2-25-9326/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Menetlusse võtmisest keeldumine

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18. juuli 2025

Tsiviilasi

nr 2-25-9326

M.L. ja M.-L.L. hagi E.R. vastu elatise väljamõistmiseks

Määruse tegemine

eelmenetluses

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja I

alaealine M.L. (isikukood: XXX)

Hageja II

alaealine M.-L.L. (isikukood: XXX)

Hageja seaduslik esindaja

eestkostja M.P. (isikukood: XXX)

Kostja

E.R. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda hagi menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud hagejate kanda. Menetluskulusid ei esinenud.

3. Toimetada määrus kätte hagejate seaduslikule esindajale.

Edasikaebamise kord

Määrusega puudutatud menetlusosalisel on õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest (TsMS §§ 660-661).

ASJAOLUD

1. Hagejate esindaja Tartu Maakohtule 13.06.2025 hagiavalduse elatise kostjalt alates 29.01.2025

väljamõistmiseks, kuivõrd kostja ei osale laste elus ega toeta neid. Hagiavalduse kohaselt kulub ühele

lapsele kuus 206 eurot ja teisele 266 eurot ning nõutavaks elatiseks ühele lapsele on 250 eurot (2x250

eurot). Hagiavalduses on märge, et soovitakse elatise väljamõistmist miinimummääras. Kohus jättis

hagi puuduste tõttu 19.06.2025 määrusega käiguta, kohustades hagejat kõrvaldama osundatud

puudused 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest ja selgitades puuduste kõrvaldamata jätmise

tagajärgi. Vastava määruse sai hagejate esindaja samal päeval kätte kättetoimetamisportaalis (KÄPO),

kuid puuduseid täiel määral tähtaegselt ei kõrvaldanud, esitades 14.07.2025 üksnes

Sotsiaalkindlustusameti tõendi, et hagejad saavad eestkostetavate toetust.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus

menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse

läbi vaatamata (TsMS § 3401 lg 2). Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb

märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub hagiavaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole

olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). See tähendab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumine ei võta hagejalt õigust pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse.

3. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagejate esindaja ei ole

kõrvaldanud tähtaegselt hagiavalduses esinenud puudusi, millistele kohus on osundanud 19.06.2025

määruses. Nimelt kohustas kohus hagejate esindajat täpsustama, kas hagejad saavad eestkostetava

lapse toetust, kas hagejad saavad elatist ka teiselt vanemalt ja täpsustama ka elatise nõude suurust.

Hageja on üksnes saatnud edasi sotsiaalkindlustusameti tõendi, et hagejatele makstakse eestkostetava

toetust, jättes teistes olulistes aspektides hagi täpsustamata. Eestkostetava lapse toetus kui riiklik toetus

ühele lapsele on 240 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk

hüvitada osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja haridusega seotud kulusid. Samuti sätestab PKS §

101 lg 5, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused on kaetud lapsetoetuse

ja lasterikka pere toetusega. Lisaks sätestab PHS § 20 lg 1, et eestkostetava lapse toetuse saamise õigus

on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest

hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja. Kuigi PKS § 101 lg 5 ei maini

otseselt eestkostetava lapse toetust elatise määramise arvestamisel, tuleb seda normi tõlgendada

süstemaatiliselt teiste seadustega ning peretoetuste eesmärki arvestades pidada ka eestkostetava lapse

toetust analoogselt lapsetoetuse ja lapserikka pere toetusega lapse ülalpidamist katvaks rahaliseks

vahendiks. Vastasel juhul, st elatise väljamõistmisel eestkostetava toetuse suuruse mittearvestamisel,

on tegemist alusetu rikastumise olukorraga, kus lapse tegelikud vajadused on väiksemad, kui lapse

ülalpidamiseks riigi ja lapsevanemate poolt kokku makstavad summad. Kuivõrd hagejate esindaja ei

ole täiendavalt hagis taotletud elatissummasid põhistanud (laste vajadused, eestkostetava toetus), tuleb

hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.

4. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral menetluskulud jätta

hageja kanda. Menetluskulusid ei ole samas kohtule teadaolevalt tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Karting

kohtunik