3-25-2254/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2254

Määruse kuupäev

22.07.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) esialgse õiguskaitse taotlus

Prokuratuuri kohustamiseks vastama tema telefonikõnedele

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jaak Reinomäe esialgse õiguskaitse taotlus läbi

vaatamata.

2. Jätta Jaak Reinomäe taotlus esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks

läbi vaatamata.

3. Jätta Jaak Reinomäe taotlus põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse algatamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav Jaak Reinomägi (edaspidi ka taotleja) esitas 08.07.2025 Tartu

Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohaselt on ta mitme päeva vältel

helistanud Viru Ringkonnaprokuratuuri üldtelefoni numbrile, kuid keegi ei vasta. J.

Reinomägi palub kohustada Viru Ringkonnaprokuratuuri vastama tema telefonikõnedele.

Prokuratuuril on kohustus avalikustatud telefoninumbrile vastata. Esialgse õiguskaitse vajadus

tuleneb taotleja suhtes teostatava kriminaalmenetluse eripärast.

J. Reinomägi taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja HKMS § 121 lg 1 p 1

kohaldamata jätmist põhiseadusvastasuse tõttu. Talle on laekunud vanglasisesele kontole raha,

kuid see on kulunud esmavajadustele. Ta ei teadnud, et tal on vaja kohtusse pöörduda.

J. Reinomäe kinnitusel on ta esitanud Viru Vangla vahendusel Viru Ringkonnaprokuratuurile

vaide esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduvalt.

2. Kohus jättis 08.07.2025. a määrusega J. Reinomäe esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja

kohustas taotlejat esialgse õiguskaitse taotlust põhistama ning menetlusabi taotlust täiendama.

3. J. Reinomägi esitas 12.07.2025 vastuse, milles selgitab, et tegemist on kriminaalasjaga nr

24259050893, milles esineb vajadus helistamiseks, kuna kirjalikke pöördumisi prokuratuur ei

aktsepteeri. Taotlejat ähvardab oht, et teda jäetakse kauemaks vahi alla, mida kinnitab

3-25-2254

nüüdseks prokuratuuri 10.07.2025 koostatud vahistamise pikendamise määrus. Esialgse

õiguskaitse vajadus kehtib niikaua, kuni teda pole lõplikult süüdi mõistetud. Helistamine võib

aidata tal vältida karistust. J. Reinomägi palub nõuda vanglalt välja K-Raha väljavõte ning

arvestada esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusi.

4. Prokuratuur esitas 14.07.2025 vastusena kohtunõudele isikuga seotud kirjavahetuse ning

seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele.

Prokuratuuri kinnitusel on J. Reinomäe suhtes kohtueelse menetluse staadiumis kriminaalasi

nr 24259050893. Telefonikõnedele vastamisega seoses selgitab prokuratuur, et prokuröri

tööülesannetest tulenevalt ei viibita kogu aeg oma kabinetis. Prokurörid, osaledes

kohtuistungitel, menetlustoimingutel menetlusruumis, nõupidamistel menetlejatega jmt, ei

vasta sissetulnud kõnele. Sissetulnud kõne kajastub tavapärasel viisil telefoni ekraanil. Kui

kõne tuleb kinnipeetavalt, siis tagasi helistamise võimalus kinnipeetavale puudub. Selliselt on

nt toimunud ka 08.07.2025, kui prokurör Iris Kaljurand tuvastas (hiljem) sissetulnud

telefonikõne ning selgitas välja, et helistajaks oli J. Reinomägi. Kinnipidamisasutusse

tagasihelistamise võimalus puudub; teisisõnu kinnipidamisasutusest helistamiseks kasutatavad

telefoninumbrid on ühepidise sidega ehk vaid väljuvateks kõnedeks. J. Reinomägi on

28.05.2025. a taotluses avaldanud soovi videokontaktiks prokuröriga. Pöördumisele vastates

on prokuratuur selgitanud kahtlustatava õigusi prokuröriga kohtumiseks kriminaalmenetluse

seadustikust tulenevalt. Prokuröriga saab ühendust võtta vajadusel kantselei üldtelefoni

vahendusel. Ka on tagatud võimalus pöörduda prokuratuuri juhtivprokuröri vastuvõtule, mille

toimumise kord ja ajad on kättesaadavad prokuratuuri kodulehel. Prokuratuuri töötajate

telefoninumbrid, e-posti aadressid ja kontaktaadressid on kättesaadavad prokuratuuri

koduleheküljel. Kriminaalasjas on J. Reinomägi esitanud prokuratuurile rohkelt erinevaid

taotlusi. Tema peamine mure on olnud seotud 28.11.2024 A1000 Marketis toimepandud

vargusega. Olles järjepidevalt seisukohal, et tema vargust A1000 Marketis toime ei pannud,

on J. Reinomägi avaldanud rahulolematust riigi õigusabi teenuse osutamisega, prokuröri ja

