Legislator Case Law & Legislation
2-25-108550/8 AI generated

2-25-108550/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-108550/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista T.R.-ilt Bondora AS kasuks välja 12. detsembril 2022 sõlmitud laenulepingust nr Mõista T.R.-ilt Bondora AS kasuks välja viivis 14,42% alates 23. aprillist 2025

Legislator headnote

AI generated

2-25-108550/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: detsembril 2022 sõlmitud laenulepingust nr Mõista T.R.-ilt Bondora AS kasuks välja viivis 14,42% alates 23. aprillist 2025

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-108550

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Bondora AS hagi T.R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

8490 eurot 37 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929);

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom

(Advokaadibüroo Lindeberg)

Kostja T.R. (isikukood XXX), e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista T.R.-ilt Bondora AS kasuks välja 12. detsembril 2022 sõlmitud laenulepingust nr

BL3287073 tulenev põhivõlgnevus 6824 eurot 21 senti, intress 409 eurot 24 senti,

sissenõutavaks muutunud viivised 95 eurot 67 senti ja lepingu haldustasu 177 eurot 20

senti.

3. Mõista T.R.-ilt Bondora AS kasuks välja viivis 14,42% alates 23. aprillist 2025

põhinõudelt 6824 eurolt 21 sendilt kuni põhinõude kohase tasumiseni.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

5. Määrata Bondora AS menetluskulude suuruseks 900 eurot. Mõista T.R.-ilt Bondora AS

kasuks väljamenetluskuluna tasutud riigilõiv 700 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot ja õigusabi kulu 180 eurot. T.R.-il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (900 eurolt) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

2-25-108550

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Bondora (hageja) esitas 18. märtsil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

T.R. (kostja) vastu 7410 euro 65 sendi saamiseks. Kohus koostas 19. märtsil 2025 makseettepaneku,

mida ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Seoses menetlusdokumendi kättetoimetamise

võimatusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus andis 8. aprillil 2025 määrusega hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse

esitamiseks.

3. Hageja esitas 23. aprillil 2025 kohtule hagiavalduse kostja vastu, millest nähtub, et hageja ja

kostja sõlmisid 12. detsembril 2022 laenulepingu nr BL3287073, mille alusel sai kostja laenu 10

000 eurot. Leping sõlmiti tähtajaga 60 kuud, igakuise osamaksega 247 eurot 7 senti kuni 285 eurot

15 senti, aastaintressiga 14,42%, lepingutasuga 632 eurot, haldustasuga 4% laenusummast aastas,

krediidikulukuse määraga 26,29% aastas.

4. Kostja on tasunud lepingu täitmiseks põhinõude katteks 3807 eurot 79 senti. Kostjal tasus intressi

perioodil 13. november 2024 kuni 13. märts 2025 summas 76 senti. Kostja ei tasunud lepingu

haldustasu 35 eurot 44 senti. Hageja arvestab viivist alates 18. märtsist 2025, s.o lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast.

5. Hageja edastas kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 14. veebruaril 2025 ja andis täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks 13. märtsini 2025 (dtl 67-68). Leping lõppes hageja poolse

ülesütlemisega kostjale 17. märtsil 2025 edastatud teatega (dtl 71-73).

6. Hageja palus kostjalt välja mõistja põhinõudena 6824 eurot 21 senti, intressina 409 eurot 2024

senti, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisena 95 eurot 67 senti ja

lepingu haldustasuna 177 eurot 20 senti ning viivise 14,42% alates hagiavalduse esitamisest 23.

aprillist 2025.

7. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue tähtajaga 14 päeva on kostjale kätte toimetatud 2. juunil

2025, mida kostja on kinnitanud 2. juuni 2025 e-mailiga. Kostjal saabus hagiavaldusele vastamise

tähtaeg 25. juunil 2025. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

2-25-108550

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude

õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ja kostjale laenu väljastamisel 12.

detsembril 2022 ei ole laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kohus loeb

kostja poolt omaks võetuks hageja väited lepingu üles ütlemise asjaolude kohta. Lepingu

ülesütlemisega on tagastamata laenumaksed muutunud sissenõutavaks. Kohus loeb kostja poolt

omaks võetuks ka hageja väited põhivõlgnevuse, intressi võlgnevuse, lepingu haldustasu osas ja

peale lepingu lõppemist põhivõlgnevuse mittetasumisega kaasnenud viivisekokkuleppe osas.

Kohus rahuldab hagi.

9. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1

kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

11. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 700 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja

õigusabikulust 180 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga. Põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetlusega kaasnenud kulu.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud. Hageja

esindaja tunnihind 120 eurot ja ajakulu 1,5 tundi on põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 900

eurot (700+20+180).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (900 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik