2-23-8723/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-8723

Kohtuasi

Nordic Hemp Tulundusühistu (endise ärinimega

Eesti Maheproteiini Ühistu) hagi Idakeskus OÜ

vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.09.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Idakeskus OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

38 581,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Nordic Hemp Tulundusühistu (registrikood

14209057), lepinguline esindaja Erki Casar

Kostja Idakeskus OÜ (registrikood 11414383),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Võtta Idakeskus OÜ 09.07.2025 esitatud tõendid asja materjalide juurde.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 30.09.2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas

Nordic Hemp Tulundusühistu hagi 25 847,40 eurot ületavas ning 25 847,40 eurot

ületavalt osalt arvestatud viivise osas. Teha uus otsus, millega jätta hagi

tühistatud osas rahuldamata.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada Nordic Hemp Tulundusühistu 20.05.2024 esitatud taotlus

viivisenõude osaliseks tagasivõtmiseks ja jätta läbivaatamata Nordic Hemp

Tulundusühistu sissenõutavaks muutunud viivise nõue 445,47 euro ulatuses

ning edasiulatuva viivise nõue, millega Nordic Hemp Tulundusühistu palus

Idakeskus OÜ-lt välja mõista põhinõudelt 5142,66 eurot viivise määraga

0,05% päevas alates 15.06.2023 kuni põhinõude tasumiseni.

3.2. Hagi rahuldada osaliselt.

2-23-8723

3.3. Välja mõista Idakeskus OÜ-lt Nordic Hemp Tulundusühistu kasuks põhivõlg

25 847,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 9886,63 eurot.

3.4. Välja mõista Idakeskus OÜ-lt Nordic Hemp Tulundusühistu kasuks

edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 25 847,40 eurot 0,05% päevas alates

02.07.2025 kuni kohustuse täitmiseni.

3.5. Jätta Pärnu Maakohtu 13.09.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-8723

kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava

abinõuna.

4. Jätta Nordic Hemp Tulundusühistu menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus

83,41% Idakeskus OÜ kanda ja 16,59% Nordic Hemp Tulundusühistu kanda.

5. Rahuldada Idakeskus OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Nordic Hemp Tulundusühistu (hageja) esitas 15.06.2023 Pärnu Maakohtule hagi

Idakeskus OÜ (kostja) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20.04.2022 müügilepingu nr EMPY-

22-011, mille kohaselt hageja müüs kostjale kanepiseemned ja kostja kohustus müüma

hagejale lepingus kokku lepitud tingimustel seemnest kasvatatud kanepisaagi. Hageja müüs

kostjale 4500 kg sertifitseeritud „Estica“ kanepiseemet hinnaga 7 eur/kg, kogusummas 31 500

eurot, millele lisandus käibemaks. Pooled leppisid kokku, et seemne maksumus

tasaarvestatakse kostja poolt müüdava saagi arvelt. Kostja kohustus müüma kanepi hagejale

hinnaga 1800 eurot/tonn, millele lisandub käibemaks, tingimusel, et kaup vastab lepingule.

Kostja andis hagejale 26.04.2023 üle üksnes 18,11 tonni mahekanepit. Kuna kvaliteet ei

vastanud lepingus märgitud tingimustele, lepiti kokku mahekanepi ostuhinnas 550 eurot/tonn,

millele lisandus käibemaks. Müüdud kanepi kohta esitas kostja hagejale 27.12.2022 arve nr

202240, summas

11 952,60 eurot. Hageja esitas kostjale lepingu alusel tasumiseks kaks arvet: 11.05.2022 arve

1543, summas 37 800 eurot (külviseemne eest), maksetähtajaga 31.12.2022, lepingu p 2

alusel ja 04.01.2023 arve 1665, summas 5142,66 eurot (kuivatuse maksumus 4073,15 + km ja

pakkekotid 18 tk, üks kott 11,80 + km), maksetähtajaga 11.01.2023. Hageja tasaarvestas

17.01.2023 kostja poolt müüdud kanepi eest tasumisele kuuluva 11 952,60 eurot hageja

tasunõudega kanepi seemne eest, mille tagajärjel vähenes hageja nõue müüdud kanepiseemne

eest 25 847,40 euroni (37 800 – 11 952,60). Peale hageja tehtud tasaarvestust jäi kostja

2-23-8723

kohustuseks tasuda hagejale kokku 30 990,06 eurot (25 847,40 + 5142,66). Hageja saatis

kostjale 26.04.2023 teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja rahaliste kohustuste

tasumiseks. Hageja märkis, et kui kostja tasub hiljemalt 03.05.2023 põhinõude 30 990,06 ja

viivisena üksnes 750 eurot, siis ei ole hagejal täiendavaid nõudeid. Viiviseks arvestab hageja

hagiavalduse kohaselt 2680,63 eurot.

3. Hageja täpsustas 20.05.2024 viivise nõuet. Põhinõudelt 25 847,40 arvestatud viivis on

2235,16 eurot. Põhinõudelt 5142,66 eurot arvestatud viivis on 254,31 eurot. Hageja

arvestab viivist alates 12.01.2023, st päevast, mis järgnes viimase arve tasumise

tähtpäevale, kuni 15.06.2023 (173 päeva). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks

põhivõla 30 990,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 15.06.2023 seisuga 2235,16

eurot ja viivise põhivõlalt 25 847,40 eurolt määras 0,05% päevas alates 15.06.2023 kuni

põhinõude tasumiseni ja 5142,66 eurolt viivis alates 16.06.2023 võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 5142,66 euro tasumiseni. Alternatiivselt esitas

hageja kostja vastu alusetu rikastumise nõude 5142,66 euro osas. 19.08.2024 täpsustas

hageja, et ta võttis 20.05.2024 avaldusega osaliselt viivise nõude tagasi.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

5. Hageja müüdud kanepiseemne saagikus oli halb. Hageja müüdud kanepiseemnest ei tulnud

saaki, mistõttu leiab kostja, et hageja on müügilepingut rikkunud. Hageja müüdav

kanepiseeme on Eestis uus toode ja mingisugust praktilist teadmist selle saagikuse kohta ei

ole. Samas lubas hageja müügilepingu kaudu kostjale suuremat saagikust, mida ei tulnud,

hoolimata sellest, et mingeid keerulisi ilmastikutingimusi (põud vmt) 2022 ei olnud. Kostja

on hagejat kehva saagikuse ilmnedes sellest ka teavitanud. Kostjal puudub kohustus tasuda

ebakvaliteetse kanepiseemne eest kokkulepitud müügihinda. Samuti on küsitav, kas hageja

on andnud kostjale üle just 4500 kg. See kogus võis olla märgatavalt väiksem (millele

viitab halb saagikus), hageja ei ole kauba üleandmise kohta tõendeid esitanud.

Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjale 04.01.2023 arve saagi kuivatuse ja

pakendite eest. Hagist ega selle lisadest ei nähtu, kas ja kuidas on kuivatusteenust võetud ja

selles hind kokkulepitud. Kuivatusteenuse tellimist ei nähtu asja juurde esitatud

müügilepingust. Seetõttu on igal juhul ebaõige ka viivisearvestus, kuna lepingus

kokkulepitud viivisemäära (0,05% päevas) on arvestatud ka kuivatusteenuse tasule, mille

puhul saaks maksimaalselt rakendada seadusjärgset viivist. Lisaks ei ole hageja esitanud

tõendeid, mis näitaks, et kostja üleantud kanepisaak ei vastanud kokkulepitud

kvaliteedinõuetele.

6. 10.06.2024 esitatud seisukohas märkis kostja, et hageja on asunud väitma, et kostja

müüdud kanepisaak ei vastanud nõuetele ja seetõttu olevat kostja esitanud müügilepinguga

võrreldes väiksema arve. Müügilepingu kohaselt pidid pooled tegema seemnehinna ja saagi

tasudega tasaarvestuse. Kostja edastas 10.06.2024 seisukohaga hagejale täiendava

müügiarve, millega kostja nõuab hagejalt lepingus kokkulepitud tasu maksmist tagasi

müüdud kanepi eest. Ühtlasi märkis kostja, et tasaarvestab käesolevaga enda nõude 27

617,75 eurot hageja kanepiseemne müügist tuleneva nõudega kostja vastu.

Maakohtu otsus

7. Maakohus jättis 30.09.2024 otsusega viivisenõude 445,57 eurot ja põhinõudelt 5142,66

eurot määraga 0,05% päevas nõude osalise tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata. Ülejäänud

2-23-8723

osas rahuldas maakohus hagi. Maakohus jättis Pärnu Maakohtu 13.09.2023 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Maakohus

jättis hageja menetluskuludest 98% kostja kanda ja 2% hageja enda kanda, kostja

menetluskulud jäid täies ulatuses kostja enda kanda. Maakohus mõistis välja kostjalt hageja

kasuks menetluskulud 4027,80 eurot.

8. Pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et nad sõlmisid 20.04.2022 müügilepingu (VÕS §

208 lg 1), mille alusel hageja müüs kostjale mahekanepi seemet ja osutas kostjale

mahekanepi kuivatuse teenust ning kostjale esitati arved mahekanepi seemne müügi ja

kuivatusteenuse osutamise eest, mis tasaarvestati kostja poolt hagejale tagasi müüdud

mahekanepi eest tasumisele kuulunud arvega. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et hageja

esitas kostjale arved, mille kostja jättis tasumata. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja

müüs kostjale ebakvaliteetset kanepiseemet, mistõttu ei ole kostjal väidetavalt kohustust

esitatud arveid tasuda, kas hageja andis kostjale üle mahekanepi seemne 11.05.2022 arvel

kajastatud koguses ja kas kostja müüs hagejale tagasi kvaliteetse seemne, mistõttu hagejal

tulnuks tasaarvestada tagasi müüdud kanep lepingus kokkulepitud hinnaga.

