3-25-1818/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-246

Haldusasi

Visonest Institute OÜ kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni 26.05.2025 otsuse vaidlustusasjas

nr 107-25/287952 osaliseks tühistamiseks ning Maaelu

Teadmuskeskuse 15.04.2025 otsuse hanke osades 3 ja 4

osaliseks tühistamiseks

Menetlus riigihangete

vaidlustuskomisjonis

Visionest Institute OÜ vaidlustus Maaelu

Teadmuskeskuse otsuste kehtetuks tunnistamiseks

riigihankes

„Koostööpartnerite

leidmine

põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi

(AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“

(viitenumber 287952)

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Visionest Institute OÜ,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus

Vastustaja (hankija) – Maaelu Teadmuskeskus,

lepingulised esindajad vandeadvokaat Merit Lind-

Tsoganoff ja advokaat Kent Märjamaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 26.05.2025 otsuse vaidlustusasjas nr

107-25/287952 resolutsiooni punkt 1.

2. Jätta muus osas Visionest Institute OÜ kaebus rahuldamata.

3. Mõista Visonest Institute OÜ-lt vastustaja Maaelu Teadmuskeskuse kasuks välja

menetluskulud 1725 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10

päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 31.07.2025. Kui

3-25-1818

apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil,

eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maaelu Teadmuskeskus (hankija) avaldas 06.02.2025 hanketeate avatud hankemenetlusena läbi

viidavas riigihankes „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni

süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952) ja tegi kättesaadavaks

riigihanke alusdokumendid (RHAD). Riigihanke eesmärgiks on koostööpartnerite leidmine

põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) sidusaks ja eesmärgipäraseks

elluviimiseks. Hange on jaotatud kuueks osaks.

2. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 18.03.2025. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid osas 3

pakkumuse neli pakkujat ja osas 4 neli pakkujat, sh mõlemas osas ka Visionest Institute OÜ.

3. Hanke tulemusel sõlmitava raamlepingu Lisa 2 p 5.3 ja tehnilise kirjelduse p 2.1 kohaselt on

partnerite arv järgmine:

3.1. Mahemajandus: 2 kuni 3 lepingupartnerit;

3.2. Toit ja toidutootmine: 2 kuni 3 lepingupartnerit;

3.3. Müügiedendus: 2 kuni 3 lepingupartnerit;

3.4. Horisontaalsed ehk valdkondade ülesed tegevused: 2 kuni 5 lepingupartnerit.

4. Hankija tegi 15.04.2025 edukaks tunnistamise otsused muuhulgas osades 3-4.

4.1. Osas 3 tehtud edukaks tunnistamise otsusega tunnistati edukateks Mahepõllumajanduse

Koostöökogu (97,84p) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (70p) ning ebaedukateks Visionest

Institute OÜ (25,6p) ja OÜ WOW Events (19,6p).

4.2. Osas 4 tehtud edukaks tunnistamise otsusega tunnistati edukateks EESTI

TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT (100p) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (95,98p) ning

ebaedukateks Visionest Institute OÜ (36,58p) ja OÜ WOW Events (15,58p).

5. Hankija tegi 15.04.2025 ka kõrvaldamise aluste otsuse, millega jäeti hankest kõrvaldamata Eesti

Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE

LIIT.

6. Visionest Institute OÜ esitas 25.04.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

osades 3-6 erinevatel alustel, mille VAKO jättis 26.05.2025 otsusega osaliselt rahuldamata ja osaliselt

läbi vaatamata.

7. Tallinna Halduskohtusse saabus 05.06.2025 Visionest Institute OÜ kaebus VAKO 26.05.2025

otsuse osaliseks tühistamiseks ning Maaelu Teadmuskeskuse 15.04.2025 otsuse hanke osades 3 ja 4

osaliseks tühistamiseks. Kaebuses selgitatakse, et hanke osas 5 tehtud otsuse osas kaebaja kaebust ei

esita, osas 6 VAKO rahuldas kaebaja vaidlustuse. Kaebus puudutab seega üksnes osi 3-4.

8. Kohus võttis 06.06.2025 määrusega menetlusse Visionest Institute OÜ kaebuse VAKO 26.05.2025

otsuse vaidlustusasjas nr 107-25/287952 osaliseks tühistamiseks (hanke osade 3 ja 4 osas) ning

Maaelu Teadmuskeskuse 15.04.2025 otsuse hanke osades 3 ja 4 osaliseks tühistamiseks, osas, milles

Visionest Institute OÜ tunnistati ebaedukaks. Kohus määras kaebuse läbivaatamise kirjalikus

menetluses ja kohtuotsus avalikult teatavaks tegemise aja.

9. Vastustaja esitas 13.06.2025 vastuse kaebusele. 07.07.2025 esitas kaebaja vastustaja vastuse kohta

oma seisukoha.

2(7)

3-25-1818

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. Hange on jaotatud kuueks osaks, millest kaebaja vaidlustas VAKO-s osad 3-6, kuid käesolev

kaebus puudutab üksnes osi 3-4.

11. VAKO jättis 26.05.2025 otsuse kohaselt kaebaja vaidlustuse riigihanke osades 3 ja 4 läbi

vaatamata osas, milles taotletakse Visionest Institute OÜ pakkumuse ebaedukaks tunnistamise otsuste

kehtetuks tunnistamist. VAKO 26.05.2025 otsusest nähtub ilmne segadus, mis konkreetse otsuse

hankija käesoleval juhul tegi ning millisel õiguslikul alusel on võimalik seda vaidlustada.

11.1. VAKO leidis esmalt otsuses seisukohale, et hankija ei ole riigihankes vastu võtnud vaidlustaja

pakkumuse ebaedukaks tunnistamise otsuseid. Seejärel asus VAKO aga osades 3-4 vaidlustuse läbi

vaatamata jätmisel ikkagi sisuliselt vaidlustust analüüsima leides, et äkki on tegemist hankija muu

otsusega RHS § 185 lg 2 p-i 8 mõttes sõlmida riigihankes raamleping osades 3 ja 4 kahe pakkujaga

(mitte kolmega).

11.2. Kui VAKO möönis, et kaebaja pakkumuse ebaedukaks tunnistamise otsus võib olla hankija muu

otsus RHS § 185 lg 2 p 8 mõttes ning jätkas analüüsiga, kas see võis riivata kaebaja õiguseid, siis ei

ole õige jätta vaidlustust selles osas läbi vaatamata. Ei saa nõustuda VAKO praktikaga, mis piirab

vaidlustamise võimaluse selliste otsustega, mille tegemiseks on hankija RHS alusel kohustatud. EK

praktikast tulenevalt on üheselt selge, et igasugune hankija tegevus (vt ka RHS § 185 lg 1) – samm

või otsustus – allub VAKO kontrollile tingimusel, et see on tehtud RHS rakendamise käigus ning

sellel on mõju ettevõtja huvidele või õigustele. VAKO-l puudu õigus seetõttu jätta osades 3-4

vaidlustus läbi vaatamata.

12. Kaebuse esemeks on hankija poolt kaebaja ebaedukaks tunnistamise otsus, mille tulemusel

sõlmitakse raamleping kolme pakkuja asemel kahe pakkujaga. Otsus on läbipaistmatu ja meelevaldne.

12.1. Osas 3 oli kaebaja hindamise tulemusel kolmas, kuid hankija otsustas sõlmida raamlepingu ehk

tunnistada edukaks üksnes kaks pakkujat. Põhjuseks märkis hankija nii osas kolm kui ka neli

üldsõnaliselt, et kaebaja pakkumus ei andnud piisavat kindlust kvaliteedi osas. Selline üldsõnaline

põhjendus on ebapiisav ning ei põhjenda, miks ei valitud kolme edukat pakkujat. Kaebaja märgib

siinjuures, et hanke osa 5 ja 6 puhul valiti maksimaalne arv pakkujaid, kuid osades 3 ja 4 mitte – see

viitab ebajärjekindlusele ja ebavõrdsele kohtlemisele.

12.2. RHAD ei sätesta, mille alusel valitakse raamlepingu partnerite arv, mistõttu eeldas kaebaja, et

maksimaalse arvu sobivate pakkujate olemasolul tuleb leping sõlmida maksimaalse arvu pakkujatega.

