2-25-8494/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuli 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-8494

Tsiviilasi

K R-A hagi A A vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K R-A (isikukood XXX)

Kostja: A A (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

15. juuli 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K R-A hagi A A vastu abielu lahutamiseks õigeksvõtul põhineva

otsusega.

2. Lahutada K R-A ja A A abielu, mis on sõlmitud 18. detsembril 2024, Jõhvi

Vallavalitsuses.

3. Taastada K R-A varem kantud perekonnanimi „R“. Kohtuotsuse jõustumisel jääb

K R-A nimeks K R.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada K R-A pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot K R-

A pangakontole nr XXX.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 630 lg 2).

ASJAOLUD

1. K R-A (hageja) esitas 30. mail 2025 Viru Maakohtule hagi A A (kostja) vastu abielu

lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada. Poolte abielulised suhted on

pöördumatult lõppenud 1. märtsist 2025 ja nad elavad lahus.

2. Kostja võttis 15. juuli 2025 kohtuistungil hagi õigeks. Abielusuhted on lõppenud ja

pooled elavad lahus.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada

õigeksvõtul põhineva otsusega (TsMS § 440 lg 1).

4. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Abielutõendi (dtl 5) ja

rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 18. detsembril 2024, Jõhvi

Vallavalitsuses.

5. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

6. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Pooled ei vaidle abielu lahutamise nõude üle ning

kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll

õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest

keeldumiseks.

Kohus selgitas pooltele 15. juulil 2025 istungil ka abielu lahutamise menetluse peatamise ja

leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid pooled seda ei soovinud. Seetõttu ei pea

kohus põhjendatuks käesolevat menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Eelmärgitut

arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on abielu

lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada.

7. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema

varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on

avaldanud soovi taastada enda perekonnanimena varem kantud perekonnanimi „Reim“.

Seetõttu taastab kohus abielu lahutamise järel hageja perekonnanime.

8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

9. Pooled on istungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad

TsMS § 630 lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

10. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale pool hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja pangakontole, mille hageja avaldas kohtuistungil.

(allkirjastatud digitaalselt)