3-25-1926/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

18.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1926

Haldusasi

C.X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 09.06.2025

otsuse nr 15.3-3.1/1424-1 tühistamiseks, Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus

uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.06.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja C.X, esindaja vandeadvokaat Julia Gramma

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne

Õunap

Menetluse alus ringkonnakohtus

C.X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse C.X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.06.2025 määruse

resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta C.X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.06.2025 määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.X esitas Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) 14.11.2025 tähtajalise elamisloa

pikendamise taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 150 lg 1 p 3 alusel.

2. PPA keeldus 09.06.2025 otsusega nr 15.3-3.1/1424-1 VMS § 123 p 2 ja 3 alusel kaebaja

tähtajalise elamisloa pikendamisest.

Kaebaja terviseseisund ja hooldusvajadus ehk elamisloa saamise tingimused (hooldusvajadus

ja see, et sellist ravi ei saa kodakondsusjärgses riigis) pole menetluses kinnitust saanud. Eesti

arstid pole kinnitanud kaebajal osteopeenia diagnoosi ja arvukad Eestis saadud eriarstide poolt

väljastatud tõendid toovad välja füsioteraapiat ja tabletiravi (valuvaigistid ja põletikuvastased

3-25-1926

ravimid). Eestis olles on taotlejale teostatud küll veenidega seotud operatsioon, kuid

hilisemad tervisetõendid on kinnitanud, et operatsioon möödus tüsistusteta ja taastumine oli

edukas. Esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja külastas ka elamisloa kehtivuse ajal Venemaal

asuvaid erakliinikuid.

3. C.X esitas 13.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 09.06.2025 otsuse nr 15.3-

3.1/1424-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Koos

kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada C.X-ile tähtajalise

elamisloa pikendamisest tulenev Eesti Vabariigist lahkumise kohustus kuni kohtumenetluses

lõpplahendi jõustumiseni.

Juhul, kui kaebaja vabatahtlikult lahkumiskohustust ei täida, võidakse tema suhtes kohaldada

väljasõidukohustuse sundtäitmist. VMS § 130 kohaselt, kui välismaalane on elamisloa

kehtivusajal või sama seaduse § 43 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaja jooksul taotlenud

elamisloa pikendamist, uut tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba, on tema

Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. Kaebaja on taotlenud elamisloa

kehtivuse ajal tähtajalise elamisloa pikendamist, seega on tal seaduslik alus Eestis viibimiseks

tema taotluse läbivaatamise ajal.

4. PPA palus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmise tagajärjed ja kuidas muutub kaebaja õiguste kaitse raskendatuks või

võimatuks. Kaebaja on eelmise elamisloa kehtivuse jooksul käinud Venemaa Föderatsioonis

ning külastanud Venemaal ka meditsiiniasutusi. Seega on kaebajal võimalik Venemaal

viibides saada meditsiinilist abi. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses välja toonud, et

tal puuduks praegusel ajal võimalus Venemaal arsti juurde pöörduda ning saada võimalikku

vajalikku abi. Lisaks on kaebaja käinud tähtajalise elamisloa kehtivuse jooksul korduvalt

iseseisvalt Venemaal. PPA andis 15.05.2025 kaebajale teada, et esineb alus tema tähtajalise

elamisloa pikendamise taotluse rahuldamata jätmiseks. Kaebaja palus seisukoha esitamise

tähtaega pikendada, et tal oleks võimalik õigeaegselt riigist lahkuda. Sellega on kaebaja ka ise

sisuliselt kinnitanud, et tal ei ole vajadust Eestis viibida ning tal on võimalik ka Eestist

väljaspool enda elu korraldada. Kaebaja õigused ei jää kohtumenetluses kaitseta, kuna

kaebajat esindab kohtumenetluses juriidiliste teadmistega esindaja. Samuti ei ole kaebuse

perspektiiv kuigi märkimisväärne.

5. Tallinna Halduskohus jättis 17.06.2025 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja esitatud taotlus elamisloa pikendamiseks on läbi vaadatud

ning taotlus rahuldamata jäetud. Seega ei kohaldu praegusel ajal VMS § 130 kaebaja suhtes.