Kaalutlused, mille alusel valitakse 2 või 3 pakkujat, ei ole RHAD-s kirjeldatud, mistõttu sai kaebaja

seatud tingimustest aru nii, et kui on olemas maksimaalne arv vastavaid ja edukaid pakkujaid, siis

sõlmitakse ka maksimaalse arvu pakkujatega raamleping ning kui vastavaid ja edukaid pakkujaid nii

palju ei ole, siis on sätestatud ka miinimumarv, alla mille hankija raamlepingut ei sõlmigi.

12.3. Ka VAKO möönis, et RHAD ei kirjelda partnerite arvu valikut, kuid leidis siiski, et hankijal on

õigus otsustada, kas kaasata 2 või 3 pakkujat, kui RHAD seda selgesõnaliselt ei piira. VAKO eksib

siinkohal aga kahes olulises nüansis – esiteks, kui hankija ei ole näinud ette, mille alusel partnerite arv

valitakse, siis on hankija just täpselt võtnud endale kohustuse sõlmida maksimaalsete partneritega

raamleping juhul, kui vastavusotsuse tulemusel selline piisav arv pakkujaid riigihankesse jääb.

Teiseks on VAKO ebaõigesti järeldanud, et kui RHS ja RHAD-s puudub regulatsioon, tuleks

pakkujad jätta hankija meelevalda. Vastupidi – kui regulatsioonis on lüngad, siis tuleb neid ületada

üldpõhimõtete kaudu.

12.4. Vaidlustuses selgitas kaebaja, et RHAD ei näinud ühtki alust ette, millal ja miks võib üldse

hankijal tekkida „valik“ raamlepingu partnerite arvu valimisel. Selleks, et tekiks võimalus valida

vahemikku, pidanuks hankija selle ka ette nägema RHAD-s – kuna sellist õigust hankija endale ette ei

3(7)

3-25-1818

näinud, siis pidanud hankija piisava arvu vastavate pakkujate korral sõlmima raamlepingu

maksimaalse võimaliku määratud arvu partneritega. RHAD kehtib täpselt sellisena, nagu see

sätestatud on ning hankijal on kohustus sellest kinni pidada ehk läbipaistvusnõude täitmiseks peab

hankija enda seatudhanketingimustest täpselt kinni pidama.

12.5. Hankija tehtud otsus on vastuolus RHS § 3 üldpõhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse,

kontrollitavuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetega. Selleks, et pakkujatel oleks võimalik

veenduda hankija otsuste õiguspärasuses või neid vaidlustada, on hankijal kohustus talletada

riigihanke menetlusega seotud oluline teave, s.h langetatud otsustega seotud kaalutlused ja

argumendid. Läbipaistvuskohustuse täitmiseks ei piisa üksnes riigihankega seotud teabe

avalikustamise faktist, vaid avaldatud teave hankelepingu eseme, hanketingimuste ja -korra kohta

peab olema RHAD-s sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt. On äärmiselt oluline, et

hanketingimustes sätestatut mõistetaks võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused ootamatud ja

vastuolulised tõlgendused ning hankija suva oleksid välistatud. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi

tuleb hankijal anda riigihankest huvitatud ettevõtjatele võrdsed võimalused hankes osalemiseks.

Hankijal tuleb käsitada pakkujaid võrdväärsetena juba pakkumuste ettevalmistamisel. Käesoleval

juhul oli pakkujatel arusaam, et raamleping sõlmitakse näiteks osades 3 ja 4 minimaalselt kahe ja

maksimaalselt kolme pakkujaga. Puudus mistahes arusaam, et vastava pakkumuse esitamisel tekiks

hankijal õiguslik alus asuda otsustama, kui mitmega leping sõlmida. Erinevates osades on pakkujaid

ka erinevalt koheldud, st nt osas 5 ja 6 on maksimaalne võimalik arv pakkujaid edukaks tunnistatud,

samas osades 3 ja 4 mitte.

Vastustaja (hankija) seisukohad

13. Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

14. VAKO on vaidlustuse hanke osade 3 ja 4 osas õigesti läbi vaatamata jätnud, kuna puudub

vaidlustatav otsus, mida RHS võimaldaks vaidlustada. VAKO otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Vastustaja ei korda VAKO argumente, kuid toetub neile ja lisab oma vastuväiteid.

