4-25-2296/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-25-2296

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2025, Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-25-2296

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Imbi Post kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 3.6.2025

otsusele väärteoasjas nr 2570,25,000483 LS § 227 lg

2 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Imbi Post (ik 46704144710, elukoht

XXX, e-post: XXX, telefon XXX, töökoht XXX)

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuur,

Haapsalu politseijaoskond e-post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

1. Jätta Imbi Posti kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 3.6.2025 otsus väärteoasjas nr

2570,25,000483 muutmata.

2. Rahatrahv 360 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE

891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606

Swedbank (viitenumber 10220255038875). Kui nõude tasub teine isik, siis

selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse

nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 45 päeva jooksul arvates päevast,

kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks

(VTMS § 204 lg 3). Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel

järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

3. Edastada kohtuotsus Imbi Postile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

4-25-2296

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 3.6.2025 otsusega

väärteoasjas nr 2570,25,000483 karistati Imbi Posti selle eest, et tema 3.5.2025 kella 11.37

ajal XXX.km juhtis mootorsõidukit Škoda Kamiq registreerimismärgiga XXX kiirusega 117

± 4 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 23 km/h võrra. I. Post rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1. Väärteo

kvalifikatsioon: LS § 227 lg 2.

Kaebus

Imbi Post esitas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale kaebuse (kohtutoimik, edaspidi KT,

tl 4-6, 14-15). I. Post tunnistab rikkumist ning kahetseb tegu. Ei nõustu menetleja

kaalutlusega, mis viis lõpptulemusel ebaõige otsuseni. Arvestades süüteo toimepanemise

asjaolusid, kaebaja süüd, on politsei poolt määratud karistus liiga suur. Palub kohtul määrata

õiglasem karistus.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis (KT, tl 12), et määratud karistus tuleneb seadusest ja vastab

rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Karistus on määratud kohaldades KarS

§ 56 lg 1 sätestatut, karistuse määramisel on arvestatud süüd kergendavate asjaoludega,

karistus määrati alla keskmise määra.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus

menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 4-6, 11, 14-15).

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid,

mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

2. Kohus uurib, kas I. Post on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda

karistas. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule,

on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tunnistaja K. J. L on rääkinud

(väärteotoimik, edaspidi VTT, tl 3), et 3.5.2025 oli patrullis kui kell 11.37 fikseeris

kolleeg L poolt tuleva sõiduki kiiruseks 117 km/h, lubatud sellel teelõigul 90 km/h.

Sõiduk sooritas möödasõitu. Sõiduk oli Škoda reg.nr XXX. Sõitsid järgi ja peatasid

sõiduki sinise-punase vilkuri peatumismärguandega. Sõiduki juhiks oli Imbi Post, kes

tunnistas rikkumist ja kahetses sõidukiiruse ületamist. Imbi Post andis kohapeal ütlusi

(VTT tl 4), et 3.5.2025 u kell 11.35 hakkas sooritama möödasõitu ees sõitvast autost,

kes liikus u 80 km/h kiirusega. Tee oli puhas ja kuiv, nähtavus hea, tahtis teha

möödasõitu võimalikult kiiresti, mistõttu võis kiirus kogemata minna lubamatult

kõrgeks. Väärteoasja juures on salvestis LE0824 (kiirusmõõtur REC: 001542), millelt

on näha mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis ja tehiolud. Kohus leiab, et

nimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et I. Post juhtis

väärteootsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud

suurim sõidukiirus oli 90 km/h kiirusega 117 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 23 km/h. I. Post rikkus LS § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt asulavälisel teel on

4-25-2296

suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kohus leiab, et I. Post poolt toime pandud tegu

täidab LS § 227 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.

3. Kohus leiab, et I. Post pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. I. Post

on kohapeal ja kaebuses avaldanud, et ületas kiirust möödasõitu tehes, mida tahtis teha

võimalikult kiiresti, siis võis kiirus kogemata minna lubamatult kõrgeks. Selgitab, et

tegemist oli sirge teelõiguga, nähtavus oli hea. Kohus leiab, et kui I. Post

mootorsõiduki juhina ei jälginud spidomeetrit, siis ta jättis juhuse hooleks, kas ta

ületab lubatud sõidukiirust või mitte. Olukorras, kus eesmärgiks on kiiresti sooritada

möödasõit ja juht ei jälgi spidomeetrit, siis ta peab võimalikus, et ületab lubatud

sõidukiirust. Kohus leiab, et seda, et I. Post pani teo toime tahtlikult, näitab see, et

tema ütluste kohaselt sõitis auto, millest ta möödasõitu tegi u 80 km/h. I. Post soovis

teha möödasõitu võimalikult kiiresti ja sooritas möödasõidu kiirusel 117 km/h. Kohus

leiab, et mootorsõiduki juht ja kindlasti kogenud juht (I. Post väidab, et on osalenud

liikluses üle 18 aasta) saab isegi spidomeetrit jälgimata aru, et ületab sellises olukorras

oluliselt lubatud sõidukiirust, sest kahe sõiduki kiiruste vahe oli sedavõrd oluline.

4. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

5. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et I. Post on talle

süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.

6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et I. Posti poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema

tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

7. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

8. VTMS § 30 sätestab alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel,

muuhulgas annab võimaluse lõpetada menetlus kui tegemist on vähetähtsa väärteoga.

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht on, et kiiruse ületamiste puhul ei ole

tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe

karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa

(Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19). Seega ei esine aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks VTMS § 30 alusel.

9. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

10. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on I. Posti

karistanud rahatrahviga 45 trahviühikut (KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suurus

alates 1.1.2025 on 8 eurot) , s.o. 360 eurot.

11. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad

ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.

12. LS § 227 lg 2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut. I.

Post ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, mis on LS § 227 lg

4-25-2296

2 sätestatud väärteo alammääras (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud sõidukiiruse

ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis). I. Post on teo toime pannud tahtlikult, mis

suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist,

kahetsuse avaldamist; raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et I.

Posti süü on keskmisest väiksem.

13. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.

I. Post on kaebuses rõhutanud, et ta on liikluses olnud üle 18 aasta, on olnud korrektne

ja vastutustundlik liikleja. Karistusregistri teatis näitab, et I. Post on karistamata (VTT

tl 8). I. Post on leidnud, et karistus on liiga karm, sest kiirust ületas ainult möödasõitu

tehes, muidu sõitis lubatud kiirusega, soovis möödasõitu teha kiiresti ja ohutult.

Kohtule jääb arusaamatuks I. Posti arusaamine, et möödasõit on ohutu kui seda teha

kiiresti, kiirust ületades. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et liiklusseadus ei

luba möödasõitu tehes suurimat sõidukiirust ületada. Liiklusseaduse § 51 lg 3

sätestab, milles peab juht veenduma enne möödasõidu alustamist. Kohus märgib, et

kui juht järgib LS § 51 lg 3 p-des 4-6 sätestatud, ei ole vajadust möödasõidul lubatud

sõidukiirust ületada ja möödasõit on ohutu. I. Post on kaebuses avaldanud, et peab

jälgima möödasõidul, et ees liikuva auto juht ei teeks imelikke manöövreid, seeläbi

tagades manöövri ohutuse. Kohus leiab, et I. Posti ütlustest tuleneb, et ta ei ole aru

saanud oma rikkumise ohtlikkusest, sellest, et tema poolt kiiruse ületamine

möödasõidul tegi sellest ohtliku manöövri. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et

mootorsõiduki juhtimine lubatud sõidukiirust ületades on äärmiselt ohtlik teguviis ja

seda isegi juhul kui kiiruse ületamisest tulenev võimalik oht jääb realiseerimata.

Eelnev näitab, et karistus peab saavutama eesmärgi, et I. Post saaks aru, et

liiklusreeglite järgimine on kohustuslik, et tagada kõikide liiklejate turvalisus.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib karistuse karmistamist.

Preventsioonide (siinkohal üldpreventsiooni) arvestamine ei tohi aga ühelgi juhul

kaasa tuua süü suurust ületava karistuse mõistmist.

14. I. Post on kaebuses talle kiiruse ületamise eest määratud karistust võrrelnud

kiirusekaameraga fikseeritud kiiruse ületamiste puhul määratavate trahvidega ja

leidnud, et talle määratud trahv on võrreldes selliselt määratud trahvidega

ebaloogiline. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kiiruskaamera poolt

fikseeritud kiiruseületamise eest hoiatustrahvi määramine ja üldmenetluses rahatrahvi

mõistmine on erinevate väärteomenetluse seadustiku sätete alusel tehtavad

otsustused. I. Posti suhtes on kohtuväline menetleja koostanud üldmenetluses

väärteootsuse. Nii kohus kui kohtuväline menetleja peavad otsuseid tehes lähtuma

seadustest.

15. Kohtuväline menetleja on I. Posti karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena

rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Kohus leiab, et

kohtuväline menetleja on määranud I. Postile karistuse vastavalt karistuse mõistmise

alustele.

16. Lähtudes eeltoodust jätab kohus Imbi Posti kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja väärteootsuse muutmata.

17. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, KarS § 47 lg 1, KarS § 56 lg 1,

VTMS § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

4-25-2296

Piia Jaaksoo

kohtunik