2-23-7100/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-7100

Tsiviilasi

X hagi Y vastu abielu lahutamiseks ning Xi avaldus Ye

vastu alaealise lapse W suhtes ühise hooldusõiguse

osaliselt lõpetamiseks ja lapse viibimiskohta

puudutavas osas ainuhooldusõiguse avaldajale

üleandmiseks

Menetlustoiming

Lõpplahend hagita menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/ avaldaja: X (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post

xxx), lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg (e-post

helen.tomberg@tibar.ee)

Kostja/ puudutatud isik I: Y (isikukood XXX; elukoht

xxx; e-post xxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Puudutatud isik II: W (isikukood XXX; elukoht xxx),

riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Andres Lusmägi

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 11.07.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X hagi abielu lahutamiseks.

2. Lahutada X ja Y abielu.

3. Rahuldada X avaldus X ja Y ühise hooldusõigus osaliseks lõpetamiseks lapse W

suhtes.

4. Lõpetada osaliselt X ja Y ühine hooldusõigus lapse W suhtes ning anda Xle

ainuhooldusõigus lapse W viibimiskohaga seotud küsimustes.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning Wle ja Yle riigi

õigusabi korras määratud esindajate kulud riigi kanda.

6. Tühistada käesolevas tsiviilasjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

7. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte ning saata määrus selle

jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse

andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X (hageja, lapse ema) esitas 15.05.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja,

puudutatud isik I) vastu abielu lahutamiseks ning alaealise lapse W suhtes ühise

hooldusõiguse osaliselt lõpetamiseks ja lapse viibimiskohta puudutavas osas

ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks. Hagiavalduse kohaselt on tutvusid hageja ja

kostja 2015. aastal Peruu Vabariigis (kostja elukohas) kui hageja seal puhkusereisil viibis.

Hageja ja kostja suhtlesid aktiivselt kuni 2017. aastani, mil hageja kolis kostja juurde

Peruusse. Pooltel sündis xx.xx.xxxx laps W (puudutatud isik II). Koroonapandeemia tõttu

kolisid hageja ja laps kostja nõusolekul 2021. aasta maikuus Eestisse. Kuigi algselt pidid

hageja ja laps Eestisse jääma üksnes kuueks kuuks, lepiti hiljem kostjaga kokku, et ka kostja

kolib Eestisse. Laps läks Eestis lasteaeda. Kostja külastas 2021. aasta novembris ja 2022.

augustis Eestit ning pooled asusid ette valmistama kostja pikaajalisemat kolimist Eestisse.

Hageja ja kostja abiellusid 27.10.2022 ning kostjale väljastati Eestis ajutine elamisluba. Peale

abielu sõlmimist muutus märgatavalt kostja käitumismuster ning kodune elu muutus

pingeliseks ja ärevaks. Kostjal ei õnnestunud Eestis leida töökohta. Samuti rääkis kostja

hagejale, et plaanib koos lapsega tagasi Peruusse kolida ning esitada Peruu politseile

lapserööviavalduse kostja kohta. 28.02.2023 lõi kostja tüli käigus hagejat vastu nägu ning

hageja tegi intsidendi kohta avaldusse politseisse, ent kriminaalmenetlus lõpetati. Kuna hageja

ja kostja soovid edasise elukorralduse osas erinevad, ei näe hageja võimalust abielusuhteid

enam jätkata ning abielusuhete jätkumist ei soovi. Ühtlasi on põhjendatud ühise

hooldusõiguse osaline lõpetamine ja lapse viibimiskoha puudutavas osas hagejale

üleandmine, kuna lapsel on väljakujunenud selge elukorraldus Eestis, kuid kostja, kes lapse

kasvatamises osalenud ei ole, ähvardab pidevalt last Eestist ära viia. Lapsel on Eestis

harjumuspärane keskkond ning oma tuba, samuti kõik muu eluks vajalik. Hagejal on püsiv

sissetulek ning hagejat toetab ka tema ema ning õde (lapse vanaema ja tädi). Hageja esitas ka

taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning lubada lapsel kohtumenetluse ajal Eestist

lahkuda üksnes mõlema lapsevanema nõusolekul. Hageja hinnangul ei ole tal võimalik keset

tööpäeva tagada, et kostja lapsega Eestist ei lahku.