9. Maakohus nõustus hagejaga selles, et hageja ei ole rikkunud müügilepingus kokku lepitud

seemne üleandmise kohustust (VÕS § 217 lg 1 ja § 218 lg 1). Poolte vahelise lepingu p-st 2

nähtus, et hageja kohustus kostjale müüma 4500 kg sertifitseeritud „Estica“ mahekanepi

seemet hinnaga 7 eurot/kg. Kohtule esitatud saatelehelt nr SL-2022-060 nähtus, et

19.05.2022 andis hageja kostjale üle 4500 kg kanepi külviseemet „Estica“ partii

numbritega EE21-51846, EE21-51847 ja EE21-51848. Seega hageja andis kostjale üle

lepingus kokku lepitud ja arvel kajastatud koguses mahekanepi seemet ning kostja

vastavasisuline vastuväide oli põhjendamatu.

10. Maakohus leidis, et asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et

hageja müüs kostjale lepingutingimustele mittevastavat seemet. Maakohus ei nõustunud

kostja seisukohaga, et seemne ebakvaliteetsus tuleneb madalast saagikusest, kuna üksnes

seemne madal saagikus ei tõenda kohtu hinnangul, et hageja müüs kostjale ebakvaliteetset

seemet. Vähene saak sõltub paljudest muudest teguritest ja kostja ei ole enda väiteid

tõendanud.

11. Põllumajandusministri määruse nr 53 “Õli- ja kiudtaimede seemnete kategooriad ning

õli- ja kiudtaimede seemne tootmise ja turustamise nõuded” § 9 lg 1 kohaselt korraldab õli- ja

kiudtaimede seemne rahvusvaheliste nõuete kohast sertifitseerimist üksnes Põllumajandus- ja

Toiduamet. Põllumajandus- ja Toiduameti 22.03.2022 otsustest nr 9-2/11447, 9-2/11449 ja

92/11451 nähtub, et kostjale müüdud seemnepartiid EE21-51846, EE21-51847 ja EE21-51848

olid sertifitseeritud. Otsustest nähtub, et tõelisi seemneid oli kõigil kolmel partiil vastavalt

99,7%, 99,5% ja 99,8%, seemnete idanevus oli kõigil kolmel partiil 7 päeva, millest

normaalselt idanenud seemneid oli vastavalt 82%, 76% ja 82%. Seega hageja poolt kostjale

tarnitud seemnepartiidele on väljastatud sertifitseerimise otsused ja nendel kajastatud

kvaliteedinäitajad on kooskõlas Põllumajandusministri määruse lisas 1 toodud õli- ja

kiudtaime seemne kategooriate kvaliteedinõuetega.

12. Kostja ei tõendanud, et ta oleks väidetavast müüdud seemne ebakvaliteetsusest hagejat

enne kohtumenetlust teavitanud. Hageja müüs seemned mais 2022. Ühtegi kirjaliku

pretensiooni ei ole kostja hagejale esitanud. Kostja esitas vastuväite alles 21.08.2023

kohtule esitatud menetlusdokumendis, s.o enam kui aasta hiljem. Tulenevalt VÕS § 220 lg

1 sätestatust on majandus- ja kutsetegevuses tegeleva ostja puhul enam kui kahekuuline

tähtaeg puudustest teatamiseks üldjuhul ebamõistlik. Seega ei saaks kostja tugineda kanepi

2-23-8723

seemne puudustele VÕS § 220 lg 3 järgi, isegi kui need oleksid esinenud, ning teatama

jätmine ei ole millegagi mõistlikult vabandatav. Vaidlus puudus selles, et kostja ei ole

nõudnud hagejalt kordagi kauba asendamist, hinna alandamist ega taganenud lepingust

kooskõlas VÕS §-dega 222-224. Seega ei saa kostja käesolevas menetluses enam tugineda

hageja poolsele lepingu rikkumisele VÕS § 100, 217 lg 1, lg 2 p 1 järgi.

13. Seoses kostja nõudega hageja vastu ja 10.06.2024 menetlusliku

tasaarvestusavaldusega märkis maakohus, et kostja on enda nõude tõendamiseks esitanud

üksnes 10.06.2024 koostatud arve hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et ta müüs hagejale

lepingus kokkulepitud kvaliteediga kanepit ega sedagi, et hageja ja kostja oleksid tagasi

müüdud kanepi osas sõlminud 27.12.2022 sõlmitud suulisest kokkuleppest kanepi hinna

osas hilisemalt erineva kokkuleppe. Hageja esitatud arve ei tõenda poolte vahelise

kokkuleppe olemasolu ning on vastuolus menetluses esitatud tõenditega. Kohtule ei ole

esitatud tagasi müüdud kanepiseemnete osas otsust, millest nähtuks, et tagasi müüdud

seemned oleksid sertifitseeritud. Asjaolu, et kostja müüs hagejale tagasi ebakvaliteetsed

seemned, on tõendatud hageja esitatud tõenditega ja selles ei olnud poolte vahel ka enne

kohtusse pöördumist vaidlust. Kostja esitatud 27.12.2022 arvest nr 202240 nähtub, et kostja

ise on mahekanepi saagi koguses 18,11 tonni hagejale tagasi müünud detsembris 2022

hinnaga 550 eurot tonn, kuigi lepinguga oli ette nähtud kõrgem tagasimüügi hind.

