Legislator Case Law & Legislation
3-25-2145/7 AI generated

3-25-2145/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-2145/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X. X.le oli antud tähtajaline elamisluba nr 1064942770/TEP välismaalaste seaduse (VMS) 137 lg 1 alusel Eestis elava abikaasa R. R juurde elama asumiseks kehtivusajaga 26.09.2023 kuni

Legislator headnote

AI generated

3-25-2145/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X. X.le oli antud tähtajaline elamisluba nr 1064942770/TEP välismaalaste seaduse (VMS) 137 lg 1 alusel Eestis elava abikaasa R. R juurde elama asumiseks kehtivusajaga 26.09.2023 kuni

Keywords

AI generated
asylum application of Ethiopian prolonged absence abroad abusive claim by landlord change in country conditions reopening of asylum proceedings expired residence permit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

21.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2145

Haldusasi

X. X. ja Y. Yi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2025

otsuse nr 15.3-3.5/68-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – X. X. ja Y. Y

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetlustoimingud

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. X. ja Y. Yi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X.le oli antud tähtajaline elamisluba nr 1064942770/TEP välismaalaste seaduse (VMS) 137

lg 1 alusel Eestis elava abikaasa R. R juurde elama asumiseks kehtivusajaga 26.09.2023 kuni

26.09.2025.

2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) järelevalvemenetluse käigus selgus, et abielu X. X. ja R. R

vahel on lõppenud (abielu lõpetamise kanne andmebaasi tehtud 10.01.2025) ning sellega seoses

on ära langenud X. X. elamisloa andmise alus. PPA edastas X. X.le 29.05.2025 teavituskirja,

millega teda teavitati tema elamisloa kehtetuks tunnistamise aluste esinemisest ning anti

võimalus arvamuse või vastuväidete esitamiseks. X. X. arvamust ja vastuväiteid ei esitanud.

3. PPA 26.06.2025 otsusega nr 15.3-3.5/68-1 tunnistati kehtetuks X. X. tähtajaline elamisluba

nr 1064942770/TEP alates 02.07.2025.

4. X. X. ja Y. Y esitasid 28.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 26.06.2025 otsuse nr

15.3-3.5/68-1 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajad alates 14.03.2025 abielus ning elavad

koos. Hetkel tegelevad nad elamisloa pikendamisega Pärnu PPA-s. Vaidlustatud otsus hävitab

kaebajate perekonna heaolu ning kahjustab nende moraalset seisundit.

5. Kuna kaebuses esinesid selle menetlusse võtmist takistavad puudused, jättis kohus kaebuse

03.07.2025 määrusega käiguta ja määras kaebajatele tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks –

puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajatel lisaks puuduoleva riigilõivu maksmisele ja kaebuse

allkirjastamisele täiendavalt põhistada, kuidas vaidlustatud otsus kahjustab nende subjektiivseid

õigusi ehk milles täpsemalt seisnevad selle tulemusel kaebajatele kaasnevad kahjulikud

tagajärjed. Seejuures selgitas kohus kaebajatele, et asjaolu, et X. X. on alates 14.03.2025 abielus

Y. Yiga, ei anna talle õigust Eestis elamiseks sama elamisloa alusel, mis oli antud elama

asumiseks eelmise abikaasa R. R juurde, kuna abikaasa juurde elama asumiseks antud

elamisluba on seotud konkreetse isikuga.

6. Y. Y selgitas 12.07.2025 esitatud avalduses, et elamisloa tühistamine alates 02.07.2025 tõi

neile kaasa hirmu, et X. X. viibib Eestis illegaalselt ja see tähendab magamata öid ja palju

küsimusi. Ta ei tea, mis temast saab, kui abikaasa on illegaal ja peab Eestist lahkuma. See on

abielu purunemine. Hetkel menetleb Pärnu PPA X. X. elamisluba ja abikaasad on ootel. Kuni

elamisloa väljastamiseni on nad nõutud, kuidas elada. Nad paluvad väga luba legaalselt Eestis

viibida, kuni uus elamisluba väljastatakse.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale muu hulgas juhul, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1)

ja kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).

8. Isik võib halduskohtusse kaebusega pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1)

ja nõuda haldusakti tühistamist üksnes ulatuses, milles rikutakse tema õigusi. Kaitstavate

õigustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest,

muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi

(Riigikohtu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22). Kaebajad on vaidlustanud X. X.le eelmise

abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse

olukorras, kus see abielu on lahutatud.

