2-24-133691/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-133691

Tsiviilasi

Bigbank aktsiaseltsi hagi X’i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5817.57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Bigbank aktsiaselts (registrikood 10183757);

hageja lepinguline esindaja Leana Land, e-post xxx);

kostja X (isikukood XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) hagi kostja X’i (isikukood

XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt X’ilt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757)

kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 130.30 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis 1.31 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 2260.91 eurot alates

maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Summa (eurot)

1.

11.08.2025

80.73

2.

10.09.2025

80.73

3.

10.10.2025

80.73

4.

10.11.2025

80.73

5.

10.12.2025

80.73

6.

12.01.2026

80.73

7.

10.02.2026

80.73

8.

10.03.2026

80.73

9.

10.04.2026

80.73

10.

11.05.2026

80.73

2-24-133691

11.

10.06.2026

80.73

12.

10.07.2026

80.73

13.

10.08.2026

80.73

14.

10.09.2026

80.73

15.

12.10.2026

80.73

16.

10.11.2026

80.73

17.

10.12.2026

80.73

18.

11.01.2027

80.73

19.

10.02.2027

80.73

20.

10.03.2027

80.73

21.

12.04.2027

80.73

22.

10.05.2027

80.73

23.

10.06.2027

80.73

24.

10.07.2027

80.73

25.

10.08.2027

80.73

26.

10.09.2027

80.73

27.

10.10.2027

80.73

28.

10.11.2027

81.20

3. Mõista kostjalt X’ilt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood

10183757) kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 130.30 eurot, alates

18.07.2025 kuni sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumiseni ning viivis tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta 19,90% aastas alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni.

4. Jätta Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) hagi X’i (isikukood XXX) vastu

rahuldamata osas, milles Bigbank aktsiaselts (registrikood 10183757) palub mõista välja

põhivõla 1788.06 eurot, intressi 362.87 eurot, haldustasu 9.95 eurot, sissenõudmiskulu 10

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 422.50 eurot.

5. Jätta menetluskulud 52% ulatuses Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757) kanda ja

48% ulatuses X’i (isikukood XXX) kanda.

6. Mõista kostjalt X’ilt (isikukood XXX) hageja Bigbank aktsiaseltsi (registrikood 10183757)

kasuks välja menetluskulud 48% ulatuses, s.o summas 285.60 eurot.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

2-24-133691

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-24-133691

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

Bigbank AS esitas 19.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla

nõudes. Kohus tegi 23.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja

jooksul kätte toimetada.

Pärnu Maakohtu 20.01.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 21.01.2025

määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 27.01.2025 hagiavalduse X’i vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjalt

hageja kasuks välja mõista tagastamata krediidisumma 4 179.27 eurot, sissenõudekulu 10 eurot,

intressi 362.87 eurot, lepingu haldustasu 9.95 eurot, viivise 423.81 eurot, viivis alates 28.01.2025

kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas,

riigilõiv 595 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 19.04.2022 sõlmitud laenuleping

nr CL-EEC-22006521. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu ütles

hageja lepingu 25.07.2024 üles.

10.03.2025 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta.

25.03.2025 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Hageja selgitab vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohta, et konto väljavõtte küsimine ei ole krediidiandjale kohustuslik.

Käesolevas asjas küsiti laenutaotluses tarbijalt endalt sissetuleku ja kohustuste andmeid;

kontrolliti Maksu- ja Tolliameti palgaandmeid (tuvastati keskmine netosissetulek 914,56 eurot);

tehti päringuid krediidi- ja maksehäireregistritesse (nt Creditinfo, Taust, MTA võlaregister);

hinnati töösuhte kestust ja sissetuleku regulaarsust; analüüsiti deklareeritud kohustusi ning

arvestati ülalpeetavate olemasolu; arvutati kohustuste osakaal (17,72%) sissetulekust, mille

tulemusena moodustas järelejääv summa elamiskuludeks (752.46 eurot).

