3-25-202/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Kristjan Siigur ja

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-202

Haldusasi

F.S kaebus Kohila valla kohustamiseks vaadata uuesti

läbi kaebaja 6. jaanuari 2025. a taotlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – F.S

Vastustaja – Kohila vald, esindaja Roman Märtson

Menetluse alus ringkonnakohtus

F.S määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse F.S määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2025. a

määruse peale haldusasjas nr 3-25-202.

2. Rahuldada F.S määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-

202 ja saata F.S kaebus menetluse jätkamiseks samale halduskohtule.

4. Tagastada F.S määruskaebuselt haldusasjas nr 3-25-202 tasutud riigilõiv 20

(kakskümmend) eurot (viitenumber 00725009079838).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.S omandas 08.07.2019 Rapla maakonnas Kohila alevikus asuva Raadiku tn 4a

kinnistu (registriosa nr 1929537; katastritunnus 31801:001:0002; pindala 76 m2; sihtotstarve

100% elamumaa), millel paikneb 27 m2 ehitisealuse pinnaga garaaž (EHR kood 109008868).

Raadiku tn 4a kinnistu piirneb kahest küljest Raadiku tn 2 kinnistuga (katastritunnus

31801:001:0041) ja kahest küljest Raadiku tn 4 kinnistuga (katastritunnus 31801:001:0003),

mis on eraomandis ja millel asuvad korterelamud. F.S esitas Raadiku tn 4 korteriühistule

11.10.2024 taotluse sõlmida notariaalne servituudi kokkulepe, mis tagaks juurdepääsu

3-25-202

Raadiku tn 4a kinnistul asuva garaažini. Raadiku tn 4 kaasomanikud ei soovinud kokkulepet

sõlmida.

2. F.S esitas Kohila Vallavalitsusele 06.01.2025 taotluse tagada Raadiku tn 4a kinnistule

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Juurdepääsuprobleem on tekkinud sellest, et Kohila

Alevivalitsus ei lahendanud 11.10.2001 korraldusega nr 170 Raadiku tn 4a kinnistu

erastamisel avalikult teelt juurdepääsu küsimust (vt ka maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2

p 4). Kuna kohalik omavalitsus kooskõlastas 21.06.1993 endise Kohila Kolhoosi pesuköögi

ümberehitamise garaažiks koos juurdepääsu lahendusega praeguse Raadiku tn 4 kinnistu alalt,

siis tekkis õigustatud ootus, et kinnistu otstarbekohast kasutamist võimaldav juurdepääs säilib.

Vallal on oma vea parandamiseks (vt ka Riigikohtu 30.10.2008 määrus nr 3-3-1-45-08, p 14)

mitmeid õiguslikke võimalusi, nt sundvalduse seadmine.

3. Kohila Vallavalitsus asus 16.01.2025 e-kirjas seisukohale, et esitatud taotlust ei ole

võimalik rahuldada. Maareformi läbiviimise ja kinnisasja moodustamise ajal on järgitud sellel

ajal kehtinud õigusaktide nõudeid. Puuduvad andmed, mis viitaksid Raadiku tn 4a kinnistule

juurdepääsuga seotud rikkumistele. Haldusorgan ei saa sekkuda eraõiguslikesse suhetesse

ilma seadusliku aluseta. Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääsu küsimus tuleb lahendada

eraõigusliku kokkuleppega ja vallal ei ole alust algatada sundvalduse seadmist. Projekti

kooskõlastamisest 1993. a-l ei tekkinud kaebajale sellist õigustatud ootust, mis kohustaks

valda andma täiendavaid haldusakte. Haldusorgan võib oma varasemaid vigu parandada, kuid

seda üksnes konkreetsetel faktilistel ja õiguslikel alustel. Praegu ei ole tegu haldusorgani

veaga, mida tuleks parandada.

4. F.S esitas Tallinna Halduskohtule 25.01.2025 kaebuse Kohila Vallavalitsuse

kohustamiseks anda haldusakt, millega tagatakse Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt. Raadiku tn 4a kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt

teelt ning kinnisasja ei ole võimalik otstarbekohaselt kasutada ega teha ehitise säilimiseks

vajalikke töid, sest Raadiku tn 4 kortermaja elanikud pargivad Raadiku tn 4a juurdepääsutee

ette. Kaebaja on pöördunud juurdepääsu puudumise probleemiga ka Raadiku tn 4

korteriühistu poole, kuid neil puudub tahe probleemi lahendada. Kohalik omavalitsus

pidanuks 2001. a-l praeguse Raadiku tn 4a maa erastamise raames tegema vajalikud

maakorraldustoimingud, et tagada kinnisasjale otstarbekas juurdepääsutee (vt MaaKS § 5 lg 2

p 4). Kuna krunti piiras varem Kohila alevi maa, siis tekkis 21.06.1993 kooskõlastusest

õiguspärane ootus, et olemasolev juurdepääs säilib.

5. Tallinna Halduskohus võttis 06.02.2025 määrusega esitatud kaebuse menetlusse

nõudega kohustada Kohila valda andma haldusakt juurdepääsu tagamiseks.

6. Kohila vald palus 10.02.2025 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Maareformi käigus ei

ole rikutud ühtegi seadusest tulenevat kohustust seoses Raadiku tn 4a kinnistule

juurdepääsuga. Vallal ei ole seadusest tulenevat kohustust ega pädevust sekkuda

eraõiguslikesse suhetesse, v.a juhul, kui see puudutab avalikke huve või kohaliku

omavalitsuse hallatavaid alasid (vt MaaKS § 3 lg 1). Kui juurdepääsu küsimus puudutab

ainult eraomanike vahelisi suhteid, siis puudub kohalikul omavalitsusel õiguslik alus sekkuda

ja määrata juurdepääs haldusaktiga (Riigikohtu 19.11.2008 määrus nr 3-2-1-106-08;

27.09.2005 otsus nr 3-2-1-85-05). Kuna vaidlus puudutab juurdepääsu küsimust, mis on

seotud eraomandiga, tuleb see lahendada tsiviilkohtumenetluses (vt asjaõigusseaduse (AÕS) §

156 lg 1; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 1).

2(4)

3-25-202

7. Tallinna Halduskohus jättis 12.03.2025 määrusega kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 ja

lg 2 p 1 ning § 121 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest kaebuse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses ja kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Kaebaja leiab,

et Kohila vallal on kohustus tagada Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt

teelt (MaaKS § 3 lg 1). Raadiku tn 4a erastati Kohila Alevivalitsuse 11.10.2001 korraldusega

nr 170, mis on kehtiv haldusakt. Korralduse väidetav õigusvastasus ei mõjuta selle kehtivust

(Riigikohtu 12.10.2009 otsus nr 3-3-1-50-09, p 13). Kaebaja ei ole seda haldusakti

vaidlustanud ja kaebetähtaja ilmselge möödumise tõttu puudub selleks ka võimalus. Seega ei

saa vastustaja olla kohustatud tagama kaebajale juurdepääsu seoses väidetavate vigadega

maareformi käigus. Kaebaja omandas kinnistu 08.07.2019 ja pidi olema teadlik, et kinnistule

puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kaebajal on õigus nõuda vajalikku juurdepääsu

üle võõra kinnistu AÕS § 156 lg 1 alusel (nt Riigikohtu 04.03.2020 määrus nr 2-17-12857, p

15). Sellest sättest ei tulene, et kohalik omavalitsus on kohustatud looma vajaliku

juurdepääsu. Kohalik omavalitsus peaks sekkuma siis, kui esineb avalik huvi. Kaebajal on

võimalik pöörduda servituudi seadmise nõudega maakohtusse.

8. F.S palub 26.03.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi

halduskohtule menetluse jätkamiseks. Haldusorgan on kohustatud oma vea parandama isegi

juhul, kui kujunenud olukorra saaks lahendada isikute omavahelise kokkuleppega ja see võiks

olla isegi lihtsam (vt Riigikohtu 30.10.2008 määrus nr 3-3-1-45-08, p 14). Kohalik

omavalitsus on teinud kruntide moodustamisel ilmselge vea, jättes arvestamata MaaKS § 5 lg

2 p-ga 4 ning vallavalitsuse kinnitatud ehitusprojektiga, mis nägi mh ette kinnistule

juurdepääsu lahenduse. Vea parandamine oleks võimalik nt sundvalduse seadmisega (vt 2019.

a analüüs). Kinnistule juurdepääsu puudumine ilmnes kaebajale alles siis, kui Raadiku tn 4

korteriomanikud asusid juurdepääsuteed tõkestama ja korteriühistu teavitas 14.10.2024 kirjas,

et ühistu liikmetel on voli parkida sinna, kuhu tahavad. Kuna maa erastamise korraldust ei ole

enam võimalik vaidlustada, tuleb ekslikult tekitatud negatiivne olukord kohalikul

omavalitsusel parandada haldusaktiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas

määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1

p 9). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi asjaolusid või väiteid, siis ei pea ringkonnakohus

vajalikuks nõuda vastustajalt selle kohta seisukohta, vaid arvestab Kohila valla varasemaid

selgitusi.

10. Kaebaja on pöördunud halduskohtusse nõudega kohustada Kohila valda tagama

Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Esitatud nõude aluseks ei ole

AÕS § 156 lg 1, vaid MaaKS § 3 lg 1 ja § 5 lg 2 p 4. Kohtutoimiku materjalidest ei nähtu, et

kaebaja oleks olnud eksimuses selles, millisel alusel ta soovib nõuet esitada, vaid kaebaja on

selgelt märkinud, et tema hinnangul on kujunenud olukorras süüdi vastustaja, kes peab oma

haldusaktiga selle ka lahendama. Kaebaja on enne kohtusse pöördumist esitanud juurdepääsu

tagamiseks 06.01.2025 taotluse Kohila vallale, kes ei pidanud 16.01.2025 vastuses

võimalikuks taotlust rahuldada, sest tegemist on üksnes kahe eraomaniku vahelise vaidlusega.

Seega ei saanud halduskohus arvata, et kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse, millega

soovib tegelikult juurdepääsu määramist AÕS § 156 lg 1 alusel ja mis tulnuks esitada

maakohtule. Kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 ja § 151 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata jätmine ei

olnud õige.

3(4)

3-25-202

11. Halduskohus ei ole ka HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel kaebuse läbi

vaatamata jätmisega seonduvalt sisuliselt põhjendanud, miks ei ole kaebuses esitatud

kohustamisnõudega kaebaja eesmärgi saavutamine võimalik ning milline HKMS § 37 lg-s 2

sätestatud nõue oleks kaebuse eesmärki arvestades asjakohasem. Kaebuse tagastamine HKMS

§ 121 lg 2 p 2 alusel (ning ka samal alusel kaebuse läbi vaatamata jätmine) eeldab, et isegi

kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Selle sätte alusel saab

tagastada kaebuse, milles on esitatud n-ö vale nõue (nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2023

määrus nr 3-22-1219, p 12). Kaebuse eesmärgiks on praegusel juhul see, et Kohila vald

reguleeriks kas maakorralduslike või muude avalik-õiguslike meetmetega juurdepääsu

Raadiku tn 4a kinnisasjale. Kaebaja ei ole vastustajalt nõudnud kindla menetluse läbiviimist

või konkreetse meetme rakendamist, vaid kinnistule juurdepääsu puudumise probleemi

lahendamist. Millisel viisil probleem lahendada, on vastustaja otsustada (vrd nt Riigikohtu

09.03.2009 otsus nr 3-3-1-94-08, p 12). Kaebaja on küll ühe võimaliku lahendusena viidanud

sundvalduse seadmisele (vt ka kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) §

2 lg 2, § 4 lg-d 1 ja 2, § 39 lg-d 1 ja 2), kuid sellest ei järeldu, et kaebuse eesmärgiks on

kohustada vastustajat seadma Raadiku tn 4a kinnistule juurdepääsu tagamiseks vajalikus

ulatuses Raadiku tn 4 kinnistule sundvaldus. Kui selline nõue oleks esitatud, tulnuks

halduskohtul HKMS § 20 lg 1 alusel kaasata haldusasja menetlusse ka Raadiku tn 4 kinnisasja

kaasomanikud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja siiski esitanud sisuliselt nõude

kohustada vastustajat lahendama tema 06.01.2025 avaldus uuesti. See nõue on kaebuse

eesmärki arvestades asjakohane, mistõttu ei saanud halduskohus jätta kaebust HKMS § 121 lg

2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

12. Kuigi kaebuse eduväljavaated ei pruugi olla suured, sest kohalikul omavalitsusel on mh

sundvalduse seadmise üle otsustamisel avar kaalutlusruum ja asjas seni esitatu põhjal ei ole

äratuntav, et Raadiku tn 4 kinnisasja osale sundvalduse seadmiseks esineks kaalukas avalik

huvi, ei puuduta see kaebuse lubatavuse, vaid üksnes kaebuse rahuldamise aspekti (vrd

Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2024 määrus nr 3-23-2882, p 11). Ringkonnakohus ei pea

põhjendatuks asuda hindama, kas kaebuse läbi vaatamata jätmine olnuks võimalik HKMS §

121 lg 2 p 21 ja § 151 lg 2 p 1 alusel. Tegemist on diskretsioonilise alusega, millele kohus ei

ole vaidlustatavas määruses ise tuginenud. Ringkonnakohus märgib siiski, et kuivõrd Raadiku

tn 4a kinnisasjal paiknevale garaažile sõidukiga juurdepääsu puudumine kujutab endast

selgelt takistust kinnistu sihipäraseks kasutamiseks, siis ei ole ka alust pidada kaebaja õiguste

riivet väheintensiivseks (vrd eespool viidatud lahend nr 3-23-2882, p 12).

13. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus F.S määruskaebuse, tühistab Tallinna

Halduskohtu 12.03.2025 määruse ja saadab asja samale halduskohtule menetluse jätkamiseks.

14. F.S on 26.03.2025 määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. Kuna

haldusasjas esitatavalt määruskaebuselt HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt

riigilõivu ei nõuta, siis tuleb tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1

p 1 alusel maksjale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)