2-24-16684/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. juuli 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-16684

Tsiviilasi

XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hagi V.J, P.B, S.H ja

L.Y vastu korteriomandi võõrandamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood

xxxxxxxx), seaduslik esindaja M.T

Kostja I: V.J (isikukood XXX)

Kostja II: P.B (isikukood XXX)

Kostja III: S.H (isikukood XXX)

Kostja IV: L.Y (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

3. juuli 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx) hagi V.J

(isikukood XXX), P.B (isikukood XXX), S.H (isikukood XXX) ja L.Y (isikukood

XXX) vastu.

2. Kohustada V.J-i, P.B-d, S.H-d ja L.Y-d võõrandama neile kuuluv korteriomand

asukohaga XXX, xxxxxxxxxxxx, eriomand nr 3 (registriosa nr xxxxxx) kolme kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

3. Võõrandada pärast kolme kuu möödumist kohtuotsuse jõustumisest V.J-ile, P.B-le,

S.H-le ja L.Y-le kuuluv korteriomand asukohaga XXX, xxxxxxxxxxxx, eriomand

nr 3 (registriosa nr xxxxxx) täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud solidaarselt V.J, P.B, S.H ja L.Y kanda.

5. Rahuldada XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus ja välja mõista solidaarselt V.J-ilt , P.B-lt , S.H-lt ja L.Y-lt XXX,

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kasuks menetluskulud 420 eurot (riigilõiv).

1 (4)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (hageja) esitas 03.11.2024 Tartu Maakohtule hagi V.J

(kostja I), P.B (kostja II), S.H (kostja III) ja L.Y (kostja IV) vastu korteriomandi

võõrandamise nõudes. Kohus võttis 31.01.2025 kohtumäärusega menetlusse järgmised hageja

nõuded: kohustada kostjaid võõrandama neile kuuluv korteriomand asukohaga XXX,

xxxxxxxxxxxx, eriomand nr 3 (registriosa nr xxxxxx) kolme kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest; võõrandada pärast kolme kuu möödumist kohtuotsuse jõustumisest kostjatele

kuuluv korteriomand asukohaga XXX, xxxxxxxxxxxx, eriomand nr 3 (registriosa nr xxxxxx)

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt suri xxxxxxxxxxxx–3 korteriomanik M. P.B

xxxxxxxxx. M. P.B pärijateks on kostjad. Korteri suurus on 11,2 m², kus puuduvad vee- ja

kanalisatsiooniühendused. Samuti puuduvad korteris legaalsed küttekolded. Korteris asuv ahi

on amortiseerunud ja selle kasutamine on päästeameti poolt ära keelatud.

Korteri seisukord on halb, seda ei hooldata ja kohati levib korterist ka naaberkorterite

elanikke häiriv hais. Ühistu juhatusele teadaolevalt on endise omaniku surmast alates korter

kütmata. Ka olukorras, kus ahju ei kasutata, on KÜ pidanud korduvalt kutsuma kohale

päästeameti, sest amortiseerunud küttekolle mõjutab ülejäänud maja küttekoldeid.

Amortiseerunud küttekolle ohustab ülejäänud majaelanike elu ja tervist. Korteri halb

seisukord ja lukustamata uks kahjustab teiste korteriomandite turvalisust, vara ja vähendab

kinnisvara väärtust. Alates 31.03.2021 on tasumata kõik ühistu poolt majandamiskulude eest

esitatud arved. Korteril on neli pärijat, kellega KÜ juhatus üritas ka kirja teel ühendust võtta.

Kostjalt I saadud info kohaselt temale teadaolevalt kellelgi pärijatest korteri vastu mingit huvi

ei ole. Kostjal I puudub kavatsus arveid ära maksta. Kostjad on viivitanud üle kolme kuu

majanduskulude tasumisega, mis on suuremad kui kuue kuu majandamiskulud. Hageja tegi

07.04.2024 toimunud üldkoosolekul hääletuse, millel viibis 10 liiget 16 korteriomanikust,

kellest 100% olid poolt sellele, et sundvõõrandada korter nr 3 kohtu abil. Üldkoosoleku otsus

on omanikele tehtud teatavaks 11.07.2024. Teade 07.04.2024 üldkoosoleku toimumise ajast ja

kohast pandi kaks nädalat enne koosoleku toimumist kortermaja trepikoja teadetetahvlile.

Üldkoosoleku protokoll pandi kortermaja trepikoja teadetetahvlile 24. aprillil 2024.

Üldkoosoleku protokoll koos võõrandamise nõudega pandi ka korteri nr 3 postkasti

11.03.2024. Kostjad ei ole algatanud protsessi omandi müümiseks ja seetõttu soovib hageja

kohtu otsust sundvõõrandamise kohta.

2 (4)

Kostjate vastuväited

2. Kostjad kohtule kirjalikku vastust hagile ei esitanud. Kostjad I ja III avaldasid 03.07.2025

toimunud kohtuistungil, et nad võtavad hagi õigeks (dtl 181). Kostjad II ja IV kohtuistungile

ei ilmunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

4. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 32 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik on

korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui

korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad

nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Lõike 2 punkti 2 kohaselt võib võõrandamisnõude

eelkõige esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega

viivitanud üle kolme kuu. Sama sätte lõike 3 kohaselt otsustavad korteriomanikud lõikes 1

sätestatud nõude häälteenamuse alusel. KrtS § 33 lg 1 sätestab, et kui kohustust rikkunud

korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude

esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi

alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Sama sätte

lõike 3 kohaselt tuleb hagiavaldus korteriomandi võõrandamise nõudes esitada enne ühe aasta

möödumist korteriomanikule nõude esitamisest. Lõike 4 kohaselt võib korteriomanik või

korteriühistu nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tartus xxxxxxxxxxxx–3 asuva korteriomandi ühisomanikeks on pärimise teel saanud kostjad

ja igale kostjale kuulub ¼ mõtteline osa pärandvara ühisusest (dtl 6, 35). Pärandaja M. P.B

suri xxxxxxxxx ja pärimistunnistus on välja antud 07.07.2021 (dtl 6). Hageja on tõendanud, et

kostjatel on majandamiskulud tasumata alates 31.05.2021 esitatud arvetest (dtl 11).

07.04.2024 toimunud korteriomanike üldkoosoleku protokollist nähtuvalt otsustati nõuda

Vabriku 2 korter 3 omanikelt (kostjatelt) oma korteriomandi võõrandamist järgmistel

põhjustel: korteris asuvate amortiseerunud küttekollete hooldamata jätmine ja teistele

majaelanikele ohtlik seisukord; enam kui kuue kuu majandamiskulude tasumata jätmine enam

kui kolme kuu jooksul; korteriomandi mitte korras hoidmine, sealhulgas kütmata jätmine ja

korterist leviv hais. Eeltoodud otsuse poolt hääletas 10 ja vastu oli 0. Korteriühistus on 16

korteriomandit. Seega on nõude esitamise üle korteriomanikud otsustanud häälteenamuse

alusel.

Kostjad I ja III avaldasid kohtuistungil, et alates korteriomanikeks saamise ajast ei ole nad

korteri majandamiskulusid tasunud (dtl 178). Kostjad I ja III avaldasid 03.07.2025 toimunud

kohtuistungil, et nad võtavad hagi õigeks ja nõustuvad hagi rahuldamisega (dtl 181). Kostjad

II ja IV kohtule kirjalikku vastust ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud.

Kohus leiab, et täidetud on KrtS § 32 lg 1, lg 2 p 2 ja lg 3 sätestatud alused

võõrandamisnõude rahuldamiseks. Kohus rahuldab hageja hagi kostjate vastu ja kohustab

kostjaid võõrandama neile kuuluv korteriomand asukohaga XXX, xxxxxxxxxxxx, eriomand

nr 3 (registriosa nr xxxxxx) kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ja pärast

kolme kuu möödumist kohtuotsuse jõustumisest võõrandada kostjatele kuuluv korteriomand

asukohaga XXX, xxxxxxxxxxxx, eriomand nr 3 (registriosa nr xxxxxx) täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

3 (4)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi ja tegi sellega otsuse kostjate kahjuks. Kohus jätab menetlusosaliste

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

6. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Hageja palub kostjatelt välja mõista riigilõivu 420 eurot. Hagilt hinnaga 3500 eurot kuulus

riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 420 eurot. Hageja on hagilt

tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS §

138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, tuleb

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 420 eurot.

7. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)