2. Kohus kuulas 19.05.2023 esialgse õiguskaitse taotluse osas ära kostja. Kostja selgitas, et tal

ei ole kavatsust last Eestist ära viia, kuna lapsel on siin sõbrad ja ta käib siin lasteaias. Kostja

hinnangul jäi hageja koos lapsega Eestisse elama ilma kostja nõusolekuta. Kostja lisas, et tal

on endal vaja lahkuda Peruusse, et tal oleks võimalik tööd teha ja raha teenida, Eestis see tal

võimalik ei ole.

3. Kohus rahuldas 22.05.2023 esialgse õiguskaitse taotluse ning lubas lapsel lahkuda koos

kostjaga Eestis üksnes hageja notariaalselt kinnitatud nõusolekul.

4. Hageja esitas 09.11.2023 taotluse menetluse peatamiseks kuueks kuuks, kuna kostja oli

palunud hagejalt leppimisaega ning hageja soovis anda kostjale võimaluse suhete

parandamiseks.

5. Lapse esindaja esitas kohtule 17.11.2023 seisukoha hageja ja kostja ühise hooldusõiguse

osalise lõpetamise osas. Lapse esindaja hinnangul puudub vajadus ühise hoolduseõiguse

lõpetamiseks, kuna hooldusõiguse ühine teostamine ei takista lapse senise elukorralduse

jätkamist Eestis. Ühise hooldusõiguse lõpetamine oleks ennatlik.

6. Kostja esitas 15.12.2023 vastuse hagiavaldusele. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu

ning leidis, et puudub alus abielu lahutamiseks ja ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse

suhtes. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid ühise hooldusõiguse lõpetamist

ning põhjust ei anna ka see, et hageja ja kostja on erinevatel perioodidel erinevates kohtades

elanud. Kostja ei ole muutunud ähvardavaks ega hagejale kuidagi ohtlikuks. Kuigi hageja ja

kostja vahel on olnud erimeelsusi, ei ole kostja kordagi hagejat löönud. Kostja on lapse elus

osalenud ning toetab teda igakülgselt. Poolte vahel ei ole olnud vaidluseid hooldusõiguse

teostamise osas, mistõttu oleks ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendamata ja ennatlik.

7. 15.11.2024 informeeris hageja kohut, et hageja ja kostja ei ole suutnud tulemuslikult

leppida, mistõttu on põhjendatud kohtumenetluse jätkamine.

8. Hageja esitas 30.06.2025 kohtule täiendava seisukoha, mille selgitas kostja ja lapse suhtlust

möödunud pooleteise aasta jooksul. Kostja külastas Eestis 2023. aasta detsembrist kuni 2024.

aasta aprillini, mil pooled üritasid ebaõnnestunult leppida. Teist korda külastas kostja Eestis

kolme päeva jooksul 2025. aasta juunis. Kostja on lapsega suhelnud telefonisti, saates

peamiselt pilte ja sõnumeid. Telefonikõnesid on toimunud harva ning need on keelebarjääri

tõttu olnud lühiajalised. Hageja teadmiste kohaselt on kostjal uus elukaaslane Peruus.

Leppimisperioodi vältel kolisid hageja, kostja ja laps kolmekesi üürikorterisse. Kostjal ei

õnnestunud Eestis tööd leida ning hagejal ei olnud võimalik omapäi perekonda rahaliselt ülal

pidada, mistõttu kolis hageja koos lapsega 12.04.2024 üürikorterist välja. Kui kostja 2025.

aasta juunis Eestis külastas, tõi ta lapsele kingituseks riideid ning käis temaga spaas ja

lõbustuspargis. Kuna kostja ei osale rahaliselt lapse ülalpidamises, on hageja lapse nimel

esitanud kostja vastu teise hagi elatise väljamõistmiseks. Laps alustab 2025. aasta septembris

XXX Põhikooli 1. klassi õpingutega ning hakkab käima kunstialases huviringis.

9. Kohus kuulas 04.07.2025 ära lapse. Laps selgitas, et elab koos ema ja vanaemaga ning

avaldas arvamust, et isaga koos elada ei soovi. Laps ei osanud selgitada seda, millal ta viimati

isaga rääkis ning millistel teemadel ta isaga üldse rääkinud on. Laps meenutas positiivselt

kostjaga veekeskuses ja lõbustuspargis käimist. Laps selgitas, et suhtles isaga kas ema

tõlkimise vahendusel või miimika teel. Laps avaldas arvamust, et hageja ja kostja läbisaamine

on varasemaga võrreldes paranenud.

10. 11.07.2025 toimunud kohtuistungist oli kostja teadlik (dtl 182), ent ei osalenud sellel ilma,

et ta oleks enda puudumist põhjendanud. Istungil esindas kostjat riigi õigusabi korras

määratud esindaja. Hageja selgitas istungil, et abielusuhete jätkamises perspektiivi ei näe,

kuna varasem katse kostjaga leppida oli tulemusetu. Ühtlasi on kostjal hageja teadmise järgi

uus elukaaslane. Hageja nägi, kuidas kostja suhtles telefonis isikuga, kelle kontakti nimeks oli

märgitud hispaania keeles „uus elukaaslane“ (nova companera). Seda isikut kutsus kostja

telefoni teel sõnaga „arm“ (amor). Kostja esindaja hinnangul on abielu jätkamine endiselt

võimalik.

Hoolduseõiguse lõpetamise osas selgitas hageja, et soovib ära hoida olukorda, kus tal ei ole

võimalik lapsega reisida, kuna isa ei anna selleks nõusolekut. Vanemate erineva päritolu tõttu

ei näe laps emaga sarnane välja. Kostja esindaja leidis, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei

ole põhjendatud, kuna kostja ei ole kordagi takistanud hagejal hooldusõigust teostada, sh

lapsega reisida. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei anna kostja esindaja hinnangul hageja

hooldusõiguse teostamisele midagi juurde, vaid tekitab üksnes lisapingeid.

Lapse esindaja hinnangul tuleks õiguslik olukord viia tegelikkusega kooskõlla. Kuna

kohtumenetluse vältel on last kasvatanud üksnes ema, on lapse huvides see, et ema saaks enda

hooldusõigust probleemideta realiseerida. Lapse huvides on see, et tal ei oleks ebaselgust oma

vanemate vahelistes suhetes.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohtualluvus ja kohalduv õigus

11. Käesoleva tsiviilasjas on kostjaks isik, kelle elukoht asub väljaspool Eestis, st vaidluses

esineb välismaine element. Seetõttu tuleb kohtul hinnata nii enda pädevust asja lahendada kui

ka seda, millist õigust kohtumenetluses esitatud nõuete lahendamisel kohaldama peaks.

12. Kohtualluvust abielu lahutamise asjades reguleerib 25. juuni 2019. a nõukogu määrus

(EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud

kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (Brüssel

II bis määrus) vastavalt määruse artikkel 1 lg 1 p-le a. Brüssel II bis määruse artikli 3 (a)(vi)

kohaselt on abielulahutuse nõuet pädev lahendama kohus, kelle territooriumil on taotleja

harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist

ja kui ta on selle riigi kodanik. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik ning käesoleva asja

materjalidest nähtuvalt on hageja püsivalt Eestis elanud juba 2022. aastast alates. Kuna hageja

kasvatab Eestis enda last ning töötab Eestis, on hageja huvide kese Eestis, st Eesti on hageja

harilik viibimiskoht. Nii on Eesti kohtud pädevad abielu lahutamise nõuet praegu lahendama.

13. Brüssel II bis määruse artikli 1 lg 1 (b) ja lg 2 (a) kohaselt on ka hooldusõigusega

seonduvate küsimuste kohtualluvus määruse reguleerimisalas. Vastavalt määruse artikkel 7

lg-le 1, on liikmesriigi kohtutel vanemliku vastutuse asjus kohtualluvus lapse suhtes, kelle

harilik viibimiskoht on kohtusse pöördumise ajal selles liikmesriigis. Lapse hariliku

viibimiskohana tuleb mõista kohta, kus on faktiliselt lapse elu kese (EKo 28.08.2018, C-

512/17, HR, p 42).

Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on lapse elu kese faktiliselt Eestis, kuna ta on siin

alates 2022. aastast elanud ning siinse elukeskkonnaga harjunud, samuti käis ta kohtusse

pöördumise ajal Eestis lasteaias. Seejuures kõneleb laps eesti keeles ning tal on tekkinud enda

sõnul usaldussuhe ka vanaemaga (hageja emaga). Kuna lapse harilik viibimiskoht oli kohtusse

pöördumise ajal Eestis, on Eesti kohus pädev lahendama lapse suhtes ühise hooldusõiguse

lõpetamisega seonduvat nõuet.

14. Abielu lahutamisele kohalduvat õigust reguleerib 20.detsembri 2010 nõukogu määrus

(EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes

kohaldatava õiguse valdkonnas (Rooma III määrus) vastavalt määruse artikkel 1 lg-le 1. Kuna

praegu ei ole hageja ja kostja valinud abielu lahutamisele kohalduvat õigust, tuleb see

tuvastada määruse artikli 8 järgi, mille punktid a-d sätestavad hierarhilise loetelu tingimustest,

mille alusel kohalduvat õigust tuvastada. Kohtu hinnangul kohaldub praeguses asjas määruse

art 8 (d), mille järgi kohaldub kohus selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse, st Eesti

õigust.

15. Lapse hoolduseõigusega seotud küsimustele kohalduvat õigust reguleerib 19.10.1996. a

vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse,

kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioon (Haagi

konventsioon), vastavalt konventsiooni artikli 1 lg 1 p-le c ning lg-le 2. Vastavalt Haagi

konventsiooni artiklile 15, kohaldab kohus pädevuse teostamisel enda asukohariigi õigust.

Kuna asja lahendab praegu Eesti kohus, tuleb seega ka ühise hooldusõiguse lõpetamisele

kohaldada Eesti õigust.

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-i 2 kohaselt lahendatakse hagita

menetluses hooldus- ja suhtlusõiguse asjad. TsMS § 550 lg 2 kohaselt võib kohus aga

lahendada hooldusõiguse asja hagimenetluses, kui seda nõutakse hagimenetluses koos abielu

lahutamisega. Kuna praegu on hageja esitanud kostja vastu ka hagi abielu lahutamiseks, võib

kohus ühes menetluses lahendada ka lapse ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõude,

järgides viimase puhul siiski hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1).

Abielu lahutamise nõue

17. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu

enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt

eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Tegemist on eeldusega, mille mittetäitmine ei välista järelduseni jõudmist, et poolte

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhete pöördumatu lõppemine võib seega

väljenduda ka muudest asjaoludest.

18. Hageja on kohtule kinnitanud, et tema ja kostja vahelised abielusuhted on lõppenud ning

hageja ei näe võimalust neid suhteid enam taastada. Seejuures on hageja ja kostja menetluse

kestel püüdnud ebaõnnestunult leppida ja abielusuhteid taastada, mis kinnitab, et hageja

veendumus abielu jätkamise võimatusest on põhjalikult läbi mõeldud. Hageja on esitanud

enda veenvad järeldused selle kohta, et hageja ja kostja arusaamad abielust ning abikaasade

rollijaotusest on jäänud püsivalt erinevateks ning ta ei ole jäänud rahule kostja valmidusega

ühisesse ellu panustada. Kuigi kostja on esindaja vahendusel väljendanud kohtule seda, et ta

ei ole abielu lahutamisega nõus, ei ole see vastuseis määrav olukorras, kus kostja ei ole kohtu

ette toonud ühtegi teist asjaolu, mis viitaksid võimalusele abielusuhete taastamiseks või

seaksid abielusuhete pöördumatu lõppemise kahtluse alla. Hageja on veendunud, et kostjal on

ka uus suhe, mis teeb hageja ja kostja vahelise suhte taastamise võimatuks.

19. Seega peab kohus poolte esitatud seisukohti arvesse võttes usutavaks, et poolte

abielusuhted on lõppenud ning nende taastamine ei ole tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt

rahuldab kohus hagi ning lahutab poolte abielu.

Ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõue

20. Hageja on taotlenud kohtult lapse suhtes ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja lapse

viibimiskohta puudutavas osas ainuhooldusõiguse üleandmist hagejale. Kohtu hinnangul tuleb

avaldaja taotlus rahuldada. Kuna avaldaja ei ole soovinud ühist hooldusõigust lõpetada

suuremas ulatuses kui viibimiskohaga seotud küsimustes, siis ei ole kohtul põhjust kaaluda

hooldusõiguse lõpetamist suuremas ulatuses.