Vastavalt lepingu (hagiavalduse Lisa nr 1) põhitingimustele moodustas krediidisumma 5000

eurot ning hageja teostas kostjale krediidisumma väljamakse summas 4925 eurot

(krediidisumma-lepingu sõlmimise tasu, hagiavalduse Lisa nr 2).

Lepingu katteks teostatud maksete väljavõttes (hagiavalduse Lisa nr 3) nähtub, et lepingu katteks

on kostja poolt laekunud hagejale 2533.79 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud

summa 2 391.21 eurot (4925–2533.79 = 2 391.21).

Käesoleval juhul sõlmiti leping 19.04.2022, lepingu perioodiks oli 60 kuud ning krediidilepingu

viimase osamakse tasumise tähtajaks oli 10.05.2027. 08.08.2023 sõlmisid pooled lepingu lisa nr

2-24-133691

1, millega hageja andis kostjale maksepuhkust ning mille tulemusena muutus lepingu

lõpptähtpäev – 10.11.2027. Hageja on määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist (Lisa nr 1). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa

lugeda lepingut 27.07.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme

üksteisele järgneva osamaksega võlas.

Uuesti määratud maksete alusel oli kostja kohustatud lepingu perioodil 10.05.2022 – 10.11.2027

hagejale tasuma 4 925 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga 27.01.2025 oli sissenõutavaks

muutunud põhiosamaksed summas 2179.71 eurot (osamaksed perioodil 10.05.2022-10.01.2025)

ning kostja oli hagejale tasunud 2 533.79 eurot.

Hagiavalduse esitamise hetkel ei olnud põhiosa võlgnevus uuesti määratud maksegraafiku alusel

sissenõutavaks muutunud. Uuesti määratud maksegraafiku kohaselt muutub esimene osamakse

jääk sissenõutavaks 10.06.2025 summas 49.57 eurot. Edasised maksed on sissenõutavad alates

10.07.2025 summas 80.73 eurot kuus ning viimane makse summas 81.20 eurot kuulub

tasumisele 10.11.2027.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on

alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus.

Viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 07.03.2024, st kostja ei ole

lepingu katteks teostanud ühtegi makset üle ühe aasta. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu ka

tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja

edasiulatuvalt alates 10.06.2026 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks

muutumisel uuesti määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas

2391.21 eurot.

Harju Maakohus võttis 10.04.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

10.04.2025 kohtumäärus on kostjale kättetoimetatud TsMS § 326 lg 1 ja TsMS § 3141 lg 1 alusel

postkasti jätmisega 12.06.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:

2-24-133691



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis

võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

Käesolevas asjas küsiti laenutaotluses tarbijalt endalt sissetuleku ja kohustuste andmeid;

kontrolliti Maksu- ja Tolliameti palgaandmeid (tuvastati keskmine netosissetulek 914,56 eurot);

tehti päringuid krediidi- ja maksehäireregistritesse (nt Creditinfo, Taust, MTA võlaregister);

hinnati töösuhte kestust ja sissetuleku regulaarsust; analüüsiti deklareeritud kohustusi ning

arvestati ülalpeetavate olemasolu; arvutati kohustuste osakaal (17,72%) sissetulekust, mille

tulemusena moodustas järelejääv summa elamiskuludeks (752.46 eurot).

Hageja selgitustest nähtuvalt ei kontrollitud kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt

pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud

ankeedist ning tegi päringud maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal

lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Hageja toob välja, et vastavalt lepingu põhitingimustele

moodustas krediidisumma 5000 eurot ning hageja teostas kostjale krediidisumma väljamakse

summas 4925 eurot (krediidisumma-lepingu sõlmimise tasu). Lepingu katteks teostatud maksete

väljavõttes (hagiavalduse lisa nr 3) nähtub, et lepingu katteks on kostja poolt laekunud hagejale

2533.79 eurot. Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

2-24-133691

laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 2 391.21 eurot (4925–

2533.79 = 2 391.21).

