3-25-2381/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2381

Haldusasi

X. Xe kaebus kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. Xe kaebus.

2. Jätta X. Xe riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Asendada kaebaja nimi avaldatavas kohtulahendis tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, §

121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. X. X (kaebaja) esitas 21.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse talle süüteomenetluses

väidetavalt tekitatud kahju hüvitise väljamõistmiseks. Samal päeval esitas kaebaja kaebusele

täienduse. Kaebaja mõisteti kriminaalasjas nr x-xx-xxxx Tartu Maakohtu 26.03.2021 otsusega

süüdi mitme kuriteo toimepanemises. Samuti rahuldati maakohtu otsusega mitme kannatanu

tsiviilhagid kaebaja vastu ning mõisteti kaebajalt välja kahjuhüvitis nende isikute kasuks.

Otsus jõustus 19.04.2021. Kaebaja leiab, et kohus pani nimetatud kriminaalasja menetluses

toime rikkumise, kui jättis otsuse tegemisel arvestamata ekspertiisiaktiga nr 20E-DK0025.

Samuti mõjutas kriminaalasja menetleja üht kannatanut õigusvastaselt tsiviilhagi esitama.

Menetluslikud vead viisid ebaõige kohtuotsuse tegemiseni, mille tulemusena tekkis kaebajale

kahju. See kahju tuleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg 1

alusel hüvitada. Kaebaja taotleb kahju hüvitise välja mõistmist kohtu määratud suuruses.

Samuti taotleb kaebaja endale riigi õigusabi määramist.

2. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebajale tagastada. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu

pädevuses on selliste avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, mille jaoks

seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja taotleb talle kriminaalmenetluses, st

süüteomenetluses väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist. Nagu kaebaja on ise õigesti leidnud,

on sellise kahju hüvitamise alused ja kord ette nähtud SKHS-is. SKHS §-de 18-21 kohaselt on

3-25-2381

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks pädevad prokuratuur ja

süüteoasju lahendavad kohtud, mitte halduskohus.

3. SKHS § 23 lg 5 (SKHS rakendussätte) kohaselt lahendavad haldus-, ringkonna- ja

Riigikohus SKHS-is sätestatud alustel kahju hüvitamise nõudeid üksnes siis, kui halduskohus

on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud. Kohtupraktikas on tõlgendatud SKHS § 23

lg-t 5 kitsendavalt nii, et halduskohus saab kahju hüvitamise kaebuse SKHS-is sätestatud

alustel lahendada üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse enne selle

seaduse jõustumist menetlusse võtnud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-

30-16, p 12; 08.12.2017 määrus nr 3-16-2024/30, p 14). Kuna käesolev kahjunõue esitati

kohtule pärast SKHS-i jõustumist, siis ei ole halduskohus pädev asja lahendama. Samuti ei

ole kaebaja käesoleval juhul kolmandaks isikuks SKHS § 3 tähenduses, kelle kahju

hüvitamine toimuks riigivastutuse seaduse kohaselt (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi

08.12.2017 määrus nr 3-16-2024/30, p 13).

4. HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna eelnevast nähtuvalt on kaebaja kahjunõude

lahendamiseks olemas teistsugune menetluskord, ei ole halduskohus pädev kaebust

lahendama ja see tuleb kaebajale tagastada.

5. Kriminaalasjas nr x-xx-xxxx jõustus kaebajat süüdimõistev 26.03.2021 kohtuotsus juba

19.04.2021. Viidatud otsusega rahuldati ka mitmete kannatanute tsiviilhagid. Kaebaja tahe on

sisuliselt suunatud sellele, et halduskohus tuvastaks tema suhtes maakohtu poolt tehtud otsuse

õigusvastasuse. Kohus selgitab, et halduskohus ei saa anda sisulisi hinnanguid läbiviidud

kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk üldkohtu tehtud

kohtulahendite halduskohtulikku kontrolli ei saa toimuda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

08.10.2018 määrus asjas nr 3-18-400 p-d 10-13; Riigikohtu erikogu 25.01.2019 määrus asjas

nr 3-18-1652, p-d 7-9). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja vaidlustanud maakohtu

kriminaalasjas nr x-xx-xxxx tehtud otsuse apellatsiooni korras ja taotlenud hiljem samas asjas

Riigikohtult otsuse teistmist, kuid ei ole saavutanud enda õigeksmõistmist. Seega oleks

kaebaja eduväljavaated ka SKHS alusel kahju hüvitamise nõude esitamisega ilmselgelt

vähesed, kaebaja on kasutanud kriminaalmenetluses tema käsituses olevaid

õiguskaitsevahendeid, kuid talle kahju tekitada võinud vigu kohtueelses menetluses või

maakohtu tegevuses pole tuvastatud. Kui kaebaja leiab, et ilmnenud on uued olulised

asjaolud, mis ei olnud kriminaalasja lahendamise ajal teada, kuid võisid mõjutada selle õiget

lahendamist, võib ta pöörduda Riigikohtu poole uue teistmisavaldusega (kriminaalmenetluse

seadustiku § 366 p 5).

6. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, tuleb ka menetlusabi taotlus jätta rahuldamata.

7. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

2(2)