2-25-106803/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista N. B.’lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 05.12.2023 XXX Välja mõista N. B.’lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,05% päevas
Legislator headnote
AI generated2-25-106803/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista N. B.’lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 05.12.2023 XXX Välja mõista N. B.’lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,05% päevas
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Janek Väli
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuli 2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-106803
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi N. B. vastu 05.12.2023 XXX
liitumislepingust nr XXX ja seadmete rendilepingust tuleneva
võlgnevuse 262,53 euro, viivise 39,85 euro, sissenõudekulu 15
euro ja täiendava viivise saamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,
asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn)
Hageja lepinguline Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, Tartu mnt 83-
603, 10115 Tallinn; e-post tarvo.ilves@plusplus.ee)
Kostja: N. B. (isikukood XXX, elukoht XXX; XXX)
Hagihind
365,29 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista N. B.’lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 05.12.2023 XXX
liitumislepingust nr XXX ja seadmete rendilepingust tulenev võlgnevus 262,53 eurot,
viivis 39,85 eurot ja sissenõudekulu 15 eurot.
3. Välja mõista N. B.’lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis 0,05% päevas
põhinõudelt 262,53 eurolt alates 13.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste
kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
4. Menetluskulud jätta N. B. kanda.
5. Välja mõista N. B.’lt menetluskulu summas 346 eurot Aktsiaselts PlusPlus Capital
kasuks.
6. Välja mõista N. B.’lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (346 eurot) menetluskulude suurust
kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113
lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (4)
Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui
kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel
tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt,
kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Harju Maakohtule hagi N. B. vastu 05.12.2023 XXX
liitumislepingust nr XXX ja seadmete rendilepingust tuleneva võlgnevuse 262,53 euro, viivise
39,85 euro, sissenõudekulu 15 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX ja kostja 05.12.2023 liitumislepingu nr XXX ja
seadmete rendilepingu.
XXX esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli
kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid
telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.04.2024 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja
seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest XXX ees summas 271,94
eurot.
Lepingu p 2 ja Tingimuste p 3 alusel piirab XXX kliendi teenused, kui klient on tasumisega
viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on XXX-l õigus leping üles öelda.
Tuginedes Tingimuste p-le 3 piiras XXX kostja teenused alates 11.06.2024 ja kuna kostja
võlgnevust ei tasunud, luges XXX lepingu ülesöelduks alates 12.07.2024.
Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus
Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena ühe tasulise
meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile: 08.11.2024 tasulise
meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse
sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 1 on hagejal õigus
nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 15 eurot.
Kostja ei reageerinud XXX nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning XXX loovutas
30.09.2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale.
Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 39,85 eurot ning lisaks nõuab kostjalt ka
tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni
0,05% päevas.
2. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte postkasti jätmisega 28.06.2025.
3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
2 (4)
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4. Kuna kostja hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud
asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud
pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud
jätta solidaarselt kostjate kanda.
6. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise
suuruse.
7. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 140 eurot, esindajakulu summas 427
eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot.
Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
8. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel
tasumisele kuulunud riigilõiv summas 140 eurot.
9. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja
antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot,
millele lisandub käibemaks, on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.
Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu
3,5 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja
materjalidele osaliselt. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka
vaidlusega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele koos eelneva tõendite
analüüsiga mitte rohkem kui 1,5 tundi. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu
summas 150 eurot (1,5 x 100 eurot).
Hageja on palunud kulud õigusabile välja mõista koos käibemaksuga ning taotleb
menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane
ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 174 lg
10 alusel peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline
kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt
käibemaksu tagasi arvestada. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on hageja
käibemaksukohustuslane numbriga XXX. Hageja on esitanud kohtule varasemates menetlustes
Maksu-ja Tolliameti 27.11.2020 otsuse, millise kohaselt on Aktsiaselts PlusPlus Capital
(registrikood 11919806) registreeritud piiratud käibemaksukohustuslasena alates 08.10.2020
registreerimisnumbriga XXX. MKS § 25 lg 1 kohaselt pole piiratud maksukohustuslasel
sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Seega tuleb õigusabikulu välja mõista koos
käibemaksuga.
10. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja
esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav hageja
taotlus rahuldamisele.
11. Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku
summas 346 eurot, millest riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse
ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot ja esindajakulu 186 eurot.
3 (4)
12. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise
väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
13. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Janek Väli
Kohtunik
4 (4)