Legislator Case Law & Legislation
2-25-10729/2 AI generated

2-25-10729/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-10729/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Y.T (hageja) esitas 4. juulil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Politsei- ja Piirivalveameti (kostja) vastu kahju väljamõistmiseks. Hageja toob esile, et

Legislator headnote

AI generated

2-25-10729/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Y.T (hageja) esitas 4. juulil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Politsei- ja Piirivalveameti (kostja) vastu kahju väljamõistmiseks. Hageja toob esile, et

Keywords

AI generated
time limits for seeking redress disability-related expenses medical expenses medical care requirements knee injury benefits unfit notwithstanding health condition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuli 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10729

Tsiviilasi

Y.T hagi Politsei- ja Piirivalveamet vastu kahju

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Y.T, isikukood XXX;

Kostja Politsei- ja Piirivalveamet, registrikood

70008747.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-25-10729.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Y.T (hageja) esitas 4. juulil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Politsei- ja

Piirivalveameti (kostja) vastu kahju väljamõistmiseks. Hageja toob esile, et

aprillikuus 2015 kuni oktoober 2019. a peeti teda Tartu Arestimajas alusetult kinni,

sest tema suhtes lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning 13.

oktoobril 2019 peeti teda kinni täiesti alusetult, kuna mitteühtegi menetlust tema

suhtes ei algatatud ning samal ajal alandati ja mõnitati teda ja ta pidi alasti olema.

Kui väärteomenetlus lõpetati KarS § 29 lg 1 p 1 alusel siis lõpetamise määrusele ei

selgitatud SKHS ja RVastS õiguslikke aluseid, millega oli võimalik tal kahju

taotleda. Samuti kohtuväline menetleja ega kohus seda ei selgitanud ja kaitsja samuti

ei selgitanud ning ei taotlenud talle kahju hüvitamist vabaduse võtmisega. 58 päeva

eest soovib hageja hüvitist 5800€, s.o 100€ päev, kuna ta pidi taluma kannatusi, kuna

teda alandati ja mõnitati valvurite poolt.

2. 7. juulil 2025 teatas Y.T, et tegemist võib olla süüteoasjaga.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei

ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 1 kohaselt

tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

5. Hageja on esitanud taotluse hagiavaldusena tsiviilasjas. Hageja leiab, et Politsei- ja

Piirivalveamet tekitas talle väärteomenetluse käigus mittevaralist kahju. Nagu hageja

ise esile toob, reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mille §-d 14-22

täpsustavad menetlejale kahju hüvitamise taotluse esitamise korda. SKHS ei näe ette

võimalust nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist hagiga

tsiviilkohtumenetluses, seega ei ole esitatud hagiavaldusega hageja eesmärki

võimalik saavutada.

6. Juhul kui hageja etteheited seonduvad Politsei- ja Piirivalveameti tegevusega

süüteomenetluse läbiviimisel, tuleb tal pöörduda taotlusega Politsei- ja

Piirivalveameti poole (SKHS §-d 14 ja 15). Juhul kui kohtuväline menetleja jätab

tema kaebused rahuldamata, on võimalik need vaidlustada maakohtus (SKHS § 17 lg

1).

7. Kui kahju on tekkinud väärteoasja kohtumenetluse kestel, tuleb taotlus esitada

maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist (SKHS § 18 lg 1). Kui isik

jättis väärteoasja väärteomenetluse seadustiku 11. peatüki alusel arutanud

maakohtule taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu

lahendi kuulutamist esitada väärteomenetluse seadustiku 13. või 16. peatüki kohaselt

ringkonnakohtule (SKHS § 21 lg 2). Taotluse võib esitada kuue kuu jooksul

maakohtu lahendi kuulutamisest arvates (SKHS § 21 lg 3).

8. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1 ja lg 2

p 2 alusel.

9. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole

menetluses osalenud, ei ole tal hüvitatavaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik