2-24-139394/16 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.07.2024, Paide

Tsiviilasja number

2-24-139394

Tsiviilasi

HOOVI Rental OÜ hagiavaldus XX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5218,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217), lepinguline

esindaja Päivi Margna

Kostja XX (isikukood XXX )

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista XX-ilt HOOVI Rental OÜ kasuks välja 2609,27 eurot.

3. Välja mõista XX-ilt HOOVI Rental OÜ kasuks viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas

summas kui põhinõue.

4. Jätta hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja XX kanda ja kostja menetluskulud 50% ulatuses

hageja HOOVI Rental OÜ kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi

jõustumist.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu

tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. HOOVI Rental OÜ esitas 31.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 3272,39 euro saamiseks. Kohus tegi 04.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis asja

Pärnu Maakohtule lahendamiseks 03.02.2025 kohtumäärusega.

2. Hageja esitas 21.02.2025 hagiavalduse, mida täiendas 25.03.2025.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid HOOVI Rental OÜ (hageja, laenuandja) ja Kremaltek OÜ

(laenusaaja) krediidilepingu nr x. Krediidilepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu

5372,2 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi määras 2,33%

kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 04.05.2023, arvestades

Krediidilepingu p 2.5 kohaselt laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 572,2

eurot. Laenusaaja tegi kjrediidilepingu täitmiseks hagejale makseid kokku summas 4235,5 eurot.

Vastavad maksed luges hageja vastavalt krediidilepingu lisaks 1 olevale maksegraafikule 2762,93

euro ulatuses põhinõude katteks, 1261,27 euro ulatuses intresside katteks ja 111,30 euro ulatuses

haldustasude katteks. Laenusaaja tegi viimase makse 01.07.2024, millega loeti tasutuks 03.07.2024

sissenõutavaks muutunud osamakse. 03.08.2024 osamakset laenusaaja ei tasunud. 27.08.2024

sõlmisid hageja ja XX (kostja) kohustuste ülevõtmise lepingu hageja ja laenusaaja vahel sõlmitud

krediidilepingust tulenevate kohustuste ülevõtmiseks kostja poolt. Pooled leppisid kokku selles, et

Laenusaaja Krediidilepingust tulenevad kohustused ja õigused lähevad 27.08.2024 seisuga üle

kostjale ning kostja kohustub laenusaaja asemel täitma krediidilepingut nr x. Kuigi pooled leppisid

kokku ka selles, et muudavad krediidilepingu punktides 3.1 sätestatud laenu tagasimaksmise

lõpptähtpäevasid ning loevad poolte suhtes kehtivateks maksegraafikuteks lepingule lisatud lisad 1

ja 2, siis vastavaid lisasid siiski pooled lõpuks ei allkirjastanud. Seega jäi edasi kehtima

krediidilepingus sätestatud maksegraafik. Kuivõrd kostja kohustus kõrvaldama tekkinud võlgnevuse

ja täitma krediidilepingut, ei teinud kostja seda. Kostja ei ole alates lepingu sõlmimisest teinud

hagejale ühtegi makset. Kuna kostja rikkus krediidilepingut, edastas hageja krediidilepingus

fikseeritud kontaktidele teatise krediidilepingu ülesütlemise kohta. Krediidilepingu erakorralise

ülesütlemise teatises märkis hageja, et kui kostja ei kõrvalda tekkinud võlgnevust hiljemalt

03.10.2024, loeb hageja krediidilepingu ülesöelduks. Kostja võlgnevust ei kõrvaldanud, mistõttu

muutus kogu hageja nõue 04.10.2024 sissenõutavaks. Krediidilepingust tulenev võlgnevus on

kokku 4379,45 eurot, millest põhinõue moodustab 2609,27 eurot, intress 167,76 eurot, muud

kõrvalnõuded 73,85 eurot ja 20.02.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1528,57 eurot.

2(7)

4. 04.04.2025 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama

kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul (välisriigis kättetoimetamisel 28 päeva

jooksul), alates kohtumääruse kättetoimetatuks lugemisest. Kohtumäärus koos hagiavaldusega on

kosttjale kätte toimetatud 05.04.2025 ja täiendus 02.05.2025 juhindudes TsMS § 3141 lg 1 p 2.

5. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole

kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku

vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval

juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS §

407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

8. Kohus on tuvastanud, et 05.09.3034 on hageja ja kostja sõlminud kohustuste üle võtmise lepingu,

mille kohaselt võlausaldaja ja Kremaltek OÜ (registrikood 16505050) vahel on 03.05.2023

sõlmitud krediidileping nr x. Krediidilepingust nr x tulenev Kremaltek OÜ kohustus võlausaldaja

ees on 27.08.2024 seisuga 2745.37 eurot. Võlausaldaja ja ülevõtja lepivad punktis 1.1 nimetatud

lepingust tulenevate Kremaltek OÜ kui eelnimetatud lepingu järgse laenusaaja kõikide õiguste ja

kohustuste üleandmises ülevõtjale selliselt, et kõik üleantavad õigused ja kohustused lähevad

ülevõtjale üle alates 27.08.2024. Kohus on tuvastanud, et füüsilisest isikust kostja võttis üle

äriühingu kohustuse ehk tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes.

9. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam

kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1

sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

10. 26.09.2024 on hageja edastanud kostjale lepingu ennetähtaegse ülesütlemise hoiatuse, kus on

andnud viimase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 03.10.2024, ning teavitanud, et

võlgnevuse tasumata jätmisel loetakse leping ülesse öelduks.

11. Kohus on tuvastanud, et kostja on võtnud üle kohustuse, mis 27.08.2024 seisuga oli 2745,37

eurot – põhinõue ehk tagastamata laen 2609,27 eurot, intress 16. osamakse eest täies ulatuses ja 17.

osamakse eest perioodi 04.08.2024 kuni 27.08.2024 eest 105,80 eurot, viivis 16. osamakse

tasumisega viivitamise eest summalt 232,83 eurot perioodi 04.08.2024 kuni 27.08.2204 eest 22,35

3(7)

eurot ja 16. osamakse haldustasu summas 7,95 eurot. Kostja ühtegi makset peale kohustuse

ülevõtmist teinud ei ole. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja

antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

12. VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb

tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega konformselt.

Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega

annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama

vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed

krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi preambula 26 lõige). Euroopa Kohus

on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas

krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK).

Kohtud peaks lähtuma eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal

läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või

teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende sisu (EKo

C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud kohtupraktika). Seoses

sellega on lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave lepingutingimuste ja lepingu

sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle teabe alusel otsustab tarbija, kas ta

soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt eelnevalt koostatud tingimustel (EKo

C-226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud

kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega

ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui

rikkumine on tuvastatud, peab siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlus ootamata tegema

kindlaks sellisest rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja

Radlingerová v Finway a.s., p 64).

13. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

14. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute

kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2

punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib

krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.

15. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -

vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava

metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad.

KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis

1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

1)

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute

laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;

2)

aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku

laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

4(7)

3)

teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite

õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel.

16. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud

nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

17. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et

laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi

laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo tsiviilasjas nr

3-2-1-169-13, p 21). Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei

anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Krediidiandja

kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks

isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo tsiviilasjas 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm tsiviilasjas 2-21-

13098, p 22).

18. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib

krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

20. Kohus selgitas 25.02.2025 ja 04.04.2025, et hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua asjaolud ja

esitada tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Ühtegi tõendit

vastutustundliku laenamise osas kohtule esitatud ei ole ehk krediidiandja ei ole järginud

vastutustundlikku laenamist.

21. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15

Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

5(7)

ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste

täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi

C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK, p-d 20-23). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest.

22. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 ja vastavalt eelnevalt viidatud Euroopa

Kohtu praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendada. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Hageja selgitustest nähtub, et krediidiandja ei

teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija

esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu

teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul

tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet.

Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv. Kohtule nähtub kohtuinfosüsteemist, et kostja suhtes on algatatud mitmeid

menetlusi, kui laenuandja oleks kontrollinud piisava hoolikusega kostja kohustusi, oleks laenuandja

näinud, et kostja on samal perioodil võtnud mitmeid laene. Eelnevast tulenevalt asub kohus

seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS §

4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva

keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte

kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui

kokkulepitud intressimäär on madalam.

23. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenulepingu kehtivuse perioodi olnud

vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.

24. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja

kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi

maksnud.

25. Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja kostjal on tagastamata põhivõlgnevus 2609,27

eurot.

26. VÕS § 408 lg 10 sätestab, et kui viivis ei ole väljendatud aasta- ja päevamäärana, on

krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud viivise määras. Laenuandja ja kostja vahel sõlmitud lepingus ei ole väljendatud viivist

6(7)

aasta- ja päevamäärana. Kuna lepingus ei ole viivist väljendatud aasta- ja päevamäärana, on hagejal

õigus nõuda kostjalt viivist üksnes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras.

27. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist on

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil

tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud

maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast

tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2609,27

eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega

õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.

28. Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja

kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 2609,27 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt VÕS §

113 lg 1 teises lausest sätesatud määras alates lahendi jõustumisest.

Menetluskulud

29. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 50%

ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda.

30. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku

aja jooksul kohtumäärusega peale kohtulahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik

7(7)