Vaidlustatud haldusaktist ei tulene otseselt kaebajale kohustust Eestist lahkuda, mistõttu ei saa

praeguses menetluses esitada esialgse õiguskaitse taotlust nõudega peatada

lahkumiskohustuse täitmine. VSS § 2 lg-st 1 tuleneb, et kaebajal on kohustus Eestist lahkuda.

Kaebaja saavutaks soovitud eesmärgi juhul, kui kohus teeks PPA-le ettekirjutuse tähtajalise

elamisloa andmiseks. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab esialgse õiguskaitse korras teha

HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel PPA-le ettekirjutuse tähtajalise elamisloa andmiseks (Riigikohtu

27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 20). Esialgse õiguskaitse korras haldusorgani

kohustamine kindla sisuga haldusakti andmiseks juhul, kui haldusakti andmisel on

haldusorganil kaalutlusruum, võib õigustatud olla siis, kui puudub muu tõhus abinõu kaebaja

2(4)

3-25-1926

õiguste kaitseks ning kaebajal on ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus (samas, p 24).

Kuna esialgse õiguskaitse korras elamisloa andmisega saavutaks kaebaja kaebuse eesmärgi

juba kohtumenetluse ajal, peavad selle abinõu rakendamiseks olema kaebusel ühtlasi väga

head eduväljavaated.

Kaebaja taotles elamisloa pikendamist tulenevalt VMS § 150 lg 1 p-st 3, mis sätestab, et

välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või Eestis

elava ja elamisluba omava välismaalasest lähedase sugulase juurde, kui vanem või

vanavanem vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või

muus riigis ning tema või tema Eestis seaduslikult viibiva lapse või lapselapse püsiv legaalne

sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja

viibinud korduvalt Venemaal, sh külastanud seal arste. Seega ei saa üheselt väita, et kaebaja

on inimene, kes vajab vältimatult hooldust või vastavat (arsti)abi ei ole võimalik Venemaal

saada. Vaidlust ei ole, et kaebajal on Venemaal ka sissetulek (pension). Kohtule ei nähtu,

millised kaebaja õigused saavad kohtumenetluse ajal pöördumatult kahjustatud. Kaebajat

esindab kohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, kes tagab kaebaja õiguste kaitse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ning

esialgse õiguskaitse korras tähtajalise elamisloa väljastamist kuni kohtulahendi jõustumiseni.

Puudub vaidlus, et 31.03.2023 andis PPA kaebajale elamisloa VMS § 150 lg 1 p 3 alusel

perioodiks 31.03.2023- 31.01.2025. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja soovis asuda Eestisse

elama täisealise poja juurde (punkt 1), kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks

ning kellel on olemas kaebaja ülalpidamiseks tarvilik legaalne sissetulek.

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Käesoleval ajal puudub kaebajal seaduslik alus

Eestis viibimiseks ning ta peab naasma Venemaale, kuid Eestist lahkumisel saavad kaebaja

õigused pöördumatult kahjustatud. Kaebajale on määratud erinevad terviseuuringud Eesis,

kaebajale on määratud ravimid, mida ta tõenäoliselt ei saa Venemaal osta, samuti on kaebajale

Eesti arstide poolt määratud haiguste raviplaanid, mida kaebaja järgib. Haiguste ravimiseks on

kaebajale juulis ja augustis määratud Eestis uuringud ja võimalik vasaku jala operatsioon. Kui

kaebaja peab naasma Venemaale, ei saa kaebaja arstide poolt määratud ravi jätkata ning tema

tervisele saabuvad rasked tagajärjed. Venemaale naasmise korral ei saa kaebaja poeg teda

aidata. Kaebaja 160-eurose pensioni ja maksepiirangute koosmõju tõttu ei ole võimalik

Venemaal palgata professionaalset hooldajat, katta regulaarselt vajalike ravimite kulu, tagada

pidevat arsti- ja järelravi. Seega ei saa kaebaja Venemaal vajalikku hooldust ega ravi (vt

Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-44-11). Juba esimese tähtajalise elamisloa taotluse

aluseks oli kaebaja hooldusvajadus, mis tulenes kahest püsivast ja progresseeruvast

tervisehäirest – osteopeeniast ja valust nimmepiirkonnas selgroos. Kaebajal puudub side

Venemaaga, samuti vara ja eluase selles riigis ning ta soovib osaleda kohtuistungil. Avalik

huvi pole praegusel juhul ülekaalukas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

3(4)

3-25-1926

8. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras PPA kohustamist väljastamaks kaebajale

elamisluba kuni käimasoleva kohtumenetluse lõppemiseni. Riigikohus on selgitanud, et kohus

ei saa esialgse õiguskaitse korras anda elamisluba ega ühtegi muud haldusakti, vaid elamisloa

kui haldusakti annab PPA. Kohus saab aga esialgse õiguskaitse korras teha HKMS § 251 lg 1

p 3 alusel PPA-le ettekirjutuse tähtajalise elamisloa andmiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi

27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 20). Esialgse õiguskaitse korras haldusorgani

kohustamine kindla sisuga haldusakti andmiseks juhul, kui haldusakti andmisel on

haldusorganil kaalutlusruum, võib õigustatud olla siis, kui puudub muu tõhus abinõu kaebaja

õiguste kaitseks ning kaebajal on ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus (samas, p 24).

Kuna esialgse õiguskaitse korras elamisloa andmisega saavutaks kaebaja kaebuse eesmärgi

vähemalt osaliselt juba kohtumenetluse ajaks, peavad selle abinõu rakendamiseks olema

kaebusel ühtlasi väga head eduväljavaated.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuses esitatud väidete alusel pole

võimalik järeldada seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saaksid kaebaja õigused

pöördumatult kahjustatud. Asja materjalide kohaselt on kaebaja elamisloa kehtivuse ajal

korduvalt Venemaal viibinud ning külastanud selle käigus ka arste. Kaebaja tervislik seisund

pole reisimist takistanud. Kaebaja pole usutavalt põhistanud, et vastavat arstiabi ei ole

võimalik Venemaal saada. Kaebaja õde elab Venemaal koos perekonnaga, kes saab samuti

kaebajat vajadusel aidata. Kaebajal on Venemaal ka sissetulek (pension). Kaebuse

rahuldamise ja tähtajalise elamisloa väljastamise korral on kaebajal võimalik Eestisse naasta.

Kaebaja vajadus esialgse õiguskaitse järele ei ole piisav õigustamaks soovitud hüve saamist

riigilt juba kohtumenetluse ajal.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse eduväljavaated praeguses menetlusetapis pigem

vähesed. VMS § 150 lg 1 p 3 mõtteks pole siiski võimaldada elamisluba kõikidele

vanemaealistele inimestele, kellel on tulenevalt vanusest eelduslikult suuremad vajadused.

Kui isik vajab vanuse tõttu küll abi, aga ta on võimeline iseenda eest hoolitsema, ei tähenda

see VMS § 150 lg 1 p 3 mõttes hooldusvajadust. Näiteks kui vanema inimese liikumine on

küll vähesel määral raskendatud, kuid sellegipoolest ilma suuremate raskusteta teostatav, sh

abivahendiga (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-589, p

13). Praeguse teabe põhjal ei saa üheselt väita, et kaebaja on inimene, kes vajab vältimatult

hooldust või vastavat (arsti)abi ei ole võimalik Venemaal saada.

11. Kaebaja on Eestis viibinud suhteliselt lühikest aega tähtajalise elamisloa alusel, mistõttu

ei saanud tal tekkida usaldust selles, et ta saab Eestis oma viibimist seaduslikul alusel jätkata

ka pärast tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemist. Tegemist on riigis ajutise viibimise

alusega ja isikud peavad oma elu korraldamisel, sh ravi planeerimisel, nimetatud asjaoluga

arvestama (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2024 määrus asjas nr 3-24-138, p 13).

12. Kaebaja soov osaleda oma kohtuasja juures ei ole käesolevas asjas sedavõrd kaalukas

argument, et kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebajat esindab vandeadvokaat, kes tagab

kaebaja parimate huvide kaitse. Kohtul on vajadusel võimalik korraldada videokonverents.

Kaebaja pole väitnud, et tal puudub internetiühendus Venemaal.

13. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)