2-25-5953/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.07.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-5953

Tsiviilasi

A, B, C ja D hagi Y vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

8958, 60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hagejad: A, isikukood: XXX, B, isikukood: XXX, C,

isikukood: XXX ja D, isikukood: XXX, elukoht: xxx

Hagejate seaduslik esindaja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx,

e-posti aadress: xxx

Kostja: Y, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx

kohtuistungil 27.06.2025, osalesid hagejate seaduslik esindaja

ja kostja

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A, B, C ja D hagi Y vastu elatise nõudes.

2. Välja mõista Ylt (Y) A kasuks alates 16.05.2025 igakuine elatis 273, 62 eurot kuni

hageja täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx (baassumma 282, 31 eurot+59, 43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 28,12 eurot (pool

lasterikka pere toetusest jagatud 2-le ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust

saavad (225/2/4) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil,

lähtudes baassumma indekseerimisest ja muutusest vastavalt perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

3. Välja mõista Ylt (Y) B kasuks alates 16.05.2025 igakuine elatis 273, 62 eurot kuni

hageja täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx (baassumma 282, 31 eurot+59, 43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 28,12 eurot (pool

lasterikka pere toetusest jagatud 2-le ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad

(225/2/4) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes

baassumma indekseerimisest ja muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Välja mõista Ylt (Y) C kasuks alates 16.05.2025 igakuine elatis 224, 08 eurot kuni

hageja täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx (baassumma 282, 31 eurot+59, 43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 28,12 eurot (pool

lasterikka pere toetusest jagatud 2-le ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad

(225/2/4) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) x 0,85 (sama pere mitme lapse puhul

vähendatakse elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes), mis

muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja muutusest

vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Välja mõista Ylt (Y) D kasuks alates 16.05.2025 igakuine elatis 224, 08 eurot kuni

hageja täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx (baassumma 282, 31 eurot+59, 43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 28,12 eurot (pool

lasterikka pere toetusest jagatud 2-le ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust saavad

(225/2/4) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) x 0,85 (sama pere mitme lapse puhul

vähendatakse elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes), mis

muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja muutusest

vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

6. Kohustada Yd (Y) tasuma väljamõistetud elatised iga kuu 10.-ndaks kuupäevaks X

arveldusarvel nr XXXXXXXX, selgitus „elatis.“

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, hagejate nõue ning hagejate seisukohad

1. A, B, C ja D esitasid Viru Maakohtule hagi Y vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hagejad

elavad 6-liikmelises peres, 2 täiskasvanut ja 4 last. Hagejaid kasvatab nende ema. Kostja elab küll

perega koos, kuid ei osale hagejate kulude kandmisel. Kostja on võtnud hagejate ema teadmata laene

ja asutas ettevõtte, mis on suurtes võlgades. Eelneva tõttu jättis kostja tasumata eluasemega seotud

kulud. Kostja raha kulub seega enda tegevustele, mitte hagejate eest hoolitsemisele. Hagejate emal ei

jätku vahendeid hagejate vältimatute kulud katmiseks. Hagejad soovivad käia trennides, tegeleda

hobidega ja osa võtta enda eakohastest sündmustest, millega kaasnevad kulud, mistõttu paluvad

hagejad kostjalt miinimummääras elatis välja mõista. Hagejate ema pöördus kirjalikult elatise

küsimise kirjaga kostja poole, millele kostja pole vastanud ja elatist maksma asunud (Lisa - elatise

küsimine laste isalt 26.03.25, dtl 43). A õpib XXX koolis. B ja C käivad XXX lasteaias XXX. D on

hageja emaga kodus. A käib muusikakoolis ja tantsutrennis, B aga tantsutrennis, jalgpallis ja

spordiringis. Hagejate emale makstakse lisaks lapsetoetustele ka lasterikka pere toetust 4 lapse eest.

Hagejate transpordikuluks on kütusekulu, mis tekib hagejate emal hagejate transportimisel neile

vajalikesse kohtadesse, so haridusasutustesse, trennidesse, arsti juurde, kauplustesse, hagejate

sõprade sünnipäevadele ja seoses vabaaja sõitudega. Hagejate esindaja saab vanemahüvitist 857,92

eurot, laste- ja lasterikka pere toetust 810 eurot, töötutoetust 13.67 eurot päevas ja hagejate esindajale

kuulub ½ ühisest eluasemest XXX. Kostja töötasu ei tea, kostjale kuulub samuti ½ ühisest

eluasemest XXX. A ja Bi igakused vajadused on 678,90 eurot ning C ja D igakuised vajadused on

593,90 eurot.

Hagejad paluvad välja mõista elatise võlgnevuse perioodil 01.04.2025-16.04.2025 kindla summana

ja edasiulatuva elatise alates 17.04.2025 miinimummääras ning määrata, et välja mõistetud elatis

tuleb maksta iga kuu 10-ks kuupäevaks X arvelduskontole XXXXXXXX, selgitusega "elatis". (dtl

38-42).

2. Seisukohas kostja vastusele märgivad hagejad, et kostja ja hagejate ema suhe lõppes enne

1.04.2025. a ehk enne elatise nõude perioodi. Alates 15.05.2025. a elavad hagejad koos hagejate

emaga uues elukohas: xxx. Hagejate eluasemekuludeks on elekter 150 eurot, üür 200 eurot ja

kommunaalkulud (prügi 18 eurot internet 35 eurot küttekulud 72 eurot, kokku: 475 eurot/5 inimest),

keskmiselt seega 95 eurot hageja kohta. Kostja elas kohtule vastust esitades hagejatest eraldi,

mistõttu on arusaamatu kostja arvamus, et ta osaleb hagejate kulude kandmisel. Kostja ei ole oma

vastuse ja lisas 1 esitatud tõenditega tõendanud, et oleks hagejatele alates 1.04.2025. a ülalpidamist

andnud 1100 euro eest kuus. Esitatud tõendeid pole võimalik seostada hagejatele ülalpidamise

andmisega. Perioodil 1.04-15.05.2025. a tõi kostja poest piima, saia, vorsti, paki mähkmeid,

kohupiimakreemi, hapukoort, kodujuustu, pastat, tatart, riisi, suhkrut, nisujahu, wc- paberit

kogumaksumuses 320,6 eurot, sealhulgas olid ka kostja tubakatooted ning kostjale endale ostetud

toidukaup. Dle (hagejale IV) ostis kostja eelnimetatud perioodil tuubitoitu (30 euro väärtuses).

Kostja ei ole huvitunud hagejatega seotud kooli- ja lasteaia väljasõitudega ning laagritega seotud

kuludest. Alates 15.05.2025. a pole kostja ka hagejate emalt kordagi küsinud, kas hagejatel on süüa

ja kõik hästi. Kostja helistas hagejate emale vaid 31.05.2025. a, sest soovis hagejatele midagi

lastekaitsepäevaks kingituseks tuua - tõi kasti mähkmeid, maasikaid, mustikaid, banaani, saia, jäätist,

hommikuhelbeid, torti ja paki mahla. Hagejate kulud on esitatud hagis. Hagejate vältimatuks kuluks

ei ole autoliising ja auto remont, vaid kütus, mille eest maksab hagejate ema. Näiteks lisades esitatud

Alexela kuumakse on seotud kostja enda sõidukisse tangitud kütusega. 2025. a aprilli alguses kandis

kostja hagejate emale 40 eurot kostja huvides tehtud sõidu hüvitiseks, kui hagejate ema tagastas

kostja poolt unustatud survepesuri Tartusse. Kostja on kohtunud hagejatega päevasel ajal mõned

tunnid, v.a Aga (hageja I), kes ei soovi kostjaga kohtuda. Hagejad ei ööbi kostja juures. Kostja ei

kasvata hagejaid vahetult. Näiteks avaldas kostja soovi kohtuda kõige noorema hagejaga IV (D), kui

viimasel oli kõrvapõletik ja sellest tingitud antibiootikumikuur. Hagejate ema vastusele, et hageja on

haige, ei küsinud kostja mitte midagi haiguse kohta, vaid küsis, millal hageja terveks saab. Kostja

tunnistab oma vastuses ka ise, et tal on võlad ja makseraskused. Hagejate hinnangul pole kostja

esitanud oma vastuses tõendatult asjaolusid, mis võimaldaksid hagejatele väljamõistetavat elatist

vähendada. Kostja küll otsib oma vastuses põhjendusi elatise nõude rahuldamata jätmiseks, kuid

tegelikkuses puudub kostja suhtes alus hagejatele vähema, kui PKS § 101 lõigete 3-5 ja 7 alusel

arvestatud elatise maksmiseks (dtl 158-160).

Kostja vastus

3. Kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et tema ja X kooselu ei ole lõppenud. Kostja kinnitab, et

on regulaarselt osa võtnud laste ülalpidamisest ja kasvatamisest. Kostja hinnangul moodustab

perioodi 1. november 2024 kuni 01.04.2025 igakuine keskmine hagejatega seonduv kostja kantud

kulu summas 1100 eurot. Kostja on osalenud ja osaleb laste kasvatamisel igapäevaselt. Tegevus

hõlmab laste viimist lasteaeda ja vabaajategevust. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et kostja ei

osale toidu ja esmatarvete soetamisel, riiete, jalatsite jms vajamineva soetamisel, ole tasunud elektri

arveid, auto liisingut ning lisakulusid, mis kaasnevad auto ülalpidamisega v.a. kütus. Vastupidiselt

hagejate seadusliku esindaja poolt väidetule, on kostja toetanud laste ülalpidamist regulaarselt.