Katseprotokollidest ja nende tõlgetest nähtub, et kostja kasvatatud kanep oli ebakvaliteetne

ega vastanud lepingu lisas kokkulepitud kvaliteedi nõuetele. Lepingu lisast nähtusid sisse

ostetava kanepiseemne kvaliteedinõuded. Kostja vastuväited selle kohta, et katseprotokollid

ei kajasta tema kasvatatud kanepi analüüse, on vastuolus hageja esitatud Lepna Ehitus OÜ

11.11.2022 saatelehega nr JAH468384, millest nähtub, et Lepna Ehitus OÜ saatis hagejale

seemnepartii IK-2022-01 samas koguses, mis kajastati kostja poolt hagejale esitatud arves.

Katseprotokollidest nähtus, et analüüsid võeti just seemnepartiist IK-2022-01. Poolte

vahelisest e-kirjavahetusest tulenes, et hageja teavitas 27.12.2022 seemne

ebakvaliteetsusest kostjat nii suuliselt telefoni vestluses kui ka e-meili teel kooskõlas VÕS

§ 220 lg 1. Eeltoodu tingis lepingus kokkulepitud hinnast madalama hinnaga seemne tagasi

müümise hagejale ja selliselt vastavalt poolte kokkuleppele ka arve esitamisel hagejale

kostja ise lähtus. Eeltoodu tõttu olid põhjendamatud ja esitatud tõenditega vastuolus kostja

menetluses esitatud hilisemad väited sellest, et ta müüs hagejale kvaliteetse kanepiseemne,

samuti sellest, et hageja ei ole esitanud hinna alandamise avaldust ega selgitanud, millise

metoodika alusel on vähendatud kokkulepitud hinda ning asjakohatud olid ka kostja

vastuväited sellest, et hageja ei ole puudustest koheselt kostjat teavitanud. Esitatud

tõenditest nähtus, et pooled olid saavutanud kokkuleppe kanepi tagasiostu hinna

alandamises. Seega puudus kostjal tasaarvestuse eelduseks olev nõue, mis võimaldaks

kohaldada vastastikuste nõuete tasaarvestust.

14. Hageja väidete kohaselt lepiti kuivatusteenuse eest tasumine poolte vahel kokku

suuliselt, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohtule esitatud arvest ja 11.11.2022

saatelehelt nähtus, et hageja kasutas Osaühingu LEPNA EHITUS kuivati teenust Tõmra

kuivatis ning 09.01.2023 arvest nähtus, et Osaühing LEPNA EHITUS esitas osutatud

teenuse eest arve hagejale. Puudus vaidlus selles, et hageja tasus talle esitatud arve ja

vastavalt kokkuleppele kostjaga tegi hageja kuivatusteenuse ja müüdud kottide eest eraldi

arve kostjale. Kostja ei esitanud kohtueelses menetluses arvele vastuväiteid. Hageja

esitatud 02.11.2022 tööde üleandmise aktist ja 11.11.2022 saatelehelt ning sellele lisatud e-

kirjavahetusest nähtus, et Osaühingu LEPNA EHITUS arvel kajastatud kuivatusteenust

osutati kostjale. Eeltoodust järeldus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, et

hageja kuivatab kostjalt saadud seemne ja esitab selle eest koos pakenditega arve kostjale.

2-23-8723

Esitatud tõenditest nähtus, et kuivatusteenuse ja kottide eest on kostjale esitatud arve

5142,66 eurot, mis on kostja poolt tasumata.

15. Müügilepingu p-st 2 nähtuvalt leppisid pooled kokku, et seemne maksumus

tasaarvestatakse kostja poolt hagejale tagasi müüdava saagi arvelt. Seega oli hageja

põhivõla nõue 30 990,06 eurot põhjendatud, kostja oli rikkunud VÕS § 208 lg-s 1

sätestatud tasu maksmise kohustust ja hagejal oli õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel

kohustuse täitmist.

16. Viivisenõude osas nõustus hageja kostjaga selles, et kuivatusteenuse ja pakendite

tasule tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära. Täpsustatud viivisenõudele kostja vastu

ei vaielnud.