(maa)kohtunike tööga ning on taotlenud erinevate menetlustoimingute tegemist. Abiprokurör

I. Kaljurand selgitas 10.07.2025. a vastuses J. Reinomäe pöördumistele, et 03.07.2025 lõpetati

isiku suhtes kriminaalmenetlus nr 24259050893 osaliselt, s.o 28.11.2024 A1000 Marketis

toimepandud varguse osas, ning episood eraldati kriminaalasjast nr 24259050893.

KOHTU SEISUKOHT

5. J. Reinomäe taotlusest nähtuvalt on tema sooviks see, et kohus kohustaks esialgse

õiguskaitse korras Prokuratuuri vastama tema telefonikõnedele (HKMS § 251 lg 1 p 3).

6. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel

või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse

taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

7. Praegusel juhul esineb alus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmiseks HKMS §

55 lg 2 alusel, kuna taotlus ei ole lubatav ja seda ei saa puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks

muuta. HKMS § 249 lg-te 2 ja 5 alusel saab kohus otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamise

üle üksnes juhul, kui samas küsimuses toimub vaide- või kohtumenetlus. Taotleja ei ole

esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduvalt kaebust kohtule esitanud. Samuti ei

toimu taotluse asjaoludel vaidemenetlust. Kohtule koos vastusega kohtunõudele esitatud

materjalidest ei nähtu, et J. Reinomägi oleks esitanud Prokuratuurile taotluse vastata tema

telefonikõnedele. J. Reinomägi on esitanud 28.05.2025 taotluse võimaldada suhelda videosilla

vahendusel prokuröriga, millele ringkonnaprokurör M. Voogma vastas 20.06.2025. a

vastusega. Taotlusega seonduvatel asjaoludel ei ole J. Reinomägi vaiet esitanud. Seega ei ole

3-25-2254

esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna puudub pooleliolev kohtu- või vaidemenetlus, ning

taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

8. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu jääb läbi vaatamata ka J.

Reinomäe taotlus tema vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest.

9. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtule teadaolevalt ei saa kinnipeetav vangla

vahendusel digitaalselt (vangiportaali kaudu) prokuratuurile avaldusi esitada (vt Tartu

Halduskohtu 27.06.2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-795, p 5). Taotleja saab Viru Vanglas

vahistatuna viibides helistada Viru Ringkonnaprokuratuuri kantseleisse (694 4837), kust saab

kõne vajadusel edasi suunata asja menetlevale prokurörile. Samuti saab taotleja saata vanglast

vangla kulul prokuratuurile kirju (vangistusseaduse § 28 lg 2) ning lisaks on taotlejal võimalik

prokuröriga suhelda talle riigi õigusabi korras määratud kaitsja vahendusel. Seetõttu ei ole

esialgse õiguskaitse kohaldamine ka J. Reinomäe õiguste kaitseks vajalik ning taotlus jääks

juhul, kui see oleks formaalselt lubatav, rahuldamata.

10. J. Reinomägi on taotlenud ka HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaldamata jätmist vastuolu tõttu

põhiseadusega. Kuivõrd HKMS § 121 lg 1 p 1 (kaebuse tagastamise alus olukorras, kus

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses) asjas ei kohaldu, siis puudub ainuüksi

seetõttu alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamiseks ei oleks alust ka juhul, kui J. Reinomägi on pidanud

silmas HKMS § 112 lg 1 p-i 1, mis sätestab menetlusabi andmise tingimused. Praegusel juhul

ei saaks see säte olla asja lahendamisel asjassepuutuv, kuna esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata jätmise tõttu puudub vajadus menetlusabi andmise tingimuste osas seisukohta

võtta. Samas märgib kohus, olles kontrollinud eeldusi taotlejale menetlusabi andmiseks, et

praegusel juhul ei seaks HKMS § 112 lg 1 p 1 takistusi taotlejale menetlusabi andmisele ka

juhul, kui esialgse õiguskaitse taotluse esemes oleks käimas vaidemenetlus.

(allkirjastatud digitaalselt)