Lisaks rahalisele toetusele on kostja toetanud hagejate ülalpidamist regulaarselt ka muul viisil

materiaalselt (lastele ja majapidamiseks vajaminevate asjade soetamisega nagu näiteks riided,

jalanõud, toit jms). Kostja on tasunud jätkuvalt hagejate sünnipäevade korraldamisega seonduvaid

kulusid. Lisaks on kostja aidanud hagejate seaduslikul esindajal auto kasutamisega, mis on kostaja

tööandja nimel aga mille liisingut ja ülalpidamiskulusid kannab kostja. Sõidukiks on Subaru

Outback/Legasy 2011 aasta väljalase. Kostja tasub igakuiselt eluaseme soetamiseks võetud laenu.

Kostja tasub igakuiselt eluaseme kindlustust ja tuletõrje- ja valvesüsteemi arveid. Kostja tasub

eelneva auto ostuks võetud pangalaenu, milleks oli Toyota Avensis 2006 aasta väljalase. Ülaltoodu

on tõendatav vastuse Lisas 1 esitatud tõenditega (dtl 56-153). Kostjale on arusaamatu, mille alusel on

hagejate seaduslik esindaja jõudnud hagiavalduse osas „Laste vajaduste loetelu“ esitatud

arvnäitajateni. Esitatud tabelis on ilmselgelt ülepaisutatud summad ja summasid mille eest ei pea

hagejate seaduslik esindaja vastutama. Arved, mis on seotud maja (hagejate ja kostja ühise

eluaseme) arvetega tasub kostja. Kostja möönab, et tal oli raskusi arvete tasumisega möödunud

talvel, aga käesolevaks hetkeks on võlausaldajatega sõlmitud kokkulepped võlgnevuste

likvideerimiseks. Nimetatud võlgnevused ei ole vähendanud hagejate kodust elukvaliteeti. Kostja

nimel ei ole ühtegi võlgades olevat äriühingut.

Kostjale on arusaamatu hagejate seadusliku esindaja nõude püstitus arvates 01.04.2025. a. ja seda

põhjusel, et kostja viibis ja toimetas igapäevaselt hagejate ja kostja ühises elukohas. Seega ei tunnista

kostja hagejate seadusliku esindaja nõuet elatise väljamõistmiseks lisaks varem avaldatule ka

tagasiulatuvalt. Kostja asub seisukohale, et on toetanud laste ülalpidamist arvestades nii laste

vajadusi kui ka nende tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja palub hagi täielikult rahuldamata jätta

ning menetluskulud jätta hagejate seadusliku esindaja kanda (dtl 53-55).

Kohtuistung

4. Kohus selgitas, et tagasiulatuva elatise nõudes on sendilised ebatäpsused, edasiulatuv elatis on

arvestatud õigesti. Kohus selgitas ka nõude aluseks olevaid asjaolusid, kohalduvat seadust ja

tõendamiskoormist. Kostja selgitas hagivastuses esitatut. Täpsustas, et maksab ka eelmisele lapsele

tema emaga kokkuleppel igakuist elatist 150 eurot kuus. Pooled kinnitasid, et kostja ei ela koos

hagejatega alates 15.05.2025. Hagejad jäid hagi juurde muutes hagi nõuet igakuise elatise algusaja

osas, so hagejad soovivad elatise väljamõistmist miinimummääras alates 16.05.2025. Hagejad ei

soovi tagasiulatuva elatise väljamõistmist. Kostja avaldas, et tal rohkem tõendeid esitada ei ole (dtl

167-169).

Kohtuotsuse põhjendused

5. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist

üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse

vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui PKS §-s 101 alusel

arvutatud summa, elatise võib kohus välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates

ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused, igakuise elatise arvutamise aluseks on

baassumma, so ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma,

baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 1 kuni 4). PKS § 101 lg 5 kohaselt ei

pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, mille lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja

poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (jõust.

