2-24-115161/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuli 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-115161

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.P vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

442,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479; lepingulised esindajad Pavel Butsenko,

Sigrid Rahkema;

kostja Z.P, isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.P vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja kostjalt Z.P hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank

ja kostja 07.05.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr C85005580362 alusel

põhivõlg 40,17 eurot, perioodil 06.11.2023 kuni 21.07.2025 sissenõutavaks

muutunud viivis 8,17 eurot.

3. Mõista välja kostjalt Z.P hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhivõla

jäägilt alates 22.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 237,80 eurot, intressi 39,18 eurot, haldustasu

10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 51,91 eurot osas ja seadusjärgset

määra ületava edasiulatuva viivise osas.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud 11% ulatuses kostja kanda ja 89% ulatuses hageja

kanda.

5.2. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 44

eurot.

5.3. Välja mõista kostjalt Z.P hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

menetluskulude katteks 44 eurot.

5.4. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5.5. Menetluskulude hüvitis kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428, märkides viitenumbriks 716363507.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht J. Liivi 4, 50409 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning

selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Veski 32, 50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Hagiavalduse järgi sõlmisid AS Inbank ja kostja 7.05.2021 Inpay

makselahenduselepingu nr C85005580362. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr

35,72% aastas. AS Inbank loovutas 30.06.2023 kostja vastased nõuded Aktiva Finance

Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kohtul kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõla 277,97 eurot, intressi 39,18 eurot, haldustasu 10,00 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 60,08 eurot ja edasiulatuva viivise 27.07.2024 kuni

põhinõude summas 277,97 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 20% aastas, s.o

0,06% päevas.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 09.03.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada

tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407

lg 6 alusel rahuldamata.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud, seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse

tegemist. TsMS § 407 lg 4 ei välista tagaseljaotsuse tegemist tarbijakrediidilepingust

tulenevas vaidluses. TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid asjaolusid ei esine. Eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks on seega täidetud.

Kohus märgib TsMS § 444 lg-st 3 juhindudes järgmist.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille

kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu

tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal

algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p

12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12).

Hageja on kostja vastu esitanud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. VÕS § 4034 lg 1

sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm,

24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada

laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50

lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid

täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p

29.3).

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid

tuvastada, et hageja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtule esitatud asjaoludest järeldub, et krediidiandja jättis kontrollimata kostja

igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja poolt taotluses

märgitust. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostjalt oleks nõutud kontoväljavõtte ega ka

muude tõendite esitamist oma krediidivõimelisuse kohta, samuti ei ole hagejale saanud

need andmed teatavaks muul viisil. Kohus leiab, et krediidiandjal oleks pidanud tekkima

mõistlik kahtlus taotluses esitatud andmete õigsuses, arvestades, et taotluse järgi oli

kostja sissetulek 1200 eurot, samas kui igakuised kohustused ainult 100 eurot. Üksnes

päringu tegemine maksehäireregistrisse ei ole piisav hoolsus tagamaks kostja esitatud

andmete mõistlik kontroll. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et krediidiandja

ei ole kogunud piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ning on seega

rikkunud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt

RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).

Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise

tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

Hageja on 27.06.2025 teatanud kohtule, et kostja on saanud krediiti 1320,30 eurot ning

teinud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale 1125,13 eurot ja hagejale 155 eurot, seega

on tasumata põhiosa 40,17 eurot. Saadud krediit tuli kostjal tagastada ühe aasta jooksul

alates kasutusele võtmisest. Hageja nõuab kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist

alates 06.11.2023.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral jääb kehtima kokkulepitud viivisemäär, kuna see oleks vastuolus regulatsiooni

eesmärgiga ega tagaks tarbijale efektiivset kaitset olukorras, kus krediidiandja on

krediidilepingu sõlmimisel jätnud täitmata seadusest tulenevad kohustused. Kohus leiab,

et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (11%), tuleb menetluskulud jätta

11% ulatuses kostja kanda ja 89% ulatuses hageja kanda.

Hageja menetluskulud on taotluse järgi 140 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 4 tunni eest summas 676 eurot.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses

põhjendatud kuluga. Samuti on põhjendatud TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 koostoimes ja

tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu

kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses

avaldaja menetluskulu.

Arvestades nõude olemust, esitatud hagiavalduse sisu ja kvaliteeti, samuti asjaolu, et

kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulu 2 tunni eest. Kohtu hinnangul ei vasta

hageja esindaja tunnihind kehtivale kohtupraktikale ega esindaja kvalifikatsioonile.

Kohtu hinnangul on esindaja põhjendatud tunnihind 120 eurot. Seega on hageja

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 400 eurot (140 + 20 + 240), millest 11%

ehk 44 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude hüvitise täitmise korra

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik