaspidi realiseerida raieõigust.

7. Tallinna Halduskohus tühistas 22.04.2025 määrusega Tallinna Halduskohtu 03.04.2025.

a määrusega 30 päevaks kohaldatud esialgne õiguskaitse abinõu, millega kohus peatas

Keskkonnaameti poolt 25.03.2025 antud raieloa nr 50001120067 kehtivuse 30 päevaks alates

kõnesoleva määruse tegemisest (resolutsiooni p 1), ning jättis kaebajate esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

3(8)

3-25-855

Kaebajatel on osaliselt EÕK vajadus. Olukorras, kus metsateatis realiseeritakse ning raie on

teostatud, osutub kaebajate õiguste hilisem kaitse sisuliselt võimatuks. Samas nähtub, et

kolmas isik ei planeeri vaidlusalusel kinnistul kogu ulatuses lageraiet, nagu on kaebajad

kaebuses eeldanud, vaid raielepingu lisa 4 kohaselt jäävad kasvama lindiga märgistatud 100

mändi ning kõik kased ja tammed, v.a eraldi märgitud 30–40 kaske ja tamme, mis kuuluvad

raiumisele. Seega ei kaasne EÕK kohaldamata jätmisel kaebajate jaoks vähemalt sellises

ulatuses pöördumatuid tagajärgi, nagu on kaebuses lageraiele viidates kirjeldatud. Kolmandal

isikul tuleb arvestada õigusaktidest tulenevate piirangutega, sh Kuusalu valla üldplaneeringust

tuleneva nõudega, mille kohaselt kõik lehtpuud (üksikud või gruppidena), mille

rinnasdiameeter on üle 38 cm, on olulise tähtsusega põlispuud ja kõik toimingud nendega

tuleb kooskõlastada Kuusalu Vallavalitsusega.

F.E.K kui keskkonnaorganisatsioonil on kaebeõigus. Ka füüsilisest isikutest kaebajate puhul

ei saa kaebeõigust ilmselgelt välistada, et raie vaidlusalusel kinnistul võib kaebajate

subjektiivseid õigusi (omandiõigus, aga ka õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale (KeÜS § 23)) riivata. Asjakohased pole ka kolmanda isiku viited varalisele

kahjule, mille põhjustaks raie viibimine. Olukorras, kus kaebajad on pöördunud raieloa peale

tähtaegselt kohtusse, ei saanud kolmandal isikul tekkida kaitstavat usaldust loa kehtima

jäämise suhtes.

Kaebajate väited tuginevad valdavalt oletustele ning on paljasõnalised. Nii on kaebajad

viidanud võimalikele üleujutustele ja seetõttu kaebajate vara kahjustumisele, kuid ei ole

esitanud tõendeid, millest nähtuks, millisel kujul, millises ulatuses ja kellel kaebajatest konk-

reetselt on probleeme kolmanda isiku kinnistult lähtuva liigniiskusega ja kuidas seda mõjutab

raie. Ühtegi konkreetset mõju rohevõrgustikule või läheduses asuvatele kaitstavatele loodus-

objektidele (millest lähima kaugus vaidlusalusest kinnistust on ka kaebajate endi sõnul 3 km,

mistõttu mõju ei saa täpsemate andmeteta eeldada) kaebajad esile toonud ei ole. Eelnevast

lähtuvalt on kaebuse eduväljavaated praegusel hetkel teada olevate asjaolude ja tõendite

pinnalt pigem vähesed ning seetõttu ei ole EÕK taotluse rahuldamine põhjendatud.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 24.04.2025 määrusega kaebajate taotlues ning määras, et

Tallinna Halduskohtu 22.04.2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-855 jõustub

halduskohtumenetluse seadustiku § 179 lõike 3 esimeses lauses toodud korras.

Kaebajate taotlus 22.04.2025. a määruse, millega kohus tühistas 30 päevaks kohaldatud EÕK

abinõu, jõustumise edasi lükkamine HKMS § 179 lõikes 3 sätestatud viisil põhjendatud.

Olukorras, kus EÕK abinõu tühistamise määrus on selle teatavakstegemisel jõustunud, kuid

kaebajad ei ole veel jõudnud esitada määruskaebust ringkonnakohtule, võib realiseeruda oht,

et vahepealsel ajal teostatakse vaidlusaluse metsateatise alusel raie, mistõttu võib kaebajate

õiguste kaitse EÕK meetme kohaldamise menetluses muutuda sisutuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebajad paluvad määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2

tühistamist, halduskohtu määruse jõusse jätmist esialgse õiguskaitse kohaldamist puudutavas

osas ning KeA raieloa kehtivuse peatamist

Kaebajatele on arusaamatu keskkonna kõrgetasemelise kaitse, ettevaatusprintsiibi ja

uurimisprintsiibi kohaldamata jätmine, niisamuti vastava haldusmenetluse ja

halduskohtumenetluse tõendamiskoormuse jaotamise selgitamata jätmine. Haldusasjade

olemuse kohaselt on need printsiibid imperatiivselt kohustuslikud – need on jäetud

4(8)

3-25-855

kohaldamata ilmselt alusetult ja põhjendamatult kuivõrd lahendist ei nähtu vähimalgi määral

kohast arutamist ja kaalumist. Nimetatud eksimuste tõttu tuleks 22.04.2025 määrus tühistada.

Kohaldamata on jäetud Euroopa õigus, sest ettevaatusprintsiip on peamiselt üle võetud EÜ

õigusest, ka rahvusvahelisest keskkonnaõigusest. Ettevaatuspõhimõtte järgi ei tohiks teha

otsuseid, kui mingi tegevuse keskkonnamõju on teadmata, ebakindel või eeldatavasti

negatiivne. Vastutustundlik haldusorgan lähtub ettevaatusprintsiibist ega pane oma tegevuse,

otsusega ohtu ei inimest ega keskkonda.

Kaebajad on liikudes looduses ehk iseseisvalt omaalgatuslikel vaatlustel kohanud raielangi

maa-alal, naaberaladel ja lähipiirkonnas kaitsealuseid liike, kellega peab arvestama. Näiteks

on seal nahkhiired, kivisisalik, laanerähn, musträhn, hiireviu, väänkael, hoburästas, lõopistrik,

samblikud. Tõenäoliselt on neid rohkem. Kuni eksperdid ei ole tingimusteta kinnitanud, et

lageraie ei ohusta ühtki liiki, siis viidatud printsiipide alusel tuleb eeldada ohustamist.

Kaebajates konkreetselt kõikidel piirnevatel naabritel, st V.X, R.K , F.W, K.Z, W.F, R.M ,

B.S , I.E , N.Q , E.A on probleeme kolmanda isiku kinnistult lähtuva liigniiskusega. Raie

mõjutab liigniisket pinnast võimendades vee kogunemist ja valgumist edasi

naaberkinnistutele. Raie tõttu pinnasevee hulk suureneb, sest pole enam metsa, mis vett seoks

(ära kasutaks). Isegi kolmas isik möönis, et tegemist oleks tõsiselt võetava ohuga, samas

vastuoluliselt eitades probleemide esinemist. Klaukse tee aadressiga kaebajate elamud asuvad

kolmanda isiku piirist 0,5 kuni 4 meetri kaugusel. Liigniiskus pinnases tekitab omakorda

majavammi ohu jne. Olemasolevad kuivendusrajatised ei toimi enam juba praeguseks ega saa

hakata toimima iseenesest raie korral.

10. KeA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Halduskohus tuvastas õigesti kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, et

kaebajate kaebuses välja toodud väited olid valdavalt oletuslikud ja paljasõnalised. Kaebaja

pole välja toonud, milles tema hinnangul seisneb raie oluline negatiivne mõju lähimatele

Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade kaitse eesmärkidele, mis asuvad linnulennult

lähimas punktis põhja suunas ca 1,5 km kaugusel üle mere (Kolga lahe loodus- ja linnuala

ala), lääne suunas ca 3,7 km kaugusel (Ubari loodusala) ja kirde-ida suunas ca 4 km kaugusel

(Lahemaa loodus- ja linnuala). Kaebuses viidatud Valkla looduskaitseala asub kavandatud

raiealast ca 1,22 km kaugusel lääne suunas ning Lahemaa rahvuspark ca 4 km kaugusel kirde-

ida suunas.