01.02.2023). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga (PKS § 101 lg 6). Alates 01.04.2025 on kehtivaks miinimummääras ühe lapse elatis 273, 62

eurot (baassumma 282, 31 eurot+59, 43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 28,12 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud 2-le ja seejärel jagatud laste

arvuga, kes toetust saavad (225/2/4) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01.

aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ning 224, 08 eurot

(baassumma 282, 31 eurot+59, 43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)

- 28,12 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud 2-le ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust

saavad (225/2/4) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) x 0,85 (sama pere mitme lapse puhul vähendatakse

elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes), mis muutub iga aasta 01. aprillil,

lähtudes baassumma indekseerimisest ja muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3

ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

8. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt ja vaidluse all ei ole asjaolu, et hagejate vanemateks on X

ja Y (dtl 10-33). Hagejad elavad hagejate seadusliku esindaja Xga. Kostja on hagejate isa ja kostjal

lasub seadusest tulenev kohustus pidada hagejaid üleval. Kostja ei ela hagejatega koos alates

15.05.2025 (poolte kinnitus kohtuistungil). Kuna kostja ei ela hagejatega koos on kostja kohustatud

täitma hagejate ülalpidamiskohustust hagejatele elatise maksmise teel.

Hagejad on jäänud hagi juurde, muutes hagi nõuet igakuise elatise algusaja osas, so hagejad soovivad

elatise väljamõistmist miinimummääras alates 16.05.2025. Hagejad ei soovi tagasiulatuva elatise

väljamõistmist. Seega, kuna hagejad soovivad elatist miinimummääras, ei pea nad tõendama oma

igakuiseid kulutusi ja vajadusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne

miinimumelatis (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909 p 12).

Kostja vastuväidetele vastusena märgib kohus, et esitatud vastuväited ei ole enam aktuaalsed

seonduvalt sellega, et hagejad soovivad elatist alates 16.05.2025. Samuti ei ole hagejate nõude

lahendamiseks asjassepuutuvad kostja istungil antud selgitused. Ka kostja poolt menetluses esitatud

tõendid ei oma tähtsust, kuna need ei näita elatise tasumist alates 16.05.2025 (dtl 56-153).

9. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg

2). Kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud

miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud

seda võimaldavad. Kohustatud vanem peab tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse PKS § 102 lg 2 alusel elatise

vähendamiseks alla seaduses sätestatud minimaalmäära. Asjaolu, et kostja tasub varem

väljamõistetud elatise katteks kokkuleppeliselt elatist 150 eurot kuus, selleks aluseks ei ole.

10. Eeltoodu alusel, kohus rahuldab hagejate hagi. Kostjalt Ylt (Y) tuleb hageja A kasuks välja

mõista alates 16.05.2025 igakuine elatis 273, 62 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, so

xx.xx.xxxx (baassumma 282, 31 eurot+59, 43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 28,12 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud 2-le ja seejärel jagatud laste

arvuga, kes toetust saavad (225/2/4) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01.

aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Samuti tuleb välja mõista Ylt

(Y) B kasuks alates 16.05.2025 igakuine elatis 273, 62 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, so

xx.xx.xxxx (baassumma 282, 31 eurot+59, 43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 28,12 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud 2-le ja seejärel jagatud laste

arvuga, kes toetust saavad (225/2/4) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01.

aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Ka tuleb välja mõista Ylt (Y)

C kasuks alates 16.05.2025 igakuine elatis 224, 08 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, so

xx.xx.xxxx (baassumma 282, 31 eurot+59, 43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 28,12 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud 2-le ja seejärel jagatud laste

arvuga, kes toetust saavad (225/2/4) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) x 0,85 (sama pere mitme lapse

puhul vähendatakse elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes), mis muutub iga

aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja muutusest vastavalt perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Lisaks tuleb välja

mõista Ylt (Y) D kasuks alates 16.05.2025 igakuine elatis 224, 08 eurot kuni hageja täisealiseks

saamiseni, so xx.xx.xxxx (baassumma 282, 31 eurot+59, 43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 28,12 eurot (pool lasterikka pere toetusest jagatud 2-le ja seejärel

jagatud laste arvuga, kes toetust saavad (225/2/4) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) x 0,85 (sama pere

mitme lapse puhul vähendatakse elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes), mis

muutub iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja muutusest vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg

3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

11. Hagiavalduses on esitatud taotlus kohustada Yd (Y) tasuma väljamõistetud elatised iga kuu 10.-

ndaks kuupäevaks X arveldusarvel nr XXXXXXXX, selgitus „elatis.“

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi

ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hagejate taotluse ja määrab TsMS § 445

lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. Kohus määrab, et Y peab tasuma väljamõistetud elatised iga kuu

10.-ndaks kuupäevaks X arveldusarvel nr XXXXXXXX, selgitus „elatis.“

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Alaealise lapse

ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1). TsMS § 164 lg 1

tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leiab, et asjas ei ole põhjuseid, mis

annaksid alust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotuse osas hagilises

perekonnaasjas. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik