3-25-2044/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

22.07.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2044

Haldusasi

X.X. kaebus Prokuratuuri kohustamiseks väljastada

soovitud teave

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.07.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Prokuratuur

RESOLUTSIOON

Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.07.2025. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 19.06.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tema kriminaalasjaga

tegeleva abiprokuröri kontakttelefoni numbri viivitamatut väljastamist. Kaebuse kohaselt

esitas kaebaja 03.06.2025 Tartu Maakohtule e-toimiku vahendusel seoses kriminaalasja nr 1-

25-2709 menetlusega avalduse, milles palus talle teada anda asjaga tegeleva abiprokuröri

telefoninumber. Tartu Maakohus edastas kaebaja avalduse 04.06.2025 Prokuratuurile.

Kaebuse esitamise seisuga ei ole Prokuratuur kaebaja avaldusele vastanud. Kaebaja leiab, et

tal on õigus saada prokuröri kontaktnumber, et võtta ühendust kiireloomuliste küsimuste

korral, eriti arvestades asjaolu, et ta viibib kinnipidamisasutuses (Tartu Vangla), kus on

võimatu suhelda prokuröriga meili teel.

2. Kaebaja teatas 25.06.2025. a avalduses kohtule, et sai 24.06.2025 Prokuratuurilt

paberkandjal kirja, milles keeldutakse andmast prokuröri kontaktnumbrit.

3. Tartu Halduskohus võttis 08.07.2025. a määrusega kaebuse menetlusse. Halduskohus

tõlgendas kaebaja tahet ja leidis, et kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, taotledes

Prokuratuuri kohustamist väljastada talle abiprokuröri ametialane telefoninumber. Kuna

kaebaja taotles kaebuses soovitud teabe viivitamatut väljastamist, siis mõistis kohus, et

kaebuses on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus kohustas vastustajat

esitama seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele.

4. Prokuratuur esitas 11.07.2025 seisukoha, milles palus jätta kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata. Kuivõrd kaebajal on olemas kaitsja, kellega on abiprokurör aktiivses

suhtluses ning kaebajal on võimalik abiprokuröri poole pöörduda kirjalike avaldustega või

helistades vastustaja kantselei telefoninumbrile, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus

abiprokuröri telefoninumbri väljastamiseks põhjendatud. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid

õigusi esialgse õiguskaitse taotlus kindlustaks või millised on kahjulikud mõjutused, mida

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega tõrjutakse. Asjaolu, et kaebaja soovib

kiireloomulistes küsimustes abiprokurörile isiklikult helistada, kuivõrd e-posti teel suhtlemine

on võimatu, ei ole kahjulik mõjutus, mida oleks võimalik esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamisega tõrjuda. Kaebajal on kiireloomulistes küsimustes võimalik suhelda ja

informatsiooni saada ka muul viisil. Samuti ei kaasne abiprokuröri telefoninumbri

väljastamata jätmisega kaebajale kriminaalmenetluses pöördumatuid või kahjulikke tagajärgi.

Kriminaalasjas nr 24278052781 on määratud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste

kuupäevaks 16.07.2025, millest on kaebajat teavitatud ning kuhu kaebaja ka etapeeritakse.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Prokuratuur edastas halduskohtule kaebaja

03.06.2025. a avalduse ja prokuratuuri 19.06.2025. a vastuse (nr RP-6-5/25/1233-2) kaebaja

03.06.2025. a avaldusele. Prokuratuuri kinnitusel ei ole kaebaja 11.07.2025. a seisuga

esitanud 19.06.2025. a vastuse peale kaebust vanemprokurörile.

5. Tartu Halduskohus jättis 14.07.2025. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Määruse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

5.1. Selleks, et kohus saaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada, peab taotlejal esinema

esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti

kõrvaldatavad tagajärjed. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajal puudub

praegusel juhul esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja saab vahistatuna vanglas viibides

helistada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kantseleisse, kust saab kõne vajadusel edasi suunata

asja menetlevale prokurörile. Samuti saab kaebaja saata vanglast vangla kulul prokuratuurile

kirju (vangistusseaduse § 28 lg 2) ning lisaks on kaebajal võimalik prokuröriga suhelda oma

kaitsja vahendusel. Kaebajal on olemas piisavad võimalused, et kriminaalasjaga seotud

küsimustes prokuröriga suhelda ning oma õigusi kaitsta.