Apellatsioonkaebus

17. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

18. Kostja möönab, et tal ei olnud maakohtus esitada konkreetseid tõendeid seemne

ebakvaliteetsuse kohta. Selle tõenduseks oli loodetust kehvem saagikus kui objektiivne

fakt. Maakohus keskendus otsuses kostja vastuväitele seemne kvaliteedi kohta, kuigi see ei

olnud peamine kostja vastuväide.

19. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostjal puudub tasaarvestuse eelduseks olev

nõue, mis võimaldaks kohaldada vastastikuste nõuete tasaarvestust. Hageja ei ole tõendanud,

et pooled oleksid leppinud suuliselt kokku, et vähendavad müügilepingus fikseeritud kostja

tasunõuet 1800 eurolt tonnis 550 eurole tonni kohta. Sellist kokkulepet ei saa tuletada vaid

asjaolust, et kostja on esitanud hagejale saagi osas tasunõuded kahes osas, st kahe arve alusel.

Kui kostja on esitanud hagejale esialgu väiksema arve, siis ei tähenda see seda, et kostja oleks

müügilepingust tulenevatest nõuetest hageja vastu loobunud või et lepingust tulenev nõue

oleks kadunud. Kuna hageja on võtnud endale õiguse lähtuda seemnehinna osas

müügilepingus kokkulepitud hinnast, siis on ka kostjal õigus saagitasu nõudmisel lähtuda

lepingus kokkulepitust. Seega on kostja tasaarvestamise avaldus põhjendatud ja vastab

müügilepingus kokkulepitule.

20. Maakohus pidas põhjendatuks hageja väiteid kostja tarnitud saagi puuduste kohta.

Seejuures ei arvestatud kostja vastuväiteid, mille kohaselt on hageja lasknud laboris

analüüsida tema enda kuivatatud kanepisaaki, kuid siinjuures olenevadki analüüsi tulemused

sellest, kas saaki on asutud koheselt kuivatama, kui korralikult on kuivatatud, kuidas on vili

jahutatud jne. Kuivõrd hageja võttis kuivatamise kohustuse enda peale, siis on olnud hagejast

endast sõltuv, millised tulemused analüüsides ilmnevad. Kostja ei saa vastutada analüüside

tulemuste ja kvaliteedi osas olukorras, kus tema juurest põllult on viidud ära märg saak.

Müügilepingus on samuti fikseeritud, et kauba kvaliteet sõltub selle kuivatamise iseloomust.

Olukorras, kus hageja on võtnud ise endale vilja kuivatamise ülesande, on hageja võtnud

endale ühtlasi vastutuse ka kanepisaagi kvaliteedi osas: müügi-lepingus on kvaliteedi

saavutamine ja kuivatamine selgesõnaliselt omavahel seotud. Samuti ei arvestanud maakohus

kostja vastuväitega, et kuivõrd puudub suuline kokkulepe (ja seda ei ole tõendatud) kirjalikult

fikseeritud saagi hinna alandamise kohta, jääb arusaamatuks, millise õiguskaitsevahendi

kaudu on hageja väitmas, et ta ei pea maksma kostjale kokkulepitud saagi hinda (kas see on

hinna alandamine vmt).

2-23-8723

21. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuivatusteenuse eest tasumine lepiti poolte

vahel kokku suuliselt ja kostja ei olevat hageja vastavasisulisele väitele vastuväiteid

esitanud. Maakohus tegi asjaolust, et hageja kasutas Osaühingu LEPNA EHITUS kuivati

teenust, põhjendamatu järelduse, et poolte vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, et hageja

kuivatab kostjalt saadud seemne ja esitab selle eest koos pakenditega arve kostjale. Kostjal

ei olnud mingit kokkupuudet Osaühinguga Lepna Ehitus või saagi kuivatamisega.

Arusaamatuks jääb, mille põhjal on tuletatud suuline kokkulepe, kuivatusteenuse hind ja

selle tasumise kohustus kostjale. Hageja on ise möönnud suulise kokkuleppe tõendamatust,

viidates, et tema nõue võiks tuleneda pigem alusetust rikastumisest, kuid hageja ei ole

vastavat lepinguvälist nõuet põhjendanud ega tõendanud. Puudub teave, et kuivatus oleks

üldse kostja kohustus olnud, kas nõutav kuivatamistasu 5142,66 eurot vastab mõistlikule ja

turu keskmisele määrale jne.

Vastustaja seisukoht

22. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt

rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue

otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Ringkonnakohus rahuldab hagi 25 847,40 euro ja

sellelt lepingust tulenevas määras arvestatava viivise ulatuses, nõustudes seejuures

maakohtu otsuse põhjendustega. Hageja nõude 5142 eurot jätab ringkonnakohus

rahuldamata. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese

lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus

menetluskulude kindlaksmääramise osas.

24. Hageja esitas oma 09.07.2025 menetlusdokumendiga uued tõendid (arve kottide eest

koos tõlkega, selle tasumist tõendav maksekorraldus, arve kottide transpordi eest kostja

asukohast kuivatisse, selle tasumist tõendav maksekorraldus ja Osaühingu Lepna Ehitus

arve 23015 tasumist tõendav maksekorraldus). Varasemas menetluses esitas hageja

kuivatamise ja pakendamisega seonduva nõude alusena Osaühingu Lepna Ehitus arve (dtl

53), akti (dtl 54), saatelehe koos seda selgitava e-kirjaga (dtl 175 – 176) ning hageja enda

arve kostjale (dtl 11). Ringkonnakohus selgitas apellatsioonimenetluses, et maakohtu

menetluses ei ole hageja kõnealust nõuet piisavalt arutatud ning hageja nõue võib olla

kvalifitseeritav lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 alusel.

Kohus võimaldas menetluses seetõttu esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, mida hageja ka

tegi. Kostja esitas sisulised vastuväited hageja nõudele, kuid ei esitanud seisukohti tõendite

vastuvõtmise osas. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul

üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese

astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid

TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud juhtudel. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi võib

apellatsioonimenetluses tõendi vastuvõtmise aluseks olla ka asjaolu, et tõendit ei saanud

varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kohus võtab hageja

esitatud tõendid vastu, kuna nende hilinemisega esitamise põhjustas asjaolu, et maakohtus

ei ole hageja vaidlusalust nõuet piisavalt arutatud.

25. Kostja väidab, et hageja tarnitud kanepiseeme „Estica“ oli Eestis uudne ega sobi siia

oludesse ning selle kvaliteet oli halb, mis tõi kaasa oodatust väiksema saagikuse. Samas

2-23-8723

möönab kostja apellatsioonkaebuses, et kostjal ei olnud esitada tõendeid seemne

ebakvaliteetsuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti järeldanud, et

hageja on tõendanud kostjale müüdud kanepiseemne nõuetele vastavuse (otsuse punktid

13–16). Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega ega korda maakohtu põhjendusi. Kostja

ei ole tõendanud ka seda, et kanepiseeme „Estica“ ei sobi Eesti oludesse ning et uudse

kanepisordi saagikuse riski kannaks hageja.

25.1 Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega sellest, et müügilepingus saagi tagasiostu

hinna alandamine poolte kokkuleppel on tõendatud. Esiteks on sellise kokkuleppe kostja

omaks võtnud 30.04.2024 kohtuistungil („Minu esindatav avaldas, et pooltel oli selline

kokkulepe“). Lisaks on hageja oma 27.12.2022 e-kirjas kostjale märkinud: „Tõrmast tuli meie

juurde 18,11 tonni Idakeskuse kanepit. Selle kohta võid arve mulle ära saata. Nagu ka

telefonis rääkisime, siis FFA ja peroksiid on sellel väga lõhki. Läheb siis linnusöödaks

hinnaga 550 eur/t“ (dtl 172). Kostja on seejärel samal kuupäeval väljastanud arve 18,11 tonni

mahekanepi müügiks hinnaga 550 eurot tonni kohta, kokku koos käibemaksuga 11 952,60

eurot (dtl 10). Seejärel on hageja 17.01.2023 saatnud kostjale tasaarvestuskokkuleppe (dtl 16–

17). Selle kohaselt on hageja tasaarvestanud oma nõuded kokku 42 942,66 eurot oma

kohustusega kostja ees (11 952,60 eurot). Tasaarvestuse järgselt võlgneb kostja hagejale 30

990,06 eurot. Kohtumenetluse käigus asus kostja väitma, et kanepiseemne müügihinna

alandamises ei ole kokku lepitud ning hagejal on kostja ees täitmata kohustus 27 617,75 euro

ulatuses. Kostja on aga hagejale seda summat kajastava arve nr 202424 esitanud alles

kohtumenetluse käigus 10.06.2024 (dtl 182). Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on

maakohus järeldanud õigesti, et poolte kokkulepe kanepisaagi tagasiostuhinna alandamiseks

550 euro peale tonni kohta on menetluses usutavalt tõendatud. Üksnes asjaolust, et kostja ei

allkirjastanud 14.01.2023 tasaarvestuskokkulepet, ei saa järeldada vastupidist.

25.2 Maakohus leidis õigesti, et hageja on tõendanud, et kostja müüdud kanepisaak ei vastanud

lepingus kokku lepitud tingimustele (dtl 7, 164–171). Maakohus on kvaliteedinõudeid ja

kostja müüdud kanepiseemne katseprotokollidest nähtuvat põhjalikult käsitlenud kohtuotsuse

punktis 22. Ringkonnakohus nõustub nende järeldustega ega korda neid.