21. PKS § 118 lg 1 sätestab, et vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja

täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset

heaolu. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul

põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal PKS § 137 lg-st 1

tulenevalt õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt

või täielikult üle. Lõikest 2 tulenevalt ei rahulda kohus avaldust, kui vähemalt 14-aastane laps

vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse

lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. See

tähendab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldus tuleb jätta rahuldamata üksnes siis, kui

see pole lapse huvidega kooskõlas (p 1), või vähemalt 14-aastane laps sellele vastu vaidleb (p

2). Kohtu hinnangul ühise hooldusõiguse lõpetamist välistavaid asjaolusid praegu ei esine.

21.1. Kuigi kohus ei ole menetluse käigus tuvastanud seda, et lapse vanemate vahel oleks

esinenud ületamatuid erimeelsusi lapse viibimiskohta puudutavates küsimustes, ei ole

vastupidiselt kostja arusaamale ühise hooldusõiguse lõpetamisel vaieldamatult määravaks

üksnes vanemate vahel tekkinud erimeelsused ühise hooldusõiguse teostamisel. Asjaolu, et

seni ei ole teadaolevalt hagejal lapsega reisimisel takistusi olnud, ei põhjenda ühise

hooldusõiguse lõpetamata jätmist, kuna ei saa eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

peaks olema hagejal lapsega mõne konkreetse riigi piiri ületamisel juba takistusi tekkinud

olema. On usutav, et hagejal võib lapsega reisimisel raskusi tõendamaks, et tal on õigus

lapsega üksinda reisida, kui vanematel on viibimiskoha määramisel ühine hooldusõigus.

Riigikohus on selgitanud, et vanemate lahuselu korral on põhjendatud vaadata ümber

vanemate ühine hooldusõigus ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem

lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ning milliseid kohustusi täidab (RKTKo

07.06.2011, nr 3-2-1-45-11, p 21). Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et last on senini

kasvatanud hageja ning kostja ei ole lapse elus aktiivselt osalenud ega oma hooldusõigust

olulisel määral teostanud. Kui vanemate suhted on lõppenud ning kostja ilmutab huvi lapse

hooldusõiguse teostamise vastu minimaalsel määral (üksikute külastustega Eestisse) või

teostab seda üksnes passiivselt teise vanemaga nõustumise teel, ei saa jõuda järeldusele, et

lapse huvides on ilmtingimata säilitada mõlema vanema hooldusõigus.

21.2. Kuna tegelikkuses teostab lapse suhtes hooldusõigust ja lahendab lapse huve

puudutavaid küsimusi hageja üksinda, on kohtu hinnangul põhjendatud lõpetada vanemate

ühine hooldusõigus hageja taotletud ulatuses, st viibimiskoha küsimustes ning anda selle osas

ainuhooldusõigus üle hagejale. Kuna lapse viibimiskoha määramine hõlmab lisaks võimalust

määrata, kellega, kus ja millal laps viibib (RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 12), võimaldab

ühise hooldusõiguse lõpetamine käesoleval juhul saavutada õiguslikus olukorras selgust ning

võimaldab otsuseid lapse viibimiskoha osas kiiremini vastu võtta. See muudatus viib

õigusliku olukorra kooskõlla tegelikkusega arvestades, et laps elab püsivalt hageja juures ning

kostja Peruus, mistõttu temalt vajalike nõusolekut saamine võib olla aeganõudev ning hageja

jaoks, kes kannab peamist vastutust lapse kasvatamisel, koormav.

22. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei võta kostjalt tema õigust lapsega suhelda, tema elus

osaleda ning teda toetada. Samuti on isal võimalik olukorra muutumisel taotleda ühise

hooldusõiguse taastamist PKS § 1231 lg 1 alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse

huvidele.

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5631 alusel saadab kohus määruse arvates

jõustumisest 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks

rahvastikuregistrisse. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 järgi jätab kohus menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele ja kostjale riigi õigusabi korras määratud

esindajate tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik