2-24-122443/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Priit Palmiste

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Määruse tegemise aeg ja koht

18.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-122443

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus L Gi vastu

võlgnevuse saamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja M Š

Kostja: L G (isikukood xxx)

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata tsiviilasi nr 2-24-122443, Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi

võlgnevuse 63,86 eurot, viivise 12,19 eurot, sissenõudmiskulude 25 eurot ja edasise

viivise väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 25.09.2024 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja xxx AS 23.05.2023 lepingu, mille alusel xxx

kohustus pakkuma kostjale sideteenust numbrile xxx ning kostja kohustus tasuma saadud

sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. xxx esitas kostjale

osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma

arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid alates 01.08.2023. Viimase 01.01.2024 arve

tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus xxx ees 85,30 eurot. Summa 85,30 eurot

sisaldab kasutatud sideteenuseid 63,86 eurot, viiviseid 2,44 eurot, võlgnevuse

2-24-122443

meeldetuletuskirja saatmise tasu 4 eurot ja võlgnevuse teatist e-mailiga 15 eurot xxx piiras

kostja teenused alates 12.09.2023 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges xxx lepingu

ülesöelduks alates 12.10.2023. xxx loovutas 23.02.2024 nõude koos kõrvalnõuetega hagejale.

2. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 63,86 eurot,

sissenõudmiskulud 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 12,19 eurot ja edasiulatuva

viivise määraga 0,05% päevas.

3. 08.11.2024 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

4. Kuna kostjale tuli hagimaterjalid kätte toimetada Norra vastavalt 1965. aasta Haagi

konventsioonile, määras kohus 02.05.2025 kirjaga hagejale tähtaja kuni 23.05.2025, et esitada

norra, taani või rootsi keelde tõlgituna järgmised dokumendid: hagiavaldus koos lisadega,

08.11.2024 kohtumäärus (menetlusse võtmine ja vastuse andmise kohustus) ning kohtu

selgitused ja hoiatused hagimenetluse kohta. Hageja ei esitanud tõlkeid kohtu määratud

tähtajaks.

5. Kohus juhtis 07.07.2025 saadetud kirjas tähelepanu sellele, et hageja ei ole esitanud nõutud

tõlkeid. Kohus selgitas, et kostja teadaolev elukoht on Norras ning poolte vahel sõlmitud

lepingust ei nähtu kokkulepet, mille kohaselt kuuluks vaidlus Eesti kohtu pädevusse. Seetõttu

märkis kohus, et kohtul on õigus jätta hagi läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 1 p 13 alusel, kui ilmneb, et asi ei allu Eesti kohtule. Kohus andis hagejale

võimaluse selgitada, millistele asjaoludele tuginedes leiab ta, et vaidlus allub Eesti kohtu

pädevusse. Juhul kui hageja jääb seisukohale, et Eesti kohus on pädev asja lahendama, tuleb

tal esitada 02.05.2025 kohtukirjas nõutud tõlked hiljemalt 14.07.2025. Täiendavalt selgitas

kohus, et tõlgete esitamata jätmisel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 1 p

8 alusel. Vaatamata sellele, et hageja said kohtu kirja kätte AET vahendusel 14.07.2025, ei ole

hageja tänaseni sellele vastanud ega esitanud nõutud tõlkeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja

lahendama. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata

esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude

menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid (TsMS § 423 lg 1 p 8).

7. TsMS § 75 lg 1 alusel kontrollib kohus omal algatusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse

sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Vastavalt TsMS § 70 lg-le 2 allub asi Eesti

kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või

kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Üldise

kohtualluvuse reegel TsMS § 79 lg-s 1 näeb ette, et füüsilise isiku vastu võib hagi esitada

tema elukoha järgi. Maksekäsumenetluses on kostja isa kinnitanud, et kostja elab Norras,

mida kinnitab ka rahvastikuregistri kanne – alates 19.03.2024 on kostja elukohaks märgitud

xxx. Kohtualluvuse suhtes kohaldatavaks välislepinguks on seega konventsioon

kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on sõlmitud 30.

oktoobril 2007 (edaspidi Lugano konventsioon). Viidatud konventsiooni artikkel 2 lg 1

kohaselt kaevatakse isik kohtusse tema alalise elukoha riigis, olenemata kodakondsusest. Kui

hageja soovib tugineda mõnele muule kui üldisele kohtualluvusele, siis peab ta seda

põhjendama (TsMS § 363 lg 4). Käesoleval juhul hageja seda teinud ei ole.

8. Seega leiab kohus, et hagejal on võimalik kostja vastu esitada hagi Lugano konventsiooni

artikkel 2 lg 1 alusel kostja elukohajärgsesse kohtusse. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete

järgi ei allu hagi Eesti kohtule ning kohus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, pädevuse puudumisel

jätab hagi läbi vaatamata.

2 (3)

2-24-122443

9. Lisaks esineb TsMS § 423 lg 1 p-st 8 tulenev hagi läbi vaatamata jätmise alus. Hageja ei

esitanud olenemata kohtu korduvast nõudest hagimaterjalide tõlkeid. Kohtul ei ole võimalik

selliselt kostjale hagimaterjale kätte toimetada. Norra on Haagi konventsioonide kontaktlehel

deklareerinud, et siseriikliku õiguse alusel toimetatakse kätte üksnes dokumendid, mis on

koostatud norra, taani või rootsi keeles või varustatud tõlgetega ühesse neist keeltest. Samuti

on Justiitsministeerium, kelle vahendusel hagimaterjalide kättetoimetamine kostjale toimub,

tagastanud kohtule dokumendid 24.04.2025 kirjaga, viidates tõlgete puudumisele.

10. Vastavalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel

vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

11. Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata.

12. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Antud juhul ei nähtu toimiku materjalidest, et

kostja oleks käesolevas menetluses kulusid kandnud, kostja ei ole menetluses osalenud. Seega

ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille suurust saaks kohus rahaliselt kindlaks määrata

ja kostjale hüvitada.

13. Hagiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS §

427).

Priit Palmiste

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)