Käesoleval juhul sõlmiti leping 19.04.2022, lepingu perioodiks oli 60 kuud ning krediidilepingu

viimase osamakse tasumise tähtajaks oli 10.05.2027. 08.08.2023 sõlmisid pooled lepingu lisa nr

1, millega hageja andis kostjale maksepuhkust ning mille tulemusena muutus lepingu

lõpptähtpäev – 10.11.2027. Hageja on määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa lugeda

lepingut 27.07.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik kolme

üksteisele järgneva osamaksega võlas.

Uuesti määratud maksete alusel oli kostja kohustatud lepingu perioodil 10.05.2022 – 10.11.2027

hagejale tasuma 4925 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga 27.01.2025 oli sissenõutavaks

muutunud põhiosamaksed summas 2 179.71 eurot (osamaksed perioodil 10.05.2022-10.01.2025)

ning kostja oli hagejale tasunud 2 533.79 eurot.

Hagiavalduse esitamise hetkel ei olnud põhiosa võlgnevus uuesti määratud maksegraafiku alusel

sissenõutavaks muutunud. Uuesti määratud maksegraafiku kohaselt muutub esimene osamakse

jääk sissenõutavaks 10.06.2025 summas 49.57 eurot. Edasised maksed on sissenõutavad alates

10.07.2025 summas 80.73 eurot kuus ning viimane makse summas 81.20 eurot kuulub

tasumisele 10.11.2027.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on

alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue.

Viimane makse lepingust tulenevate kohustuste katteks laekus 07.03.2024 ning kostja ei osale

kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid osamakseid.

Kohtuotsuse koostamise seisuga on sissenõutavaks muutunud laenu summa 130.30 eurot

(10.06.2025 ja 10.07.2025 osamaksed). Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed

on kokku summas 2260.91 eurot (10.08.2025-10.11.2027).

Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning

hageja intressinõue ei ole põhjendatud ja uut intressi arvestust esitatud ei ole, jätab kohus hageja

intressi nõude rahuldamata. Kuna uuesti määratud maksegraafiku kohaselt muutus esimene

osamakse jääk sissenõutavaks 10.06.2025, ei ole põhjendatud ka hageja viivise ning

sissenõudmiskulude nõue. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel ei ole

põhjendatud lepingu haldustasu.

Hageja nõuab kostjalt viivist alates 28.01.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Võttes arvesse, et ümberarvestuse

kohaselt muutus esimene osamakse jääk sissenõutavaks 10.06.2025, siis on viivise arvestus

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt põhjendatud alates 11.06.2025 ning põhjendatud on viivis

tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta 19,90% aastas alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni.

2-24-133691

Tulenevalt asjaolust, et sissenõutavaks muutunud põhivõlaks on 130.30 eurot, on viivis

10.06.2025 ja 10.07.2025 osamakse puhul põhjendatud kokku 1.31 eurot vastavalt järgnevale

arvestusele:

-

summa 49.57 eurot, periood 11.06.2025-17.07.2025, viivisemäär 19,90% aastas, summa

1 eurot;

-

summa 80.73 eurot, periood 11.07.2025-17.07.2025, viivisemäär 19,90% aastas, summa

0.31 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 130.30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1.31 eurot, tulevikus sissenõutavaks

muutuv põhivõlg 2260.91 eurot, viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 130.30 eurot, alates

18.07.2025 kuni sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumiseni ning viivis tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta 19,90% aastas alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni osamakse tasumiseni.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 1788.06 eurot, intressi 362.87 eurot, haldustasu 9.95

eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 422.50 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hageja nõude suurus kokku oli 4 985.90 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja

põhivõla, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla ja viivise kokku 2392.52 eurot. Seega

rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 48%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 52%

ulatuses hageja kanda ning 48% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas 595 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate

ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas

166.14 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 428.86 eurot ehk kokku 595 eurot.

Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist

on põhjendatud menetluskuluga.

Hageja põhjendatud menetluskulud seega 595 eurot, millest kostja kanda jääb 48% ehk 285.60

eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik