3-25-1918/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1918

Haldusasi

X. X kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise

välja mõistmiseks

Menetlustoiming

Kaebetähtaja

ennistamise,

menetlusabi

ja

juurdepääsupiirangu taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda X. X kaebus mittetähtaegselt esitatuks.

2. Jätta X. X kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja menetlus.

4. Tagastada X. Xle tasutud riigilõiv 20 eurot.

5. Rahuldada X. X juurdepääsupiirangu taotlus ja keelata Tallinna Vanglale

juurdepääs Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsusele nr TVH/25/023795.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, §

124 lg 3, § 155 lg 5, § 204 lg 1).

Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata.

Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust

venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega

menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või

kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes

lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg

2).

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued

kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale 02.03.2025 kahju hüvitamise taotluse.

3-25-1918

2. Tallinna Vangla jättis pärast kaebajalt täiendavate selgituste saamist 02.05.2025

vastusega nr 1-9/1-25/38-6 kaebaja taotluse temale väidetavalt kahju tekkimisega vangla 28.-

29.06.2024 tegevusega rahuldamata. Kaebaja sai vangla 02.05.2025 vastuse kätte 12.05.2025.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 12.06.2025 kaebuse mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks kohtu äranägemisel. Kaebajale tekkis vangla tegevusest kahju 27.-

28.06.2024 kambris nr 17 ventilatsiooniga seonduvalt. Kaebaja sai Tallinna Vangla

02.05.2025 vastuse nr 1-9/1-25/38-6 kätte 12.05.2025.

4. Vastuseks kohtunõudele edastas Tallinna Vangla 20.06.2025 kohtule vastuse. Vangla

selgitas, et kaebaja sai vangla 02.05.2025 vastuse kätte 12.05.2025. Vangla esitas kohtule

haldusasjaga seonduvad materjalid.

5. Kohus jättis 07.07.2025 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli esitada kaebuse

esitamise tähtaja ennistamise taotlus, märkides tähtaja möödalaskmise põhjused, täpsustada

kaebuse faktilisi asjaolusid, tasuda riigilõiv 350 eurot või vajadusel esitada menetlusabi

taotlus koos majanduslikku seisu tõendavate dokumentidega ja täpsustada asja läbivaatamise

vorm. Kaebajal tuli enda väiteid tähtaja möödalaskmisest tõendada. Kohus selgitas, et saab

kaebetähtaja ennistada vaid juhul, kui kaebaja ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Kohtupraktikas loetakse mõjuvaks põhjuseks reeglina objektiivseid, st kaebajast sõltumatuid

asjaolusid.

6. Kaebaja esitas kohtule 16.07.2025 kaebetähtaja ennistamise taotluse, selgitas kaebuse

faktilisi asjaolusid, esitas menetlusabi taotluse ja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil.

Kaebaja esitas Eesti Töötukassa (ETK) 10.07.2025 otsuse töövõime hindamisest nr

TVH/25/023795, mille kohaselt on kaebajale määratud osaline töövõime 2 aastaks

(02.07.2025-01.07.2027.

7. Kaebaja selgitas, et esitas kaebuse hilinemisega, kuna tal on diagnoositud aktiivsus- ja

tähelepanuhäire (ATH) ja sotsiaalärevus. Ärevuse tekkimisel ei suuda kaebaja mitte kui

midagi teha ega kellegagi rääkida. Haiguse tõttu määrati kaebajale töövõimetus, kaebaja käib

teraapias, kuid õiget ravi ei ole veel leitud. Kaebaja psühhiaater on tellinud kaebajale

geeniuuringu, mille vastuseid oodatakse. Perioodil 12.05.-12.06.2025 oli olukord veelgi

hullem ning meeltesegaduses ja ärevusest tingitud terviserikete tõttu eksis kaebaja

kuupäevadega. Kaebaja esitas kaebuse ühepäevase hilinemisega raskete haiguste tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tähtaegsus ja tähtaja ennistamine

8. HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud.

9. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt

esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning

vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 järgi kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse

2(4)

3-25-1918

või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise

väljamõistmiseks.

11. Kaebaja sai enda kinnitusel vangla 02.05.2025 vastuse kätte 12.05.2025. Samale

kuupäevale osundab ka vangla. Järelikult oli HKMS § 47 lg 1 alusel kaebuse halduskohtule

esitamise viimane päev 11.06.2025. Kohtule 12.06.2025 esitatud kaebust ei saa pidada

tähtaegselt esitatuks.

12. HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

13. Kaebaja väitel on tal tervisehäire. Kohus palus 07.07.2025 määruses kaebajal enda

väiteid tõendada. Seega pidanuks kaebaja esitama kohtule näiteks väljavõtte enda digiloost

või arsti tõendi, mis kinnitanuks kaebaja väiteid kaebuse tähtaegselt esitamise võimatusest.

Kohus leiab, et kaebaja väited temal tervisehäire diagnoosi olemasolu kohta jäävad

paljasõnalisteks. Kohus ei pea vajalikuks jätta kaebust veelkord käiguta. Kaebaja esitas

kohtule ETK 10.07.2025 otsuse. ETK põhjendas 10.07.2025 otsuses kaebajale osalise

töövõime määramise ja igapäevatoimingute sooritamise piiratust. Kohus märgib, et ei kajasta

praeguses määruses põhjalikumalt kaebaja tervislikku seisundit puudutavaid andmeid, kuna

määrus haldusasja lõpplahendina avalikustatakse. ETK 10.07.2025 otsus on kohtute

infosüsteemis olevas haldusasjas, millega avalikkus tutvuda ei saa, kuid mis on aluseks

praeguse määruse koostamisele. Kohtu hinnangul ei olnud kaebaja seisund sellise

raskusastmega, et takistanuks kaebajal 30 päeva jooksul kaebuse esitamist. Kaebaja

kirjeldatud haigusseisundid on kroonilised ja isegi kui oleks tõendatud, et kaebaja krooniline

haigus vaidlusalusel perioodil ägenes, ei saaks seda lugeda ootamatuks haigestumiseks, mille

tõttu oleks alust ennistada kaebuse esitamise tähtaega (TrtRKK 29.02.2016 määrus asjas nr 3-

15-2204, p 11).

14. Kaebaja on ka ise selgitanud, et kaebuse hilinemise tingis eksimus kaebuse esitamise

tähtpäeva osas. Seega ei olnud kaebajal perioodil 12.05.-11.06.2025 kaebuse esitamine

võimatu. Kaebaja pidas 16.07.2025 taotluses võimalikuks, et eksis kaebuse esitamise

kuupäevaga. Järelikult oli kaebajal 12.05.-11.06.2025 võimalik kohtule kaebus esitada – see

ei olnud objektiivselt takistatud.

15. Kaebaja tegutsemisvõimekust 12.05.-11.06.2025 tõendab ka asjaolu, et kaebaja oli

suuteline liikuma ja toimetama väljaspool kodu – kaebaja on sooritanud sel perioodil kohtule

esitatud arveldusarve väljavõttest nähtuvalt erinevaid pisitehinguid. Seega ei ole kohtule

usutav, et kaebaja tervislik seisund oli kaebuse esitamiseks ettenähtud perioodil sedavõrd

halb, et kaebuse esitamine kohtule oli võimatu. Vaatamata asjaolule, et kaebaja hilines

kaebuse esitamisega vaid ühe päeva, tuleb vastukaaluks meeles pidada, et kaebajal oli aega

esitada kaebust halduskohtule 30 päeva. Olukorras, kus kaebaja on teadlik enda

tervisprobleemidest, tuleb tal olla eriti hoolas enda soovitud toimingute tähtaegsel tegemisel.

Kaebetähtaja piiramine tähendab, et isikud ei saa piiramatu aja jooksul vaidlustada

haldusorgani tegevust. Ka haldusorganil peab olema kindlustunne, et tema haldusaktid jäävad

pärast teatud tähtaega kehtima.

16. Kuna kohtu hinnangul ei olnud kaebajal kohtule kaebuse tähtaegseks esitamiseks

objektiivset takistust, ehk kaebetähtaja ületamiseks ei olnud mõjuvat põhjust, ei kuulu

kaebetähtaeg ennistamisele (vrd TrtRKK 29.02.2016 määrus asjas nr 3-15-2204).

17. HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (sama sätestab HKMS § 152 lg 1 p 2).

3(4)

3-25-1918

HKMS § 152 lg 3 järgi lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata, kui HKMS §

152 lg-s 1 sätetatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist. Kuna kohus jätab

kaebaja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata, tuleb menetlus lõpetada kaebust

menetlusse võtmata (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2).

18. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama

nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 2).

19. Kuna kohus lõpetab menetluse, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 4).

Kuivõrd kaebust ei ole veel menetlusse võetud ega vastustajat kindlaks määratud, ei saa

eeldataval vastustajal olla menetluskulusid tekkinud. Kaebaja menetluskulud jäävad tema

enda kanda. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb kaebaja tasutud

riigilõiv 20 eurot talle tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 4).

Menetlusabi taotluse lahendamine

20. Kaebaja on tasunud 12.06.2025 praeguses menetluses riigilõivu 20 eurot. Kaebaja palub

menetlusabi korras vabastada end kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Kuna

kohus lõpetab haldusasja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu, siis puudub kaebajal vajadus

riigilõivu tasuda ja kohus ei pea kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks lahendama.

Juurdepääsupiirangu taotlus

21. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning saada sellest

ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS

§ 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel.

Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks

on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle

juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel võib

kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas

kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks,

eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud teabe kaitseks, ning p 3 kohaselt menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu

kaitseks.

22. Kaebaja palub vanglale jätta avaldamata tema terviseandmed. Kohus märgib, et kaebaja

ei ole juurdepääsuõiguse piiramist põhjendanud. Kaebaja esitatud ETK 10.07.2025 otsuses

kajastatud hinnangud kaebaja toimetuleku osas omavad tähtsust üksnes kaebetähtaja

ennistamise küsimuses. Kuna kohus jätab kaebaja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata,

siis ei saa Tallinna Vanglal hetkel olla huvi kaebaja tervisliku seisundi andmetega

tutvumiseks. Olukord muutuks, kui kohus (või ringkonnakohus) rahuldaks kaebaja taotluse

kaebetähtaja ennistamiseks. Sel juhul tuleb kohtutel kaebaja terviseandmetega tutvumise

piiramise taotluse rahuldamist uuesti kaaluda.

23. Eeltoodud põhjusel rahuldab kohus kaebaja esitatud juurdepääsupiirangu taotluse ja

keelab Tallinna Vanglal tutvuda või saada ärakirja ETK 10.07.2025 otsusest töövõime

hindamiseks nr TVH/25/023795.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

4(4)