Tallinna Ringkonnakohtu poolt asjas nr 3-21-1852 tehtud lahendi põhimõtetest lähtudes

määruskaebuses kui ka kaebuses puuduvad mistahes kaebaja selgitused selle kohta, miks tema

hinnangul on raiel oluline ebasoodne mõju lähimate Natura 2000 võrgustiku alade kaitse

eesmärkidele.

Metsateatisega nr 50001120067 raiesse kavandatud ala näol on 03.05.2021 metsaregistrisse

kantud ning kehtivatest inventeerimisandmetest tulenevalt tegu mustika kasvukohatüübiga.

Mustika kasvukohatüüp kuulub palumetsade tüübirühma, mida liigniiskeks

metsakasvukohaks ei loeta. Raie tulemusel mustika kasvukohas kiiret soostumist ei teki ning

omanikul on kohustus asendada raiutud metsapõlv uue metsaga, mille tulemusel

kasvukohatüüp sellisena säilib. Raiejärgselt võib raiesmik muutuda ajutiselt niiskemaks ning

võib esineda vee kogunemist mikrolohkudesse, kuid ülemäärase niiskuse ja/või veeuputuse

ohtu raiealal ette näha ei ole. Piirnevate alade veerežiimile raie teostamine mõju ei avalda, kui

raie käigus ei rikuta kuivendussüsteeme.

5(8)

3-25-855

Määruskaebuses viitavad kaebajad küll tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna

(KeÜS § 23) õiguse riivele, kuid ei selgu, milles see riive täpsemalt seisneb. Kuna puuduvad

selgitused, kuidas vaidlusalune raie kaebajate tervist või siis nende heaolu vajadustele

vastavat keskkonda rikub, on kaebus ka selles osas paljasõnaline.

11. Kolmas isik palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuses taotlevad kaebajad 22.04.2025 määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2

tühistamist, millega kaebuse eesmärki võimalik saavutada ei ole. Halduskohtu 03.04.2025

määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse lõppes hiljemalt 03.05.2025. Viidatud kuupäev on

möödunud. Kuivõrd kaebajate eesmärk ei ole saavutatav, tuleb kaebajate määruskaebus jätta

22.04.2025 kohtumääruse resolutsiooni p 1 vaidlustamisel läbi vaatamata või rahuldamata. Ka

22.04.2025 määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamine ei täidaks kaebajate eesmärki. Kaebajate

taotletud eesmärke ei ole võimalik enam saavutada ning määruskaebus tuleb jätta (tervikuna)

läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

Väide, et raie tulemusena võiksid hävida rebased või muud liigid, ei ole eluliselt usutav.

Kuusalu vallas on ulatuslikult metsamaad ning looduskeskkonna jätkusuutlikkus on tagatud

ega ole ohus. Kui raie võiks ohustada mõnda linnu- või loomaliiki, peaks see olema

kontrollitav objektiivsete ja olemasolevate andmete põhjal. Ohustatud liikide esinemine võib

olla alus raieloa andmata jätmiseks, kuid raieloa vaidlustamine ei saa olla pelgalt vahend

oletusliku kaitstava koosluse tuvastamiseks kaebajate subjektiivse hinnangu põhjal.

Kaebajad ei ole toonud kummaski kohtuastmes esile asjaolusid, millest järelduks õiguskaitse

vajadus. Lisaks on kaebajad esitanud kohtule eksitavaid väiteid. Kui aga mingilgi määral

liikniiskust kolmanda isiku eraldisel esineb, siis detailplaneeringu kehtestamisel lahendatakse

ka liigniiskuse ärajuhtimise küsimused. Tegelikkuses ei saa kaebajate kinnistutele olla metsa

raiumisel selliseid negatiivseid mõjusid, mis õigustaks kaebajate õiguste kaitset.

Kaebajate määruskaebuse lisad 2 ja 3 sisaldavad peamiselt fotosid, mis on tehtud niiskest

pinnasest eraldisel nr 3 ning selle taga asuvatel Uuetoa naaberkinnistutel. Kuigi eraldisel nr 3

esineb niiskemaid alasid, ei ole eraldis nr 3 vaidlusaluse raieloaga hõlmatud. Kaebajad

tuginevad umbmääraselt mõjudele mis avalduvad rohevõrgustikule või läheduses asuvatele

kaitstavatele loodusobjektidele, teisalt konkreetsemalt kaebajad enda väiteid põhjendanud ei

ole. Nagu kolmas isik väitis ka vastuseks esialgse õiguskaitse taotlusele esimeses astmes, siis

eraldisel nr 2 ei asu kaitstavaid loodusobjekte ega projekteeritavaid kaitseobjekte. Samuti ei

nähtu looduskaitse ja Natura 2000 kaardilt, et eraldise nr 2 läheduses asuks ühegi kaitsealuse

liigi elu- või püsielupaiku, millele raie võiks negatiivset mõju avaldada.

Faktilise olukorraga on vastuolus ka kaebajate väited selle kohta, et üldplaneeringu

koostamisel olid Kuusalu valla seisukohad ekslikud, lühinägelikud ja pealiskaudsed. Jättes

välja asjaolu, et mitmete kaebajate soetatud kinnistute detailplaneering põhineb samuti

valdavalt siunatud üldplaneeringul, siis ümberkaudsetel kinnistutel on raie, detailplaneeringu

kehtestamine ja hoonete ehitamine osutunud võimalikuks. Samuti ei ole kaebajad veenvalt

selgitanud, miks ei peaks üldplaneeringu koostamisel arvestatud seisukohad olema enam

arvestatavad. Ka pooleliolev üldplaneering ei sea piiranguid, mis võimaldab järeldada, et raie

lubamine ei ohusta loodust, kõrvalkinnistuid ega takista eraldisel nr 2 elamute ehitamist.

Kaebajate väited on üldsõnalised selle kohta, et Eestisse on jõudnud Natura 2000, looduse

taastamine, elurikkus, mitmekesisus, mõjude hindamine jne. Nimetatud asjaolu tõendab

hoopis seda, et vaidlusalusele kinnistule (eraldisele nr 2) on raieluba väljastatud õiguspäraselt.

Kinnistu ei asu Natura 2000 võrgustiku piires ega ole hõlmatud ühegi teise kaitset vajava

6(8)

3-25-855

loodusväärtuse või piiranguvööndiga, mille tõttu võiks luba olla vastuolus kehtivate

looduskaitseliste nõuetega.

Kolmas isik rõhutab, et ta ei planeeri vaidlusalusel kinnistul kogu ulatuses lageraiet.

Raielepingu kohaselt jäävad kinnistule kasvama lindiga märgistatud 100 mändi ning kõik

kased ja tammed, v.a eraldi märgitud 30–40 kaske ja tamme, mis kuuluvad raiumisele. Seega

ei kaasne EÕK kohaldamata jätmisel kaebajate jaoks selliseid pöördumatuid tagajärgi, nagu

kaebajad märgivad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

13. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset

õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt

Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate

lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu

27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei eelda seejuures

kaebusel väga heade eduväljavaadete olemasolu, vaid esialgse õiguskaitse kohaldamise saaks

iseseisvalt välistada üksnes kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine (nt

Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8).

14. Vaidlustatud halduskohtu 22.04.2025 määruse resolutsiooni p 1, millega tühistati 30

päevaks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, tuleb jätta muutmata. Halduskohus kohaldas

praeguses asjas 03.04.2025 määrusega HKMS § 252 lg 4 alusel n-ö ajutist õiguskaitset kuni

30 päevaks. HKMS § 252 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt juhul, kui menetlusosalised n-ö

ajutise õiguskaitse kohaldamist ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni HKMS § 249

lg-s 4 sätestatud tähtpäevani (haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni).