25.3 Kostja on esitanud maakohtu menetluses ja apellatsioonkaebuses väite, et hageja on lasknud

analüüsida enda kuivatatud kanepisaaki, kuid analüüsi tulemused sõltuvad sellest, kas saaki

on asutud koheselt kuivatama, kui korralikult on see kuivatatud ja kuidas vili on maha

jahutatud. Ringkonnakohus selgitas oma 21.04.2025 kirjas kostjale, et kostja ei ole esile

toonud konkreetseid asjaolusid, mida kostja hagejale seoses kuivatamisega ette heidab. Kuna

maakohus ei selgitanud kostjale nimetatuga seonduvat tõendamiskoormist, andis

ringkonnakohus kostjale võimaluse oma väiteid täpsustada ja tõendada. Kostja väitis oma

05.05.2025 seisukohas, et “Kui hageja esindaja on 27.12.2022.a. e-kirjas väitnud, et „FFA ja

peroksiid oli sellel [kanepil] väga lõhki“, siis ongi need kvaliteedinäitajad, mis sõltuvad

kanepi kuivatamisprotsessist. Eelkõige tähendab see seda, et kanepit ei ole asutud õigeaegselt

kuivatama. Kostja ei ole saanud kanepi kuivatamisprotsessi kontrollida, mistõttu ei saa tema

vastutada ka selle eest, et kuivatamisest tulenevad kvaliteedinäitajad ei ole olnud normis.“

25.4 Samas ei ole kostja tõendanud, et kanepit ei asutud õigeaegselt kuivatama ega sellest

tulenevat mõju kanepi kvaliteedile. Samuti ei ole kostja tõendanud, et FFA ja peroksiid on

kvaliteedinäitajad, mis sõltuksid kanepi kuivatamisest.

25.5 Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus õigesti hageja nõude, mis seisnes kostja tasumata

kanepiseemne müügihinnast 25 847,40 eurot.

2-23-8723

26. Hageja on esitanud kostja vastu nõude ka tulenevalt asjaolust, et hageja kandis

kanepiseemne kuivatamise ja selle kottidesse pakendamisega seotud kulusid 5142 euro

ulatuses

(04.01.2023 arve nr 1665, dtl 11). Hageja väidab esiteks, et pooled leppisid kokku, et hageja

kuivatab kostja eest kanepiseemne, alternatiivselt soovib hageja hagi rahuldamist VÕS § 1028

lg 1 alusel. Hageja põhjendab oma nõuet väitega, et lepingu kohaselt oli seemne kuivatamise

kohustus kostjal, kuid selle täitis kostja eest hageja. Maakohus leidis otsuses, et poolte vahel

puudus vaidlus selles, et hageja tasus kuivatamisteenuse eest ning vastavalt kokkuleppele

kostjaga tegi hageja kuivatusteenuse ja müüdud kottide eest eraldi arve kostjale. Samas ei ole

kostja nõustunud, et tal oleks hagejaga kokkulepe kanepiseemne kuivatamise ja pakendamise

kulu hüvitamise osas. Kostja on 21.08.2023 vastuses hagiavaldusele märkinud, et

„Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjale 04.01.2023.a. arve saagi kuivatuse ja

pakendite eest. Hagist ega selle lisadest ei nähtu, kas ja kuidas on kuivatusteenust võetud ja

selles hind kokkulepitud. Kuivatusteenuse tellimist ei nähtu asja juurde esitatud

müügilepingust“ (dtl 35). TsMS § 231 lg 2 teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega

tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või

kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse,

kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilme ka poole muudest avaldustest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

kostja kuivatamisega seonduvat kokkulepet kohtumenetluses omaks võtnud, mistõttu vajas

sellise kokkuleppe olemasolu kohtumenetluses tõendamist. Kostja esitatud vastuväitest ei saa

järeldada, et kostjal puuduvad kuivatamise ja pakendamise teenuse ostmisele vastuväited.

Kuigi ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et müügilepingu p 4 kohaselt kohustus kostja

müüma hagejale soojusvahetiga kuivatis kuivatatud ja maha jahutatud kanepiseemne, ei saa

sellest järeldada kostja ja hageja vahelist kokkulepet selle kohta, et hageja kuivatab seemne

ise ning esitab kuivatamisega seonduvate kulutuste eest nõude kostjale.

26.1

Ringkonnakohus selgitas oma 21.04.2025 kirjas hagejale, et hageja esitatud lepingust

tuleneva nõude rahuldamise eelduseks on lepingulise kohustuse olemasolu ja selle

sissenõutavus. Samuti selgitas ringkonnakohus, et juhul, kui hageja jääb alternatiivse

käsitluse juurde, et nõue tuleb rahuldada VÕS § 1028 lg 1 alusel, siis tuleb hagejal esile

tuua lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva nõude eelduseks olevad asjaolud. Konkreetselt

VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneva nõude eeldusena peab hageja tõendama, et ta tahtis kostja

rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes

hiljem ära (RKTKo 19.12.2016, 3-2-1-122-16, p 11; RKTKo 02.12.2015, 3-2-1-131-15, p

