2-23-121001/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev-Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuli 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-121001

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S.O (S.O) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

235 eurot 95 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: S.O (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S.O vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista S.O-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 205 eurot 3 senti (sh

põhinõue 141 eurot 18 senti, sissenõudmiskulud 25 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10

eurot, 28. detsembri 2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 11 eurot 40 senti ja

21. veebruari 2023 kuni 14. septembri 2023 eest viivis 17 eurot 45 senti).

3. Mõista S.O-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,06% päevas

tasumata põhinõudelt (141 eurot 18 senti) alates 15. septembrist 2023 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam

kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta menetluskulud S.O kanda.

5. Mõista R. S.O-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 306

eurot.

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt (306 eurot) tuleb S.O-l tasuda

Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse

või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 19. mail 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse S.O-lt (kostja) 199 euro 95 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Tartu Maakohus jättis hagi 4. septembri 2023. a määrusega käiguta ja andis tähtaja

nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja esitas 14. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt

välja mõista põhivõla 141 eurot 18 senti, sissenõudmiskulud 25 eurot, lepingu sõlmimise tasu

10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 28. detsembri 2022. a seisuga 11 eurot 40 senti,

viivise 21. veebruar 2023 kuni 14. september 2023 eest 17 eurot 45 senti ning viivise alates

15. septembrist 2023 tasumata põhivõlalt 0,06% päevas kuni põhinõude (141 eurot 18 senti)

täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 28. detsembril 2022

kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 25181988. Hageja omas kostja vastu nõuet tulenevalt

16. augusti 2022. a Partner Kuukaardi lepingust nr 134778-1, mille alusel kostja võlgnes

hagejale 141 eurot 18 senti ja viivise 12 eurot 40 senti. Kompromisslepinguga hageja loobus

osaliselt viiviste nõudest 1 euro ja võimaldas kostjal tasuda kohustuse osamaksetena. Kostja

rikkus lepingut ja maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud ning hageja

luges lepingu järgi kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks alates 20.

veebruarist 2023.

3. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte

toimetatud 17. oktoobril 2023. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest.

Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (31. oktoobriks 2023) ega ka hiljem hagile vastanud.

Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud

tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

Kohus märgib, et kohtu arvates ei ole praegu tegemist krediidiga, sest krediidileping on

tasuline (intressiga). VÕS § 396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama

rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise

isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha

kasutamise eest. Praegusel juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu

kasutamise eest. Viivis ei ole selleks tasuks.

5. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

7.1. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, milles palub

kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100

eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja täiendavalt hagiavalduselt

tasutud riigilõiv 35 eurot), maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud

420 eurot, s.o kokku 540 eurot (dtl-d 22; 34).

7.2. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri koos hagiavaldusega kätte toimetatud

17. oktoobril 2023. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.

7.3. TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv

100 eurot.

7.4. TsMS § 144 p 7 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista ka hageja

poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot.

7.5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt

Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 3,5

tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot ning teinud järgmised toimingud: dokumentide

komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine, esindus

kohtumenetluses.

Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada.

Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p

25).

Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult

lihtsa tüüphagiga, poolte vahel vaidluse puudumist ning seda, et asi lahendatakse

tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 150 eurot

(1,5 tundi x 100 eurot). Hageja on hagiavalduses märkinud, et ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega lisandub õigusabikulule käibemaks

24%.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 306 eurot (100 eurot + 20 eurot + 186),

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

8. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike

järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev-Parrest

kohtunik