3-25-2322/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2322

Määruse kuupäev

18.07.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks

tagama taotlejale 25.07.2025 klaasist vaheseinaga

eraldamiseta lühiajaline kokkusaamine abikaasa ja tema

lastega

Menetlusosalised

Taotleja – X

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X-i vanglasisese

vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 15.03.-

14.07.2025 kohta.

2. Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel.

3. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav X esitas 15.07.2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse

taotluse, mille kohaselt ei võimalda Viru Vangla taotlejale 25.07.2025 lühiajalist

kokkusaamist abikaasa, laste ja emaga ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta. X esitas

taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks loa saamiseks tähtaegselt 10 päeva enne soovitud

kokkusaamist. 14.07.2025 teatas kontaktisik suuliselt taotlejale, et ta ei luba eraldamiseta

lühiajalist kokkusaamist, kuna 11.07.2025 võimaldati taotlejale eraldamiseta kokkusaamine,

mis küll ei toimunud (abikaasa noorema lapse bioloogiline isa ei tulnud kohtumisele, uut

volikirja ei õnnestunud saada ja abikaasal polnud kellegagi last jätta). Vangla kinnitusel

tagavad nad üksnes ühe eraldamiseta lühiajalise kokkusaamise kuus. 01.08.2025 on taotlejal

võimalik saada kokkusaamine ilma klaasist vaheseinata. X leiab, et vangla piirab tema

kokkusaamisi seadusevastaselt ja pahatahtlikult. Ta nõuab kohtult keelata Viru Vanglal ilma

klaasist vaheseinaga eraldamiseta lühiajaliste kokkusaamiste piiramine ning kohustada Viru

3-25-2322

Vanglat tagama talle 25.07.2025 taotletud lühiajaline kokkusaamine abikaasa, laste ja emaga

ilma klaasist vaheseinata. X-i väitel esitas ta vanglale 14.07.2025 vaide.

X taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

2. Viru Vangla esitas 18.07.2025 vastusena kohtunõudele X-i esialgse õiguskaitse taotlusega

seonduvad materjalid, sh X-i esitatud vaide vanglale, ning seisukoha esialgse õiguskaitse

taotlusele.

Viru Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on formaalselt lubatav, sest taotleja on

esitanud vanglale vaide põhjusel, et vangla keeldus lubamast lühiajalise kokkusaamisena

25.07.2025 eraldamiseta kokkusaamist (lubati eraldamisega kokkusaamine). X-i 14.07.2025

esitatud vaie on menetluses, vaideotsust ei ole koostatud. Viru Vangla palub jätta esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks antud juhul

sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine, mida tuleb kohtupraktika järgi vältida. Esialgse

õiguskaitse kohaldamise vajadust ei esine, vähemasti ei ole see vanglale äratuntav.

Lühiajaliseks kokkusaamiseks on eraldamisega, eraldamiseta ja telesilla vahendusel toimuv

kokkusaamine. Vangistusseaduse (VangS) § 24 lg-s 1 sätestatust tuleneb vanglale kohustus

võimaldada kinnipeetavale lühiajaline kokkusaamine vähemalt üks kord kuus. Vangla on X-

ile võimaldanud juulikuus lühiajalised kokkusaamised järgnevalt: 11.07.2025 eraldamiseta

kokkusaamine (ei toimunud, sest külalised ei tulnud), 18.07.2025 telesilla vahendusel,

23.07.2025 telesilla vahendusel, 25.07.2025 eraldamisega kokkusaamine. Lisaks on X

esitanud taotluse telesilla vahendusel kohtumiseks 27.07.2025, mille osas ei ole vangla veel

otsust teinud. Samuti toimus kinnipeetaval juulikuus pikaajaline kokkusaamine

05.-06.07.2025. Seega on vangla VangS § 24 lg-s 1 sätestatud miinimumnõude täitnud ja

võimaldanud oluliselt suuremas mahus lühiajalisi kokkusaamisi, kui seda on üks kord kuus.

Asjaolu, et vanglast olenematutel põhjustel 11.07.2025 kokkusaamist ei toimunud, ei saa

tõlgendada vangla suhtes kahjulikult. Kinnipeetavate hulgas on lähedastega kohtumisena

eraldamiseta lühiajalised kokkusaamised väga populaarsed ja vanglal tuleb seda kõigile

soovijaile võrdsetel alustel võimaldada. Samuti tuleb vanglal arvestada olemasolevate

ruumide ja ametnike ressursiga. Kõiki asjaolusid arvestades, mh seda, et kinnipeetav saaks

ikkagi kohtumise, otsustati lubada X-ile 25.07.2025 eraldamisega lühiajaline kokkusaamine.

Inspektor-kontaktisik teavitas kinnipeetavat eeltoodust suuliselt 11.07.2025. Kokkuvõtvalt on

juulikuus vangla võimaldanud X-ile neli lühiajalist ja ühe pikaajalise kokkusaamise ning

kinnipeetava väide kokkusaamiste piiramisest või mittevõimaldamisest on ilmne liialdus.

Samuti on meelevaldne rääkida kontaktisiku kättemaksust.

KOHTU SEISUKOHT

3. Lähtudes taotleja 10.07.2025 vanglale esitatud taotlusest vaheseinaga eraldamiseta

lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks 25.07.2025 või 26.07.2025 (digitaalse toimiku leht

20) ja vanglale 14.07.2025 esitatud vaides märgitust, tõlgendab kohus X-i esialgse õiguskaitse

taotlust selliselt, et ta palub esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist tagama talle

25.07.2025 eraldamiseta lühiajaline kokkusaamine abikaasa ja tema lastega (HKMS § 251 lg

1 p 3). Kokkusaamise taotluses ei märkinud taotleja, et soovib lühiajalist kokkusaamist oma

emaga, vaid soovis eraldamiseta kokkusaamist abikaasaga, kellega on kaasas lapsed. Taotleja

õiguste kaitseks on sobiv esialgse õiguskaitse abinõu vangla kohustamine taotlejale soovitud

kokkusaamise võimaldamiseks, mitte vangla keelamine. Vaidlus puudutab üksnes 25.07.2025.

a lühiajalist kokkusaamist, mille osas on taotleja esitanud kohtueelselt vaide vangla

keeldumise peale ja vaie on vangla menetluses (VangS § 11 lg 5). Vaides on taotleja palunud

teha vanglale ettekirjutuse tagada talle 25.07.2025 lühiajaline kokkusaamine perega ilma

klaasist vaheseinata vastavalt esitatud taotlusele ning lõpetada ebaseaduslike piirangute

tegemine. Haldusmenetluse seaduse § 72 kohaselt ei saa vaidemenetluses esitada

3-25-2322

keelamisnõuet. Kohtu hinnangul puuduks taotlejal ka sellise eraldiseisva abstraktse

keelamisnõude, nagu lõpetada pereliikmetega klaasist vaheseinaga eraldamiseta lühiajaliste

kokkusaamiste piiramine, esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1, § 45 lg 1).

4. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud

menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja

materjalide juurde väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku

15.03.-14.07.2025 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole taotleja

sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu

12.04.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated

on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada

taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel.

5. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse

õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Kuna vanglas on taotluse

asjaoludel vaidemenetlus pooleli, siis on esialgse õiguskaitse taotluse sisuline lahendamine

lubatav.

6. Selleks, et kohus saaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada, peab taotlejal esinema

esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti

kõrvaldatavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu

kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju taotleja olukorrale. Esialgse õiguskaitse

vajaduse puudumisel tuleb taotlus jätta rahuldamata. Praegusel juhul kaasneks esialgse

õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine. Sellist olukorda tuleb

kohtupraktika järgi üldjuhul vältida ning juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega

kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, peab taotluse rahuldamiseks olema isikul esinev

esialgse õiguskaitse vajadus ülekaalukas (vt Riigikohtu 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-

59-14, p 19).

7. Kohtule ei nähtu, et taotlejal esineb praeguses olukorras ülekaalukas esialgse õiguskaitse

vajadus. Arvestades taotlejale seni võimaldatud kokkusaamisi 2025. a juulis abikaasa ja tema

lastega ning tulevasi planeeritud ja lubatud kokkusaamisi lähiajal, riivab vangla 11.07.2025. a

keeldumine lubada taotlejale 25.07.2025 lühiajaline kokkusaamine vaheseinaga eraldamiseta

taotleja õigusi vähesel määral. Kohus ei nõustu taotleja seisukohaga, nagu piiraks vangla

taotlejale kokkusaamisi tema pereliikmetega õigusvastaselt ja meelevaldselt. Mõistetav on

kinnipeetava soov kohtuda abikaasa ja tema lastega vahetult, kuid praeguses asjas ei nähtu

kohtule, et taotlejale kaasneksid ebamõistlikud piirangud, kui kohus esialgset õiguskaitset ei

kohalda ja konkreetne kokkusaamine vaheseinaga eraldamiseta aset ei leia. Taotleja ei ole

välja toonud ühtegi erandlikku asjaolu peale soovi olla lähedastega füüsilises kontaktis, mis

õigustaks eraldamiseta lühiajalise kokkusaamise lubamist olukorras, kus taotlejale on sellel

kuul seda juba võimaldatud, kokkusaamine jäi ära vanglast mittetingitud põhjustel ning

vangla ressursid on paratamatult piiratud. Taotleja ei ole kohtule selgitanud, millised

konkreetsed negatiivsed tagajärjed talle saabuvad, kui kohus jätab taotluse rahuldamata.

Ainuüksi vangla seisukohaga mittenõustumine ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist.

3-25-2322

8. VangS § 23 lg 1 kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada

kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida

kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab

vanglateenistus soodustama kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. VangS § 24 lg 1 järgi on

kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma

perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud

kahtlusi. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada

lühiajalist kokkusaamist telesilla vahendusel. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ § 31 lg 1 näeb ette, et lühiajaline kokkusaamine toimub vangla

territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas

vanglateenistuja järelevalve all. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eraldatakse

kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas kinnipeetav ja temaga

kokkusaamisele tulnud isik (kokkusaaja) klaasist vaheseinaga; lg 21 p 5 kohaselt võib § 31 lg-s

2 sätestatud viisil eraldamiseta kokkusaamise võimaldada VangS § 25 lg-s 1 loetletud

isikutega ja tingimustel. Abikaasaga on eraldamiseta kokkusaamine lubatud (VangS § 25 lg

1).

9. Kohus leiab, et vaidluse põhiasja perspektiivi ei saa pidada sedavõrd suureks, et esialgse

õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes märkimisväärsete eduväljavaadete tõttu. Vangla

on käesoleva aasta juulikuus taotlejale juba lubanud lühiajalise kokkusaamise ilma klaasist

vaheseinaga eraldamiseta ning planeeritud on vähemalt kaks kokkusaamist telesilla

vahendusel (18.07.2025 ja 23.07.2025) ja üks vaheseinaga eraldamisega kokkusaamine

(25.07.2025). Vanglal puudub eelnevalt viidatud õigusnormidest tulenevalt kohustus

võimaldada kinnipeetavale ühes kuus lühiajalist kokkusaamist rohkem kui üks kord, sh

eraldamiseta kokkusaamist.

10. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused X-i taotluse rahuldamiseks ning kohus jätab

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

11. Kohus asendab määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179

lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)