14.1. RHS ei tunne mõistet „ebaedukaks tunnistamise otsus”, seetõttu puudub ka selle otsuse

vaidlustamise alus. Alusetu on etteheide VAKO-le selle kohta, et VAKO otsusest nähtub ilmne

segadus, mis konkreetse otsuse hankija käesoleval juhul tegi ning millisel õiguslikul alusel on

võimalik seda vaidlustada. Kaebaja on ise nii vaidlustuses kui ka halduskohtusse esitatud kaebuses

taotlused sõnastanud viisil, kus ta soovib nn ebaedukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist.

VAKO on jõudnud õigele järeldusele, et selliseid otsuseid ei ole vastustaja hankemenetluses teinud

ning seega tuli vaidlustus RHS § 192 lg 3 p 7 alusel jätta läbi vaatamata. VAKO ei jätnud kaebust

sisuliselt läbi vaatamata ebaseaduslikult, vaid lähtus seadusest, mille järgi ei olnud tegemist

vaidlustatava otsusega (RHS § 192 lg 3 p 7).

14.2. Alusetu on kaebuse etteheide, et kuivõrd VAKO analüüsis otsuse punktis 12 küsimust sellest,

kas nn ebaedukaks tunnistamise otsuse puhul võiks tegemist võiks olla muu otsusega RHS § 185 lg 2

p 8 tähenduses, asus VAKO vaidlustust ikkagi sisuliselt läbi vaatama. VAKO otsuses nähtub selgelt,

et VAKO asus seisukohale, et nn ebaedukaks tunnistamise puhul ei ole tegemist muu otsusega RHS §

185 lg 2 p 8 tähenduses, kuid isegi kui oleks, siis ei ole vastustaja tegevus olnud õigusvastane või

meelevaldne. Vastustajale jääb seetõttu arusaamatuks, milles seisneb kaebaja sisuline etteheide

VAKO otsusele eraldiseisvana ja kuidas see rikub kaebaja õigusi.

14.3. Kaebaja

eesmärk

on

sisuliselt

RHAD-i

vaidlustamine.

Vastustaja leiab, et kuigi kaebaja väidab, et RHAD ei määratle selgelt lepingupartnerite arvu valiku

aluseid, on RHAD siiski andnud hankijale kaalutlusruumi valida 2–3 pakkujat, lähtudes pakkujate

kvaliteedist ja konkurentsist.

14.4. Hankija oli selgitanud tingimusi juba enne pakkumuse esitamist. Kaebaja esitas 22.02.2025

hankijale küsimuse partnerite arvu määramise aluste kohta ning hankija vastas 25.02.2025 selgelt, et

4(7)

3-25-1818

lõplik arv sõltub pakkujate kvaliteedist. See vastus oli avalik ja ei muutnud RHAD-i, vaid täpsustas

olemasolevaid tingimusi. Seetõttu ei saanud kaebajale jääda arusaamatust RHAD sisu suhtes. RHAD-

i tõlgenduslikke pretensioone ei saa esitada pärast pakkumuse esitamist. Kuna kaebaja esitas oma

pakkumuse pärast hankija selgitust, ei saa ta hiljem väita, et RHAD oli segane. Kui kaebajal oleks

olnud vastuväiteid RHAD-i vastu, tulnuks see vaidlustada enne pakkumistähtaega (RHS § 81 lg 1).

Vastustaja vastust ei saa pidada ka RHAD muutvaks. Samuti ei ole vastustaja jätnud RHAD mingis

osas kohaldamata.

14.5. Kaebaja viited meelevaldsusele ja läbipaistvuse puudumisele on alusetud, kuna hankija selgitas

oma lähenemist ette, järgides läbipaistvuse nõudeid. VAKO ja kohus ei saa asendada hankija

kaalutlusotsust, kui see on tehtud kooskõlas RHAD-iga. Hankija tegutses seega läbipaistvalt ja

järjepidevalt. Kaebaja väited ebavõrdse kohtlemise kohta (nt et osades 5 ja 6 valiti maksimaalne arv

partnereid, osades 3 ja 4 mitte) ei pea paika, sest: osades 5 ja 6 olid kõik pakkumused kõrge

kvaliteediga; osades 1–2 (kus kaebaja ei osalenud) valiti samuti vähem kui maksimaalne arv

partnereid, samadel alustel.

15. VAKO otsus tuvastas õigesti, et hankija kasutas oma kaalutlusõigust põhjendatult, hinnates

pakkumuste kvaliteeti. RHAD ei kohusta maksimaalse arvu pakkujatega lepingut sõlmima. Seejuures,

kaebaja ei vaidlusta oma hindepunkte, vaid eeldab, et piisavate punktide korral oleks pidanud

automaatselt edukaks tunnistama, mis pole õiguspärane.

15.1. Vastustaja ei nõustu kaebuse arutluskäiguga nagu riigihanke osades 5 ja 6 tehtud otsusest saaks

järeldada, et kuivõrd nendes osades tunnistati edukaks maksimaalne arv pakkujaid, tuleb seda teha ka

vaidlustatud osades, sest vastasel juhul oleks tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Osades 5 ja 6 ei ole

vastustaja lähtunud teistsugustest põhimõtetest või kaalutlustest. Näiteks osas nr 5, mille üle vaidlus

on lõppenud, saavutasid kõik edukaks tunnistatud pakkumised võrdväärselt kõrged hindepunktid (sh

vähemalt üle poole võimalikust) ning seega ei saanuks hankija sarnaselt osadele 3 ja 4 põhjendada, et

need pakkumused ei anna hankijale piisavat kindlust, et pakkuja omab vajalikku metoodilist ja

praktilist võimekust viia ellu kvaliteetseid teadmussiirde tegevusi vastavalt hankija ootustele. Teiseks,

kaebaja jätab tähelepanuta, et osades 1-2, kus kaebaja pakkumust ei esitanud, lähtus vastustaja täpselt

samadest põhimõtetest nagu osade 3 ja 4 puhul. Nendes osades oli vastustajal õigus sõlmida

raamleping kuni 5 lepingupartneriga, kuid vastustaja tunnistas mõlemas osas edukaks üksnes 4

pakkujat, tuginedes samadele põhjendustele nagu kaebaja puhul.

15.2. Eeltoodu kinnitab üheselt, et lepingupartnerite lõpliku arvu otsustas hankija kaalutlusotsuse

alusel, see oli kooskõlas RHAD-ga, Kaebaja oli sellest asjaolust selgituse kaudu teadlik ning on

jätnudselle asjaolu tähelepanuta. VAKO on õigesti tuvastanud, et vastustaja ei ole kaalutlusreegleid

ega põhjendamiskohustust rikkunud, seega ei ole tegemist suvaotsusega. Pakkujaid on võrdselt

koheldud, vastustaja tegevus on kooskõlas RHS § 3 nimetatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõtetega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Käesolevas asjas on Visionest Institute OÜ (kaebaja) vaidlustanud Maaelu Teadmuskeskuse

(hankija, vastustaja) riigihankes „Koostööpartnerite leidmine põllumajanduslike teadmiste ja

innovatsiooni süsteemi (AKIS) teadmussiirde tegevuste elluviimiseks“ (viitenumber 287952)

15.04.2025 edukaks tunnistamise otsused hanke osade 3 ja 4 osas. Osas 3 tehtud otsusega tunnistati

edukateks Mahepõllumajanduse Koostöökogu (97,84p) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (70p)

ning ebaedukateks Visionest Institute OÜ (25,6p) ja OÜ WOW Events (19,6p). Osas 4 tehtud

otsusega tunnistati edukateks EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT (100p) ja Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda (95,98p) ning ebaedukateks Visionest Institute OÜ (36,58p) ja OÜ WOW Events

(15,58p).

5(7)

3-25-1818

17. Samuti on kaebaja vaidlustanud riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 26.05.2025 otsuse nr

107-25/287952 resolutsiooni punkti 1, millega jäeti kaebaja vaidlustus osades 3 ja 4 läbi vaatamata ja

punkti 4 seoses menetluskulude väljamõistmisega.

18. Kokkuvõtvalt on vaidluse sisuks hankija otsus tunnistada kaebaja pakkumused riigihanke osades 3

ja 4 ebaedukaks ning sõlmida raamleping ainult kahe, mitte maksimaalselt kolme pakkujaga. Kaebaja

hinnangul on otsus läbipaistmatu, meelevaldne ja vastuolus riigihangete seaduse (RHS) ja riigihanke

alusdokumentides (RHAD) sätestatuga. Lisaks on VAKO kaebaja hinnangul jätnud ekslikult

vaidlustuse riigihanke osades 3 ja 4 läbi vaatamata, kuna ei kvalifitseerinud kaebaja ebaedukaks

tunnistamist vaidlustatavaks otsuseks, ehkki see riivas kaebaja õigusi.