9. Kohus selgitas 03.07.2025 määruses kaebajatele, et tähtajaline elamisluba antakse

välismaalasele konkreetsel eesmärgil, millest lähtuvalt on sisustatud ka VMS § 118 lg-s 1

sätestatud tähtajalise elamisloa andmise alused. Asja materjalidest nähtuvalt anti vaidlusaluse

PPA 26.06.2025 otsusega kehtetuks tunnistatud elamisluba nr 1064942770/TEP X. X.le

eesmärgiga asuda elama loa andmise ajal tema abikaasaks olnud R. R juurde.

10. Vaidlust ei ole selles, et X. X. ja R. R abielu on lõppenud (vastav kanne andmebaasi tehtud

10.01.2025). Tulenevalt abielu lõppemisest R. Rga langes ära ka elamisloa nr 1064942770/TEP

andmise alus ning esines VMS § 146 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenev alus kaebajale R. R juurde elama

asumiseks antud elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Seejuures tuli PPA-l abielu lõppemise tõttu

tunnistada kaebajale abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba igal juhul

kehtetuks (vt VMS § 146 lg 1 p 2).

11. Asjaolu, et X. X. on alates 14.03.2025 abielus Y. Yiga, ei anna talle õigust Eestis elamiseks

sellesama elamisloa alusel, mis oli talle antud elama asumiseks R. R juurde. X. X.l puudub õigus

tähtajalisele elamisloale eelmise abikaasa juurde elama asumiseks. Abikaasa juurde elama

asumiseks antud elamisluba on seotud konkreetse isikuga ning PPA-l tuleb igal konkreetsel juhul

eraldi hinnata, kas täidetud on kõik tingimused elamisloa andmiseks abikaasa juurde elama

asumiseks (sh VMS §-des 138 ja 139 sätestatud nõuded). Nagu kaebajatele 03.07.2025 määruses

selgitatud, ei takista PPA 26.06.2025 otsus X. X.l taotleda Eestis viibimiseks ja elamiseks luba

uuel alusel, sh elama asumiseks uue abikaasa Y. Yi juurde. Kaebusest ja selle täiendusest

nähtuvalt tegelebki kaebaja hetkel PPA-s uue elamisloa taotlemisega. VMS § 130 sätestab, et kui

välismaalane on elamisloa kehtivusajal taotlenud elamisloa pikendamist, uut tähtajalist

elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse

läbivaatamise ajal.

12. Arvestades eelnevat, sh 12.07.2025 täiendavaid selgitusi, ei ole kohtule äratuntav, kuidas

PPA 26.06.2025 otsus kahjustab X. X. ja Y. Yi perekonnaelu. Kaebajate poolt väidetud riive

saaks kaebajatele kaasneda juhul, kui X. X. on taotlenud elamisluba abikaasa Y. Yi juurde elama

asumiseks ja PPA vastava menetluse tulemusel keeldub kaebajale sel eesmärgil elamisloa

andmisest. Kaebusest nähtuvalt on uue elamisloa taotluse menetlus hetkel PPA-s pooleli, st

kaebajale uuel eesmärgil elamisloa andmist või selle andmisest keeldumist ei ole veel otsustatud.

Praeguses asjas vaidlustatud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus ei kahjusta

kaebajate subjektiivseid õigusi.

13. Kohtule ei nähtu kaebusest ka seda, et PPA oleks seadnud X. X.le piiranguid või kohustusi,

mis takistaks tal uue elamisloa taotluse menetlemise ajal Eestis viibida. Kui hetkel toimuva

elamisloa taotluse menetluse tulemusel PPA otsustab kaebajale taotletud eesmärgil tähtajalist

elamisluba mitte anda, on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik esitada halduskohtule kaebus

selle keelduva otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

14. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

15. Isegi kui kaebeõiguse olemasolu saaks jaatada, tuleks esitatud kaebus ülaltoodud põhjustel

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel seetõttu, et kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kuna kohtule

ei nähtu, et PPA oleks saanud jätta X. X.le eelmise abikaasa juurde ela asumiseks antud

tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamata, on kaebus ilmselgelt perspektiivitu.

16. Kaebuse tagastamise tõttu jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108

lg 4). Kaebuselt tasutud riigilõiv ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tagastamisele,

kui kaebuse tagastamise alus tuleneb HKMS § 121 lg-st 2.

17. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)