3-25-2337/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2337

Määruse kuupäev

22. juuli 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Jaak Reinomäe (Reinomägi) kaebus

RESOLUTSIOON

Tagastada Jaak Reinomäe kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Jaak Reinomägi esitas 15. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et talle, kui

kuriteos kahtlustatavale on määratud kriminaalasjas nr 24259050893 riigi õigusabi korras kaitsja,

kes pole kahe kuu jooksul kordagi kaitsnud tema õigusi. Kaebaja selgitab, et kaitsja taandamise

taotlused on jäänud edutuks. Kaebaja palub tunnistada tema kaitsja taandamistaotluste põhjal

õigusvastaseks temale osutatav riigi õigusabi.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 järgi kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe

kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Kohus selgitab, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb

seadus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra.

4. Kui kaebaja ei ole rahul maakohtu määrusega kriminaalasjas kaebajale riigi õigusabi korras

kaitsja määramisega, siis on tal õigus esitada määruse peale määruskaebus maakohtule (vt riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 384 lg 1). Kui

kaebaja peab õigusabi osutanud advokaati asjatundmatuks, siis on tal õigus esitada maakohtule

taotlus advokaadi riigi õigusabi osutamisest kõrvaldamiseks ja uue riigi õigusabi osutaja

nimetamiseks (RÕS § 20 lg 3¹). Halduskohus ei saa kõrvaldada kriminaalasjas riigi õigusabi

osutanud advokaati riigi õigusabi osutamisest ega tühistada kaitsja tehtud toiminguid. Halduskohus

lahendab riigi õigusabi küsimusi vaid siis, kui isik soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses

kaebuse koostamiseks või menetlusosalisena halduskohtumenetluses osalemiseks (RÕS § 10 lg-d 1

ja 2; vt Tallinna Ringkonnakohtu 8. aprilli 2014. a määrus haldusasjas nr 3-13-2181, p 13).

5. Kohus selgitab täiendavalt, et KrMS § 385 p 4 sätestab muu hulgas, et määruskaebust ei saa

esitada taandamistaotluse rahuldamata jätmise määruse peale. Edasikaebeõiguse piirang ei tähenda

seda, et maakohtu asemel on halduskohus pädev kriminaalasjas kaitsja taandamise või

kõrvaldamisega tegelema või hindama seda, kas riigi õigusabi osutaja on asjatundmatu või hooletu.

Isikul on võimalik vaidlustada riigi õigusabi korras määratud kaitsja taandamata jätmist KrMS §

383 lg 2 alusel hiljem kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonis või kassatsioonis.

6. Kuna halduskohus ei saa eeltoodust tulenevalt sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse ega

hinnata nende õiguspärasust, siis tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu

pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse

tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole

kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)