19. Nõustun kaebajaga, et VAKO otsuse resolutsiooni punkt 1 hanke osades 3 ja 4 läbi vaatamata

jätmise kohta on ebaõige. Lisaks on otsus selles osas ka vastuoluline, kuivõrd ehkki otsuse

resolutsiooni punktiga 1 on VAKO jätnud vaidlustuse läbi vaatamata, on otsuse põhjendavas osas

VAKO asunud vaidlustust ka osade 3 ja 4 osas sisuliselt analüüsima kuid otsuse resolutsioon VAKO

otsustus selles osas eraldi ei kajasta. Ehkki RHS ei tunne tõepoolest mõistet „ebaedukaks tunnistamise

otsus“, ei tähenda see, et VAKO pidanuks jätma vaidlustuse läbi vaatamata, sest vaieldamatult oli

tegemist otsusega, mis otseselt riivas kaebaja õigusi.

20. Saab pidada tõenäoliseks, et kuivõrd VAKO analüüsis otsuse punktis 12 küsimust sellest, kas nn

ebaedukaks tunnistamise otsuse puhul võiks tegemist olla muu otsusega RHS § 185 lg 2 p 8

tähenduses, sisaldub selles osas tehtud otsustus VAKO otsuse resolutsiooni punkti 3 viimases lauses,

milles VAKO otsustab jätta vaidlustuse muus osas rahuldamata. Sellest tulenevalt ei riku iseenesest

eraldiseisvalt kaebaja õigust VAKO otsuse resolutsiooni punkt 1 vaidlustuse läbi vaatamata jätmise

kohta hanke osades 3 ja 4. Korrektsuse mõttes tuleb VAKO otsuse resolutsiooni punkt 1 siiski

tühistada. Seega jääb VAKO otsus kehtima osas, kus kaebaja vaidlustus jäi hanke osade 3 ja 4 osas

rahuldamata (ostsuse resolutsiooni punkti 3 viimane lause)..

21. Ülejäänud osas nõustun hankijaga ja VAKO otsusega ning leian, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

22. Vastustaja osundab õigesti, et kaebuse eesmärgiks on sisuliselt RHAD vaidlustamine. Kaebaja

viitab kaebuses ja VAKO on kaebajaga nõustunud selles, et RHAD ei kirjelda piisava detailsusega,

mis alusel hankija valib edukate pakkujate arvu (pakkujad, kellega sõlmitakse raamleping), kuid need

argumendid tulnuks kaebajal esitada varasemas menetluses enne pakkumuste esitamise tähtaja

saabumist. Hankija osundab, et selgitas neid tingimusi juba enne pakkumuse esitamist. Kui kaebaja

esitas 22.02.2025 hankijale küsimuse partnerite arvu määramise aluste kohta ning hankija vastas

25.02.2025, et lõplik arv sõltub pakkujate kvaliteedist (dtl 451-452). Kui kaebajal oleks olnud

vastuväiteid RHAD vastu, tulnuks see vaidlustada enne pakkumistähtaega (RHS § 81 lg 1).

23. Nõustun sellega, et siinsel juhul ei tulene RHAD-ist hankijale kohustus sõlmida raamleping

maksimaalse arvu pakkujatega, kui vastavaks on tunnistatud vähemalt 3 pakkumust. Väiksema arvu

pakkujatega hankelepingu sõlmimine ei ole vastuolus lisateabe p-idega 5.3.3 ja 5.3.4. Sellest

tulenevalt ei ole kaebajal ka subjektiivset õigust nõuda, et hankija sõlmiks raamlepingu maksimaalse

arvu pakkujatega kui hankija seda vajalikuks ei pea.

23.1. VAKO osundab õigesti, et kuna lisateabe p-idele 5.3.3 ja 5.3.4 vastab raamlepingu sõlmimine

nii kahe kui ka kolme pakkujaga, siis olukorras, kus hankija on tunnistanud eelnevalt edukaks kaks

pakkumust kavatsusega sõlmida nendega hankeleping, on hankija otsustus kooskõlas lisateabe p-

idega 5.3.3 ja 5.3.4. 12.2. Hankija on oma vastavat otsustust ka põhjendanud, viidates, et

hindamistulemuste põhjal ei andnud kaebaja pakkumus hankijale piisavat kindlust, et pakkuja omab

vajalikku metoodilist ja praktilist võimekust viia ellu kvaliteetseid teadmussiirde tegevusi vastavalt

hankija ootustele (dtl 457- 460 ja 461-464). Kaebaja pakkumus sai kumaski osas 100-st võimalikust

hindepunktist tunduvalt madalamad hindepunktid (25,6 punkti osas 3 ja 36,58 punkti osas 4), seega

6(7)

3-25-1818

on mõistetav, et hankijal oli piisavalt põhjust kahelda selles, kas pakkuja omab vajalikku metoodilist

ja praktilist võimekust viia ellu kvaliteetseid tegevusi vastavalt hankija ootustele.

24. Tuleb märkida, et kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta kaebaja endale antud hindepunkte vaid

rõhutab eelkõige RHAD läbipaistvusele ja võrdse kohtlemise põhimõttele, viidates siinjuures sellele,

et hanke teistes osades (osad 5 ja 6) on vastustaja lepingupartnerite arvu teisiti otsustanud. Viimane

väide ei ole aga õige, sest ehkki osades 5 ja 6 tunnistati edukaks maksimaalne arv pakkujaid, ei

tähenda see, et sama oleks tulnud teha ka vaidlusalustes osades. Kaebaja jätab tähelepanuta, et osades

1 ja 2 lähtus vastustaja täpselt samadest hindamispõhimõtetest nagu osades 3 ja 4. Kuigi neis osades

oli võimalik sõlmida raamleping kuni viie partneriga, tunnistati edukaks vaid neli pakkujat, tuginedes

samadele sisulistele kaalutlustele, mille alusel jäeti kaebaja pakkumus edukaks tunnistamata. Seega,

tegelikkuses ei ole vastustaja hanke eri osades kasutanud erinevaid põhimõtteid või

hindamiskriteeriume..

25. Eeltoodut kokkuvõttes leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Hankijal oli õigus valida kas

sõlmida raamleping kahe või kolme pakkujaga ning seda valikut on hankija ka piisavalt põhjendanud.

Kaebaja endale antud hindepunkte vaidlustanud ei ole.

Menetluskulud

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Ehkki kohus tühistab VAKO otsuse

resolutsiooni punkti 1 vaidlustuse osalise läbi vaatamata kohta jääb kaebus sisuliselt tervikuna siiski

rahuldamata ja vastustajalt selles osas menetluskulude väljamõistmine ei oleks põhjendatud. Kaebaja

menetluskulud jäävad seega tema enda kanda.

27. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kirjalikus menetluses kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja

keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku

kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus

peab olema menetlusosalistele ettenähtav (RKHKo nr 3-3-1-67-14, p 32.1; RKHKo nr 3-3-1-21-15, p

16).

28. Vastustaja taotles kohtumenetlusega kantud menetluskuludena õigusabikulude välja mõistmist.

Esitatud kuludokumentidest (dtl 472-473) nähtuvalt on õigusabiteenuse mahuks kokku 17,25 tundi

kokku 3450 eurot (ilma käibemaksuta).Teenus hõlmab asja materjalidega tutvumist ja analüüsi,

kaebusele vastuse koostamist ja kohtule esitamist. Leian, et vaidluse mahtu ja keerukust ning

kohtupraktikat arvestades tuleb kaebajalt väljamõistetavat menetluskulu vähendada hinnanguliselt

poole võrra. Kaebajalt tuleb seega vastustaja kasuks menetluskuludena välja mõista õigusabikulud 1

725 eurot ilma käibemaksuta, sest vastustaja on käibemaksukohustuslane. Käesolevat vaidlust ei saa

pidada selliseks vaidluseks, mis seondub vastustaja põhitegevusega, mille puhul haldusorgani kasuks

õigusabikulude väljamõistmine on pigem erandlik..

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

7(7)