14). Samuti peab hageja näitama, milles seisnes tema sooritus kostjale ja milline kohustus

on ära langenud või tekkimata jäänud (RKTKo 19.12.2016, 3-2-1-122-16, p 11). Juhul,

kui hageja soovib oma nõude läbivaatamist alusetust rikastumisest tuleneva nõudena,

peab hageja esile tooma asjaolud, mis võimaldavad selle kvalifitseerimist VÕS §-st 1028,

§-st 1041 või §-st 1042 tuleneva nõudena. Hageja ei toonud ka ringkonnakohtus esile ega

tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada kuivatamisega ja pakendamisega

seonduvate kulutuste hüvitamise kokkulepet hageja ja kostja vahel, ega ka lepinguvälise

võlasuhte eelduseks olevaid asjaolusid.

26.2

Ringkonnakohus selgitas 02.07.2025 menetluse uuendamise määruses, et hageja nõue

kuivatamise ja pakendamisega seotud kulutuste osas võib olla käsitletav VÕS § 115 lg 1

alusel esitatava kahjunõudena ja võimaldas pooltel esitada vaidlusaluse nõude kohta

asjaolusid ja tõendeid. VÕS § 115 lg 2 alusel võib kohustuse täitmise asemel kahju

hüvitamist nõuda pärast puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmist.

2-23-8723

Ringkonnakohus selgitas muu hulgas, et müügilepingu alusel esitatava puuduste

kõrvaldamisega seotud kulutuste hüvitamise nõude eelduseks on ostjale puudusest

teatamine ja sellega seonduv regulatsioon (VÕS § 220 – 222). VÕS § 222 lg 1 kohaselt

kui asi ei vasta lepingutingimusetele, võib ostja nõuda müüjal asja parandamist või

asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste

õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid

ebamugavusi. VÕS § 222 lg 5 järgi, kui ostja nõuab õigustamatult asja parandamist ja

müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha

ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulude hüvitamist. Parandamiskulude

hüvitamise nõue on algse täitmisnõude suhtes sekundaarne õiguskaitsevahend, st selle

rakendamine tuleb kõne alla üksnes juhul, kui ostja on esmalt nõudnud lepingu täitmist,

mis omakorda eeldab, et ostjal oleks õigus nõuda lepingutingimustele mittevastava asja

parandamist ning et ta on esitanud parandamisnõude müüjale õigeaegselt (VÕS komm II

(2018), § 222, p 3.5). Hageja ei ole väitnud, et oleks kostjalt vastu võetud kanepisaagi

kuivatamist kostjalt nõudnud ega selleks kostjale täiendava tähtaja andnud. Seetõttu ei ole

kuivatamise ja pakendamisega seotud kulutuste kahjuhüvitisena nõudmise eeldused ei

VÕS § 115 lg 1 ega ka VÕS § 222 lg 5 alusel täidetud. Kuna kahju hüvitamise nõude

eeldused ei ole täidetud, ei ole ringkonnakohtul vaja anda hinnangut kahju suurusele.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kuivatamise ja pakendamisega seonduvate

kulutuste 5142,66 eurot väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

27. Kuna ringkonnakohus jätab hagi 5142,66 euro ulatuses rahuldamata, kuulub maakohtu

otsus osaliselt tühistamisele ka maakohtu rahuldatud viivisenõude osas. Maakohus rahuldas

hageja nõude viivise tasumiseks kuivatamisega seotud kulutustelt 5142,66 eurot VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras, nii kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks

muutunud ulatuses kui ka edasiulatuvalt TsMS § 367 alusel. Kuivõrd ringkonnakohus jätab

kõnealuse nõude rahuldamata, jätab ringkonnakohus rahuldamata ka sellelt arvestatava

viivisenõude.

27.1

Hageja viivisenõue arvestatuna põhivõlgnevuselt 25 847,40 eurot 0,05% päevas on

põhjendatud. Alates hagi esitamisest 15.06.2023 kuni siinse kohtuotsuse tegemiseni

18.07.2025 arvestatud viivise suuruseks on 9886,63 eurot (www.viivisekalkulaator.ee),

mille ringkonnakohus kostjalt välja mõistab.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, tuleb

TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus asus

eelnevalt seisukohale, et hagi on põhjendatud 25 847,40 euro ulatuses. See moodustab

83,41% hageja esitatud nõudest. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ja apellatsioonkaebuse

osalist rahuldamist, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 ja § 171

lg 1 järgi 16,59% ulatuses hageja kanda ning 83,41% ulatuses kostja kanda.

29. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust, tuleb

maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas.

Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS

§ 177 lg st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse

kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5

kohaselt ei tule kõrgema astme kohtul kindlaks määrata ka alama astme kohtus kantud

menetluskulude rahalise suurust olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel

2-23-8723

määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või

täielikult vastupidise otsuse (samas, p 22).

30. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)