3-25-2319/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

17.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2319

Haldusasi

X. X kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.06.2025 otsuse nr

12.2-3/058834-14-1 tühistamiseks ning Maksu- ja

Tolliameti kohustamiseks uuesti otsustama ametniku Y. Y

taandamise küsimus

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, esindaja vandeadvokaat Gerly Kask

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X kaebus.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. X. X (kaebaja) esitas 09.06.2025 eriarvamuse tema suhtes koostatud vastutusotsuse

projektile. Lisaks eriarvamusele esitas ta ka taotluse maksuaudiitor Y. Y taandamiseks.

2. Maksu- ja Tolliameti 11.06.2025 otsusega nr 12.2-3/058834-14-1 jäeti kaebaja taotlus

rahuldamata. Otsuses leiti, et maksuaudiitor ei ole äriühingu maksuasjas avaldanud eelarvamust

ja -hinnanguid juhatuse liikme tegevusele.

3. 14.07.2025 saabus Tallinna Halduskohtule kaebaja poolt esitatud kaebus Maksu- ja

Tolliameti 11.06.2025 otsuse nr 12.2-3/058834-14-1 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti

kohustamiseks uuesti otsustama ametniku Y. Y taandamise küsimus.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et halduskohus võib kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõigus kui kaebuse lubatavuse küsimus tuleb halduskohtul

otsustada ise, tuvastades selleks vajalikud asjaolud ning tõlgendades ja kohaldades kehtivat

õigust. Halduskohus ei pea selles osas eeldama kaebaja väidete õigsust. Kui on ilmselge, et

kaebeõigus puudub, võib kohus kaebuse tagastada. Kui kaebeõiguse küsimus vajab asjaolude

täiendavat tuvastamist ja põhjalikumat analüüsi, võib halduskohus jätta küsimuse kohtuotsuses

lahendamiseks.

5. Kohtu jaoks on praegusel juhul kaebeõiguse puudumine ilmselge ja selle kohta on ka

väljakujunenud kohtupraktika (vt Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2014 määrus haldusasjas nr

3-14-390 ja 23.11.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-2103). Kohtupraktikas on leitud, et

ametniku taandamata jätmine, isegi kui see oli õigusvastane, ei tingi vältimatult kaebaja õigusi

rikkuva haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Menetlus toimub MKS § 46 lg 5 kohaselt

maksuaudiitorist kõrgemalseisva ametiisiku kontrolli all.

6. Riigikohtu 21.10.2010 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-56-10 nähtub, et menetleja taandamiseks

esitatud taotluse lahendamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mille iseseisev

vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatav (p-d 12-14). Isikul on õigus esitada ametiisiku

taandamisest keeldumise kui toimingu peale vaie iseoleeritult menetluse lõpptulemusest (MKS

§ 137 lg 2 p 3). Kohtumenetluse normid aga ei võimalda pöörduda halduskohtusse sellise

toimingu isoleeritult vaidlustamiseks (MKS § 151 lg 2, HKMS § 45 lg 3). MTA vaidlustatud

otsuses toodud vaidlustamisviide on kohtusse pöördumist puudutavas osas eksitav. Ekslik

vaidlustamisviide ei anna kohtusse pöördumise õigust. Kaebeõigus peab tulenema seadusest ja

selle olemasolu üle otsustab kohus, mitte haldusorgan.

7. Ekslik on ka vaidlustatud otsuses toodud viide MKS §- le 46 ja § 137 lg-le 1 ning HKMS §

46 lg-le 1 millest võib järeldada, et taandamata jätmine on MTA arvates haldusakt. MKS § 49

ei näe ette taandamise otsustamise küsimuses MKS § 46 nõuetele vastava haldusakti andmist.

Tegemist on (menetlus)toiminguga, millega maksuhaldur juhib ja korraldab haldusakti

andmisele suunatud menetlust. Selgelt tuleneb see järeldus ka MKS § 137 lg 2 sõnastusest, mis

loeb taandamata jätmise üheks maksuhalduri toiminguks teiste hulgas. Juhul kui taandamata

jätmine oleks haldusakt, oleks selle vaidlustamine hõlmatud MKS § 137 lg-ga 1 ning lõike 2

punktis 3 sätestatud erinormi järele puuduks vajadus.

8. Lähtuvalt eeltoodust puudub kaebajal kaebeõigus praeguse kaebuse esitamiseks. Riigikohtu

21.10.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-10 on selgitatud, et menetlustoimingute iseseisev

vaidlustamine ei ole üldjuhul lubatud ja et menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on lubatav

vaid juhul, kui selline võimalus on otsesõnu seaduses sätestatud või kui tegemist on sedavõrd

olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et

sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui

menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis jäävad menetluskulud (asjas

tasutud riigilõiv) kaebaja kanda.

11. Kohus asendab avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Kohtunik

2(2)