5.2. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul põhivaidluse ette ära

otsustamine, sest esialgse õiguskaitse korras kaebajale tema soovitud teabe väljastamisega

saavutaks kaebaja oma eesmärgi ning põhivaidlus muutuks ainetuks. Sellist olukorda tuleb

üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust (vt nt Riigikohtu 22.09.2014. a

määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Taolist ülekaalukat vajadust praegusel juhul ei esine.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas 15.07.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

14.07.2025. a määruse peale. Kaebaja esitas väljavõtte halduskohtu määruse põhjendustest

(p-d 12-13), milles kohus käsitles kaebaja võimalusi, et kriminaalasjaga seotud küsimustes

prokuröriga suhelda ning oma õigusi kaitsta. Kaebaja selgitas, et ta on juba Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kantseleisse helistanud ja sai sealt vastuse, et nemad ei saa kõnesid

edasi suunata ning soovitati kaebajal saata e-kiri. Kaebaja selgitusele, et ta viibib vanglas ja ei

saa e-kirja saata, vastati, et nemad kaebajat aidata ei saa. Kaebaja arvates on selline käitumine

väga üleolev. Kaebajale jäi mulje nagu oleks ta madalama klassi inimene, kellel ei võimaldata

otse ametnikega suhelda. Kaebajal on küll võimalik saata Prokuratuuri kirju, kuid

kiireloomulistele küsimustele sellega vastuseid ei saa, sest üldjuhul võtab see aega 1–2

nädalat. Kaebaja leiab, et tal on siiski õigus saada riigitöötajatega suhelda telefoni teel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus

esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega esialgse

õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse õiguskaitse vajadus

ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve

ja teiste isikute õigusi (RKHKm 14.12.2004, 3-3-1-85-04, p 15). Kui esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, puudub kaebajal

esialgse õiguskaitse vajadus ja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav.

9. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus praeguses asjas õigesti, et kaebajal puudub

esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebajal on olemas piisavad võimalused, et

kriminaalasjaga seotud küsimustes prokuröriga suhelda. Esialgse õiguskaitse kohaldamise

eesmärk on ära hoida kaebajale pöördumatute tagajärgede saabumine kohtumenetluse ajal.

Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, mis õigustaks esialgse õiguskaitse korras

Prokuratuuri kohustamist talle soovitud teabe väljastamiseks, samuti ei nähtu selliseid

asjaolusid haldusasja materjalidest. Kaebaja kirjeldas määruskaebuses, et

ringkonnaprokuratuuri kantselei kaudu tal abiprokuröriga kontakti saada ei võimaldatud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita see siiski esialgse õiguskaitse vajadust, arvestades

eelkõige seda, et kaebajal on endiselt võimalik abiprokuröriga suhelda riigi õigusabi korras

määratud kaitsja vahendusel. Kaebaja ei ole väitnud, et tal ei ole kaitsja vahendusel võimalik

kiireloomulistes küsimustes menetleja poole pöörduda.

10. Halduskohus selgitas õigesti ka seda, esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks

praegusel juhul põhivaidluse ette ära otsustamine, sest esialgse õiguskaitse korras kaebajale

tema soovitud teabe väljastamisega saavutaks kaebaja oma eesmärgi ning põhivaidlus

muutuks ainetuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul ei esine

ülekaalukat vajadust, mis õigustaks vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist enne

põhivaidluse lahendamist. Üksnes kaebaja soov abiprokuröriga telefoni teel suhelda ei õigusta

esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. Kaebaja õiguse osas saada Prokuratuurilt soovitud

teavet võtab halduskohus seisukoha kaebuse lahendamise käigus.

11. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 14.07.2025. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)