2-23-9421/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-23-9421

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi M. K. i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4808,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ

(registrikood 1625699;

asukoht XXX-i ) lepinguline esindaja Aivira

Kollamaa

Kostja: M. K.

(isikukood XXX; elukoht

hagiavalduses: XXX)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Revensen OÜ menetluse kiirendamise taotlus.

2. Rahuldada osaliselt Revensen OÜ hagi M. K. i vastu.

3. Välja mõista M. K. ilt Revensen OÜ kasuks Monefit Estonia OÜ ja kostja vahel

28.02.2022 sõlmitud kliendilepingust nr XXX tulenev võlgnevus 3643,84 eurot

(millest 2992,15 eurot põhivõlgnevus, 646,69 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja

5 eurot sissenõudekulud).

4. Jätta rahuldamata Revensen OÜ hagi M. K. i vastu intressi 479,90 euro ja

sissenõudmiskulude 30,00 euro väljamõistmiseks.

5. Välja mõista M. K. ilt Revensen OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 2992,15 eurot) perioodi eest 2.07.2023 kuni

21.07.2025 k.a summas 1348,26 eurot.

6. Välja mõista M. K. ilt Revensen OÜ kasuks viivis määras 0,06% päevas

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 2992,15 eurot) alates 22.07.2025 kuni põhinõude

tasumiseni.

7. Menetluskulud jätta 89,4% ulatuses M. K. i kanda ja 10,6% ulatuses Revensen

OÜ kanda.

8. Määrata Revensen OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 800

eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 560 euro, 240 eurot hageja lepingulise esindaja

tasu), millest 715,21 eurot mõista M. K. ilt Revensen OÜ kasuks välja.

9. Väljamõistetud menetluskuludelt on M. K. kohustatud tasuma Revensen OÜle

Tsiviilasi nr 2-23-9421

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Toimetada kostjale M. K. ile tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava

otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat

otsust (TsMS § 448 lg 5).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

MENETLUSE KÄIK

1. Revensen OÜ esitas 1.07.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M. K. i vastu, mida hageja

6.07.2025 parandas. Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse põhivõlgnevuse 2992,15 euro,

intressi 479,70 euro, sissenõudmiskulude 35,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 646,69

euro ja täiendava viivise põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni määras 0,06% päevas

väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 560,00 eurot ning

õigusabikulud 480,00 eurot.

2. Kohtu nõudel hageja 16.04.2024 selgitas kuidas krediidiandja kontrollis kostja

krediidivõimelisust, esitas võlgnevuse ümberarvestuse ning lepingu ülesütlemisega seotud

asjaolusid.

3. Pärnu Maakohus võttis 28.05.2024 hagiavalduse menetlusse ning toimetas hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse väljavõte 5.12.2024. Seega dokumendid loetakse kostjale

kättetoimetatuks 21.12.2024.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

4. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

2 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-9421

4.1. Hagiavalduse kohaselt Monefit Estonia OÜ ja M. K. sõlmisid 28.02.2022 laenulepingu

nr XXX, millega võimaldati kostjal võtta laenu. Kostja laenulepingu järgseid makseid tasuma

ei asunud. Peale laenulepingu sõlmimist kostjalt midagi ei laekunud. Monefit Estonia OÜ

ütles 28.07. lepingu ülesse lepingu ning loovutas kostja vastu oleva nõude hagejale

02.08.2022.

4.2. Vastavalt 28.02.2022 tingimustele kostja võttis laenu 53 kuuks. Poolte kokkuleppe

kohaselt krediidi kogukulu oli kogulaenuperioodi eest 4299,36 eurot. Intressi määraks oli

43,20% aastas ja krediidikulukuse määr 53,77% aastas.

4.3. Monefit Estonia OÜ laenu andes arvestas kostja poolt esitatud andmetega oma kohustuse

ja sissetuleku kohta. Samuti esitas kostja laenuandja nõudmisel kontoväljavõtte. Samuti

kontrollis laenuandja maksehäireid ja koguti teavet ametlikest teadaannetest. Kõik kogutud

andmed olid piisavad laenuotsuse vastuvõtmiseks.

4.4. Lepingu kehtivuse ajal on Monefit Estonia OÜ saatnud kostjale 3 tasulist

meeldetuletuskirja kogumaksumusega 35,00 eurot (1tk – 5 eur, 01.05.2022 meeldetuletuskiri,

03.06.2022 lepingu ülesütlemise hoiatus), 28.07.2022 ülesütlemise avalduse maksumusega 20

eurot ja 02.08.2022 nõude loovutamise teatise maksumusega 5 eurot. Hageja leiab, et 35,00

eurot on mõistlikud võla sissenõudmiskulud ja need kuuluvad rahuldamisele, kuna esialgne

võlausaldaja ja hageja on teinud kõik endast võimaliku, et teavitada kostjat võlgnevusest ja

selle tasumise vajadusest

4.5. Kostja intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga, s.o 28.07.2022, oli

summas 479,70 eurot. Euroopa teabelehes on avaldatud, et fikseeritud intressimäär on 43,20%

aastas. Vastavalt maksegraafikule on intressisummaks 1307,21 eurot, mis jagatakse

osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intressi

võlgnevus alates esimesest osamaksest.

4.6. Viivist hageja arvestab tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu

ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni

viivisemääras 0,06% tagastamata laenu summalt päevas kooskõlas laenulepingu tingimuste

punktiga 11 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega summas 649,69 eurot. Edaspidi nõuab hageja

viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 2.07.2023 määras 0,06% päevas.

4.7. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

5. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

5.1. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 6.01.2025 kell 24:00. Kostja

vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud

tõendeid leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13; RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11;

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-9421

RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus,

vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud hagejaga 28.02.2022 sõlmitud

kliendilepingu nr XXX tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja

lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel ning lisatud tõendist tuleneb kostja

vastu esitatud nõuded tarbijakrediidilepingutest võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5, § 396 lg 1

ja § 402 lg 1 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi krediidileping on leping, millega krediidiandja

kohustub andma krediidisaaja käsutusse krediiti, krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Tarbija

võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva

majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

9. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS §

1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh

selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

Finance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).

10. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel

ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra

avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. VÕS §

406 lg 1 p-st 1 tuleneb, et krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud

tingimustel ja tähtaegadel.

11. Hagiavalduses esitatud asjaoludel sai kostja 28.02.2022 sõlmitud lepingu nr XXX alusel

laenu kuni 2992,15 eurot, intressimääraga 43,20% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks

on 53,77%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud laenusumma,

intressimäär, osamaksete arvu. Hageja on hagis märkinud, et Euroopa teabelehes avaldatu

kohaselt oli fikseeritud intressimäär 43,2% aastas. Hagile lisatud Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehes on fikseeritud intressimääraks 41,22% aastas, mitte 43,20%, nagu on

hageja ekslikult avaldanud. Kohus kontrollis intressimäära suurust ka arve nr 600583322158

lisaks oleva maksegraafikus arvestatud krediiditasu suurusega ning see vastas teabelehes,

mitte hagis avaldatud suurusele. Faktiliselt oleks korrektsete tagasimaksete korral intressimäär

ca 40,441% aastas. Kohus kontrollis krediidikulukuse määra suurust teabelehe andmeid

kasutades Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatoris, milline ei

ületanud laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse

4 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-9421

kolmekordset määra, milleks oli 50,85%. Seega leping nr XXX ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel

tühine.

12. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud 28.02.2022 lepingu nr XXX

sõlmimisel VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 6

sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine

tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures

teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rakendamisel peab laenuandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt

laenuandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Laenuandjate ja- vahendajate seaduse

(KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et laenuandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud laenuasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. KAVS § 49 lg 1 p 6 kohaselt krediidiandja peab

vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks arvesse võtma krediidiandjale teadaolevad

faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad

mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja.

13. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku

krediidivõimekuse kohta.

Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena

ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt

RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).

14. Hageja kinnitusel järgis laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtet ning muuhulgas

küsis kostjalt pangakonto väljavõtet. Hageja esitas kohtule kostja pangakonto väljavõtte

perioodi 1.02.2020 kuni 27.08.2020 kohta. Kohtu hinnangul ei ole kohane hinnata tarbija

krediidivõimet 1,5 kuni 2 aasta vanuse pangakonto väljavõtte alusel, kuivõrd tarbija

kohustused, sissetulekud kui ka tarbimisharjumused võivad olla oluliselt muutunud. Kohtu

hinnangul jättis laenuandja täitmata kohustuse kontrollida talle kostja poolt esitatud andmeid

ja seega kostja krediidivõimekust. Eeltoodust tulenevalt rikkus laenuandja VÕS § 4034 lg-t 6

ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäära. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 4034 lg 7 teise lause

alusel nõuda ka muid tasusid.

15. Laenuandja esitas 28.07.2022 kostjale lepingute ülesütlemise avaldused. Selleks

ajahetkeks oli kostja võlgnevuses esimese nelja osamakse tasumisega, seega oli lepingute

ülesütlemise esmane eeldus täidetud (poolte kokkulepe ülesütlemise kohta järgib VÕS § 416

lg-s 1 sätestatut). Täidetud on ka edutu kahenädalase täiendava tähtaja andmise nõue, sest

03.06.2022 saatis laenuandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse tasuda võlgnevus 14

5 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-9421

päeva jooksul. Kuna kostja mitte ühtegi tagasimakset ei teinud, jäädes võlgnevusse 4

järjestikuse osamaksega, oli laenuandjal VÕS § 416 lg 1 tulenev alus leping üles öelda.

16. Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai laenu 2992,15 eurot. Vastavalt hagiavaldusele kostja

ei ole tasunud ühtegi osamakset. Kuna kohtu hinnangul oli lepingu ülesütlemine kehtiv, siis

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse.

17. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS

§ 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates

lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemisavalduse tegemiseni st kuni 28.07.2022 oli

intressimäär 0,00% aastas. Seega kohus kostjalt hageja kasuks intressi välja ei mõista.

18. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hagiavalduse kohaselt on lepingu sõlmimisel Monefit Estonia OÜ ja kostja leppinud kokku

viivisemääras 0,06% päevas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 646,69 eurot.

19. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 2.07.2023 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 1348,26 eurot (viiviseraport on lisatud käesoleva

otsuse juurde) ning alates 22.07.2025 protsendina määras 0,06% päevas.

20. Hageja on esitanud nõude kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas

35,00 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude nõuete aluseks hageja märkinud

VÕS § 1132 lg 1. Laenu sissenõudmise menetluskulude kokkulepe lepingu kehtivuse ajal on

sätestatud kliendilepingu nr XXX punktides 10.1 kuni 10.3. Monefit Estonia OÜ on

väidetavalt esitanud kostjale 4 tasulist meeldetuletuskirja. Asjaolude kohaselt edastati

01.05.2022 meeldetuletuskiri, 03.06.2022 lepingu ülesütlemise hoiatus, 28.07.2022

ülesütlemise avaldus ja 02.08.2022 nõude loovutamise teatis. Kohtu hinnangul saab VÕS §

1132 lg 1 mõistes nõuda sissenõudmiskulu 13.04.2022 saadetud tasulise meeldetuletuskirja

eest (eelnevalt oli 06.04.2022 saadetud tasuta meeldetuletus). Lepingu ülesütlemisega seotud

kirjad ei ole meeldetuletuskirjad VÕS § 1132 lg 1 mõistes. Lepingujärgselt sai

sissenõudmiskulude nõuet lepingu kohaselt esitada kas esialgne võlausaldaja või Aktsiaselts

Era Liising Inkassoteenused või Nord Collect Osaühing. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2

ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude

hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua

iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte

vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab

kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise

nõudmine VÕS § 1132 alusel saab toimuda üksnes tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Seetõttu

jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded summas 30,00 eurot.

21. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-23-9421

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivu 560

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

22. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hageja taotleb lisaks riigilõivule kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 480

eurot. Hagiavalduse kohaselt menetlusdokumentide koostamine on olnud keerukas ja

ajamahukas, hageja esindaja on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks,

hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja

koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 4 töötundi.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul

peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma

teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist

on trafaretsete hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole

toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohtu

hinnangul on esindaja tasu 120 eurot põhjendatud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks ja

vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud kokku 240 eurot (2h x 120 eurot).

23. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 89,40% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

715,21 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

24. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

7 (7)