Esialgse õiguskaitse abinõu üle 30 päeva pikenemise vältimiseks ei pidanud kolmas isik siiski

tingimata esitama määruskaebust ringkonnakohtule, vaid piisas ka halduskohtule määruse

tühistamise taotluse ja vastuväidete esitamisest, mis on HKMS § 252 lg 4 mõttes käsitatav

halduskohtu määruse vaidlustamisena (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2025 määrus asjas

nr 3-24-3444, p 12). Seda tegi kolmas isik 18.04.2025 halduskohtule esitatud seisukohas.

Sõltumata sellest, et esialgse õiguskaitse tühistamine jõustus HKMS § 179 lõike 3 esimeses

lauses toodud korras, piirdus praegusel juhtumil halduskohtu 03.04.2025 määruse

resolutsiooni p-ga 7 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu 30 päevaga ega kehtinud

nimetatud tähtajast kauem.

15. Kaebajate määruskaebus tuleb rahuldada halduskohtu 22.04.2025 määruse resolutsiooni

punkti 2 puudutavas osas, millega halduskohus jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus

(HKMS § 249 lg 1). Kaebaja 2 on pöördunud kohtusse muu hulgas looduskeskkonna kaitseks

7(8)

3-25-855

ning on ilmselge, et metsa raiumise tagajärjel väheneks metsaga kaetud ala ulatus. Metsa

raiumise tagajärjed oleksid tõenäoliselt suures osas pöördumatud (vt ka Riigikohtu

28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 32) ja igal juhul võtaks metsa taastumine aega aastakümneid

(vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.07.2023 määrus asjas nr 3-23-522, p 19). Ülemäärase

niiskuse ohtu raiealal ning sellest tulenevat mõju füüsilistest isikutest kaebajate

omandiõigusele praeguses menetlusetapis välistada ei saa.

17. Praeguses asjas esitatud kaebust ei ole alust hinnata ilmselgelt perspektiivituks.

Kaebeõiguse tunnustamiseks piisab kaebajate õiguste rikkumise võimalikkuse sedastamisest

(vt Riigikohtu 28.12.2021 otsus asjas nr 3-17-2023, p 20). Kaebaja 2 on kohalikul tasandil

tegutsev keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 1 tähenduses, mille tegevuse eesmärke

vaidlustatud raieluba ilmselt mõjutab. Keskkonnaorganisatsioon ei saa kaitsta teiste isikute, sh

oma liikmete õigusi (nt Riigikohtu 08.08.2018 otsus nr 3-16-1472, p-d 17–18; Tallinna

Ringkonnakohtu 28.06.2022 otsus nr 3-20-2652, p 24). Seega ei saa kaebaja 2 tugineda nt

väidetele, et vaidlusalusel kinnistul kasvava metsa raiumine vähendab kohalike elanike

kinnistute turuväärtust. Kaebuses toodud keskkonnakaitsega ja kaebajate vara kaitsega seotud

väited ei ole siiski nii väheste eduväljavaadetega, et praeguses menetlusetapis välistada

esialgse õiguskaitse kohaldamine. See, kas raieluba on õigusvastane ning rikub ka tegelikult

kaebajate õigusi, on kohtuotsuse tegemisel lahendatav sisuline küsimus.

18. KeA ei ole esile toonud olulist ja kaebaja huve üles kaaluvat avalikku huvi teha raied

teoks juba enne seda, kui halduskohus jõuab kohtuotsusega anda hinnangu metsateatise

õiguspärasusele. Kolmas isik pidi arvestama metsateatise vaidlustamise võimalusega ning ei

saa tugineda usalduse kaitsele (vt HMS § 67 lg 4 p 1). Kaebuse perspektiivi muutumisel või

asjaomase ülekaaluka avaliku huvi tekkimise korral on vastustajal või kolmandal isikul õigus

taotleda halduskohtult esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist.

19. Eeltoodu tõttu tuleb kaebajate määruskaebus rahuldada osaliselt. Halduskohtu 22.04.2025

määruse resolutsiooni p 1 jääb muutmata, kuid määruse resolutsiooni p 2 tuleb tühistada.

Ringkonnakohus rahuldab kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ning peatab

Keskkonnaameti 25.03.2025 metsateatise nr 50001120067 kehtivuse kuni haldusasja

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)