3-25-2145/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX. X.le oli antud tähtajaline elamisluba nr 1064942770/TEP välismaalaste seaduse (VMS) 137 lg 1 alusel Eestis elava abikaasa R. R juurde elama asumiseks kehtivusajaga 26.09.2023 kuni
Legislator headnote
AI generated3-25-2145/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X. X.le oli antud tähtajaline elamisluba nr 1064942770/TEP välismaalaste seaduse (VMS) 137 lg 1 alusel Eestis elava abikaasa R. R juurde elama asumiseks kehtivusajaga 26.09.2023 kuni
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Ragne Piir
Määruse tegemise aeg ja koht
21.07.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2145
Haldusasi
X. X. ja Y. Yi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26.06.2025
otsuse nr 15.3-3.5/68-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – X. X. ja Y. Y
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Menetlustoimingud
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X. X. ja Y. Yi kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X. X.le oli antud tähtajaline elamisluba nr 1064942770/TEP välismaalaste seaduse (VMS) 137
lg 1 alusel Eestis elava abikaasa R. R juurde elama asumiseks kehtivusajaga 26.09.2023 kuni
26.09.2025.
2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) järelevalvemenetluse käigus selgus, et abielu X. X. ja R. R
vahel on lõppenud (abielu lõpetamise kanne andmebaasi tehtud 10.01.2025) ning sellega seoses
on ära langenud X. X. elamisloa andmise alus. PPA edastas X. X.le 29.05.2025 teavituskirja,
millega teda teavitati tema elamisloa kehtetuks tunnistamise aluste esinemisest ning anti
võimalus arvamuse või vastuväidete esitamiseks. X. X. arvamust ja vastuväiteid ei esitanud.
3. PPA 26.06.2025 otsusega nr 15.3-3.5/68-1 tunnistati kehtetuks X. X. tähtajaline elamisluba
nr 1064942770/TEP alates 02.07.2025.
4. X. X. ja Y. Y esitasid 28.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 26.06.2025 otsuse nr
15.3-3.5/68-1 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajad alates 14.03.2025 abielus ning elavad
koos. Hetkel tegelevad nad elamisloa pikendamisega Pärnu PPA-s. Vaidlustatud otsus hävitab
kaebajate perekonna heaolu ning kahjustab nende moraalset seisundit.
5. Kuna kaebuses esinesid selle menetlusse võtmist takistavad puudused, jättis kohus kaebuse
03.07.2025 määrusega käiguta ja määras kaebajatele tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks –
puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajatel lisaks puuduoleva riigilõivu maksmisele ja kaebuse
allkirjastamisele täiendavalt põhistada, kuidas vaidlustatud otsus kahjustab nende subjektiivseid
õigusi ehk milles täpsemalt seisnevad selle tulemusel kaebajatele kaasnevad kahjulikud
tagajärjed. Seejuures selgitas kohus kaebajatele, et asjaolu, et X. X. on alates 14.03.2025 abielus
Y. Yiga, ei anna talle õigust Eestis elamiseks sama elamisloa alusel, mis oli antud elama
asumiseks eelmise abikaasa R. R juurde, kuna abikaasa juurde elama asumiseks antud
elamisluba on seotud konkreetse isikuga.
6. Y. Y selgitas 12.07.2025 esitatud avalduses, et elamisloa tühistamine alates 02.07.2025 tõi
neile kaasa hirmu, et X. X. viibib Eestis illegaalselt ja see tähendab magamata öid ja palju
küsimusi. Ta ei tea, mis temast saab, kui abikaasa on illegaal ja peab Eestist lahkuma. See on
abielu purunemine. Hetkel menetleb Pärnu PPA X. X. elamisluba ja abikaasad on ootel. Kuni
elamisloa väljastamiseni on nad nõutud, kuidas elada. Nad paluvad väga luba legaalselt Eestis
viibida, kuni uus elamisluba väljastatakse.
KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale muu hulgas juhul, kui kaebajal
puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1)
ja kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse
rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).
8. Isik võib halduskohtusse kaebusega pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1)
ja nõuda haldusakti tühistamist üksnes ulatuses, milles rikutakse tema õigusi. Kaitstavate
õigustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest,
muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi
(Riigikohtu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22). Kaebajad on vaidlustanud X. X.le eelmise
abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse
olukorras, kus see abielu on lahutatud.
9. Kohus selgitas 03.07.2025 määruses kaebajatele, et tähtajaline elamisluba antakse
välismaalasele konkreetsel eesmärgil, millest lähtuvalt on sisustatud ka VMS § 118 lg-s 1
sätestatud tähtajalise elamisloa andmise alused. Asja materjalidest nähtuvalt anti vaidlusaluse
PPA 26.06.2025 otsusega kehtetuks tunnistatud elamisluba nr 1064942770/TEP X. X.le
eesmärgiga asuda elama loa andmise ajal tema abikaasaks olnud R. R juurde.
10. Vaidlust ei ole selles, et X. X. ja R. R abielu on lõppenud (vastav kanne andmebaasi tehtud
10.01.2025). Tulenevalt abielu lõppemisest R. Rga langes ära ka elamisloa nr 1064942770/TEP
andmise alus ning esines VMS § 146 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenev alus kaebajale R. R juurde elama
asumiseks antud elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Seejuures tuli PPA-l abielu lõppemise tõttu
tunnistada kaebajale abikaasa juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba igal juhul
kehtetuks (vt VMS § 146 lg 1 p 2).
11. Asjaolu, et X. X. on alates 14.03.2025 abielus Y. Yiga, ei anna talle õigust Eestis elamiseks
sellesama elamisloa alusel, mis oli talle antud elama asumiseks R. R juurde. X. X.l puudub õigus
tähtajalisele elamisloale eelmise abikaasa juurde elama asumiseks. Abikaasa juurde elama
asumiseks antud elamisluba on seotud konkreetse isikuga ning PPA-l tuleb igal konkreetsel juhul
eraldi hinnata, kas täidetud on kõik tingimused elamisloa andmiseks abikaasa juurde elama
asumiseks (sh VMS §-des 138 ja 139 sätestatud nõuded). Nagu kaebajatele 03.07.2025 määruses
selgitatud, ei takista PPA 26.06.2025 otsus X. X.l taotleda Eestis viibimiseks ja elamiseks luba
uuel alusel, sh elama asumiseks uue abikaasa Y. Yi juurde. Kaebusest ja selle täiendusest
nähtuvalt tegelebki kaebaja hetkel PPA-s uue elamisloa taotlemisega. VMS § 130 sätestab, et kui
välismaalane on elamisloa kehtivusajal taotlenud elamisloa pikendamist, uut tähtajalist
elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse
läbivaatamise ajal.
12. Arvestades eelnevat, sh 12.07.2025 täiendavaid selgitusi, ei ole kohtule äratuntav, kuidas
PPA 26.06.2025 otsus kahjustab X. X. ja Y. Yi perekonnaelu. Kaebajate poolt väidetud riive
saaks kaebajatele kaasneda juhul, kui X. X. on taotlenud elamisluba abikaasa Y. Yi juurde elama
asumiseks ja PPA vastava menetluse tulemusel keeldub kaebajale sel eesmärgil elamisloa
andmisest. Kaebusest nähtuvalt on uue elamisloa taotluse menetlus hetkel PPA-s pooleli, st
kaebajale uuel eesmärgil elamisloa andmist või selle andmisest keeldumist ei ole veel otsustatud.
Praeguses asjas vaidlustatud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus ei kahjusta
kaebajate subjektiivseid õigusi.
13. Kohtule ei nähtu kaebusest ka seda, et PPA oleks seadnud X. X.le piiranguid või kohustusi,
mis takistaks tal uue elamisloa taotluse menetlemise ajal Eestis viibida. Kui hetkel toimuva
elamisloa taotluse menetluse tulemusel PPA otsustab kaebajale taotletud eesmärgil tähtajalist
elamisluba mitte anda, on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik esitada halduskohtule kaebus
selle keelduva otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
14. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
15. Isegi kui kaebeõiguse olemasolu saaks jaatada, tuleks esitatud kaebus ülaltoodud põhjustel
tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel seetõttu, et kaebusega kaitstava õiguse riive on
väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kuna kohtule
ei nähtu, et PPA oleks saanud jätta X. X.le eelmise abikaasa juurde ela asumiseks antud
tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamata, on kaebus ilmselgelt perspektiivitu.
16. Kaebuse tagastamise tõttu jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108
lg 4). Kaebuselt tasutud riigilõiv ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tagastamisele,
kui kaebuse tagastamise alus tuleneb HKMS § 121 lg-st 2.
17. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)