2-19-12292/74 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

R.S kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-19-12292

Menetlustoming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik R.S (ik XXX; elukoht XXX, xxxx-

xxxxxx, XXX, xxxx XXX ; e-post XXX)

Võlausaldajad:

1. TF Bank AB (publ.) (rg-kood 556158-1041;

XXX)

2. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post XXX)

3. Bigbank AS (rg-kood 10183757; e-post XXX)

4. Holm Bank AS (rg-kood 14080830; e-post

XXX)

5. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (rg-kood

10625474; e-post XXX )

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada R.S (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded

R.S

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab

kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu.

Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi

nõuda.

2. Lõpetada R.S kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada R.S usaldusisiku kohustustest R.S kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade R.S kohustustest

vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 27.09.2019 määrusega välja R.S pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks R.S-i Mitt. Tartu Maakohtu 15.05.2020 määrusega lõpetati R.S

pankrotimenetlus raugemisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

R.S kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati

võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Määrus jõustus 02.06.2020. Kohtumääruse

kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks kord aastas, 1.maiks ja 1.novembriks

ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal 25.aprilliks.

2. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 02.11.2020, 12.05.2021, 27.10.2021,

23.04.2022, 30.10.2022, 26.04.2023, 24.10.2023, 23.04.2024, 24.10.2024, 24.04.2025 ja

lõpparuanne 04.06.2025.

Võlgnik on terve menetluse kestel töötanud. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kokana, alates

2020.a novembrist töötab ettevõttes xxxxxxxxxx teenindajana ning alates 2024.a juulist

vanemteenindajana. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis ja iga-

aastane tulumaksutagastus.

3. Võlgnik esitas 04.06.2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud

kohustustest vabastamiseks seoses viie aasta möödumisega menetluse algatamisest.

4. Kohus küsis 04.06.2025 võlausaldajate seisukohti menetluse lõpetamise ja kohustustest

vabastamise osas. Neli võlausaldajat viiest (Holm Bank AS, B2 Impact OÜ, Era Liisingu

Inkassoteenused OÜ ja Bigbank AS) vastasid kohtule, et jätavad võlgniku kohustustest

vabastamise otsustamise vastavalt kohtu siseveendumusele.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

7. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

8. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud PankrS § 175 lg 2 sätestatust,

võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.

2/4

10. Kohus on R.S taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS

§ 173 sätestatud kohutusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid

keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

11. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. R.S ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §

173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas

võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

12.1.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik terve menetluse kestel töötanud.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kokana, alates 2020.a novembrist töötab ettevõttes

xxxxxxxxxx teenindajana ning alates 2024.a juulist vanemteenindajana. Võlgniku

sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis ja iga-aastane tulumaksutagastus.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

12.2.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid alati õigeaegselt. Aruannetele on lisatud kõik

konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik alati vastanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

12.3.

PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis ja iga-aastane

tulumaksutagastus. Võlgnik on teinud regulaarselt loovutusi ja väljamakseid

võlausaldajatele, menetluse jooksul kokku summas 2306,22 eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

12.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole

võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

12.5.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub

teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

3/4

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on terve menetluse jooksul töötanud ning tema sissetulekud on

kasvanud, mistõttu on ta saanud teha võlausaldajatele väljamakseid kokku summas

2306,22 eurot, s.o 29,36% pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest, mis on

arvestatav ulatus. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad

kohustused.

14. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei

ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea

põhjendatuks menetluse pikendamist.

15. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et R.S tuleb PankrS §

175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud R.S pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka R.S pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

17. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab R.S kohustustest vabastamise menetluse, tuleb R.S vabastada usaldusisiku

kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets

4/4