2-23-146310/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuli 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-146310

Tsiviilasi

Elisa Eesti aktsiaseltsi hagi M. V. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

348.10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Elisa Eesti aktsiaselts (registrikood 10069659);

hageja lepinguline esindajad Erki Casar (Õigusbüroo TK

OÜ; e-post XXX);

kostja M. V. (isikukood XXX, e-post: XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt M. V.-lt (isikukood XXX) hageja Elisa Eesti aktsiaseltsi

(registrikood 10069659) kasuks välja põhivõlg 99.46 eurot, kahjunõue 69.90 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis 95.60 eurot.

3. Mõista kostjalt M. V.-lt (isikukood XXX) hageja Elisa Eesti aktsiaseltsi

(registrikood 10069659) kasuks välja viivis põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates

04.01.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas.

4. Jätta rahuldamata hageja Elisa Eesti aktsiaseltsi (registrikood 10069659) hagi M.

V. ’i (isikukood XXX) vastu kahjunõude 29.90 eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivise 16.88 eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 15% ulatuses Elisa Eesti aktsiaseltsi (registrikood 10069659)

kanda ja 85% osas M. V. ’i (isikukood XXX) kanda.

2-23-146310

6. Mõista kostjalt M. V.-lt (isikukood XXX) hageja Elisa Eesti aktsiaseltsi

(registrikood 10069659) kasuks välja menetluskulud 85% ulatuses s.o summas

174.25 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Elisa Eesti AS esitas 15.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võla nõudes. Kohus tegi 20.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud

06.12.2023 aadressil XXX. Võlgnik M. V. esitas 06.12.2023 nõudele vastuväite. Pärnu

Maakohtu 14.12.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Harju Maakohus võttis 20.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.07.2014.a. kliendi- ja teenuse osutamise

lepingu ning 27.09.2017.a. seadmete rendi- ja/või müügilepingu kostjale teenuste Starman

Start: M-internet + L RUS-digiTV + S-telefon, moodulkaart ja Modemi rent ning SIM kaart

(Rent), ZUUMnet modem (Rent), Hünriidboks (Rent) renditeenuse kasutamise

võimaldamiseks. Sõlmitud lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks seadmed koos

nende juurde kuuluvate komplektiosadega.

Üldtingimuste punkti 10.3 kohaselt on punktis 9.6. sätestatud kliendi kohustuse rikkumisel

Starmanil lisaks muudele ülddokumentides, lepingus ja seaduses nimetatud

õiguskaitsevahenditele õigus nõuda kliendilt igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud

võlahaldustasu tasumist. Üldtingimuste punkti 9.6 kohaselt on klient kohustatud teenuse eest

tasuma arvel näidatud tähtajaks. Kostja hageja kliendina ei tasunud arveid tähtaegselt.

Kostjal on arvete alusel tasumata: teenuse osutamise eest 99.46 eurot, kahjuhüvitis seadmete

eest 99.80 eurot, võlahaldustasu 5 eurot ja viivis 4.08 eurot. Kostjal on arvete eest kokku

tasumata 208.34 eurot.

Seoses kostjapoolse arvete mittetasumisega piiras hageja kostjale teenuse osutamist 2020.a.

augustis vastavalt üldtingimuste p-le 7.1.4.1. Nimetatud punkti kohaselt on Starmanil õigus

2-23-146310

piirata kliendi suhtes lepingu alusel teenuse osutamist, kui klient on hilinenud lepingu alusel

osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 (neljateistkümne) päeva või ületab temale

kehtestatud krediidilimiiti. Antud juhul oli kostja makseviivituses mitme kuu vältel osutatud

teenuse eest esitatud arvete tasumisega.

Üldtingimuste punkti 12.2. kohaselt on Starmanil õigus teenuse osutamise leping üles öelda

kui teenuse osutamist on piiratud punkti 7.1.4. alusel, välja arvatud punkti 7.1.4.4. ja 7.1.4.6

alusel, ja piiramise alus ei ole ära langenud 1 kuu jooksul.

Lepingu punkti 3 kohaselt lepingu lõppemisel on klient kohustatud seadme tagastama 7

päeva jooksul Elisa esinduses või tellib tehniku järele (tasuline teenus). Üldtingimuste punkti

12.5. kohaselt, lepingu lõppemisel tagastab klient Starmanile omal kulul kõik kliendi

valduses olevad Starmanile kuuluvad seadmed ja kiipkaardid (isiklikult või volituse alusel

või posti teel Starmani esindusse, või kutsudes Starmani esindaja seadme tagastamiseks ja

tasudes visiidi eest hinnakirja järgi). Seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub

klient hüvitama Starmanile seadme(te) või kiipkaardi(de) väärtuse Starmani poolt esitatava

arve alusel. Seadmete tagastamisel tuli tagastada ka kõik komplektiosad. Kostja ei

tagastanud järgnevaid seadmeid: DigiTV kaart: xxxx (Lisa 1 ja Lisa 12) maksumusega 39.90

eurot; Modem: xxxx (Lisa 1 ja Lisa 13) maksumusega 59.90 eurot.

Kostja vaidleb hagiavalduses esitatud nõudele vastu leides, et nõue on aegunud ning

tõendamata. Kostja ei olnud teadlik, et Elisa on tema suhtes alustanud võlamenetlust, kuna

temaga ei ole ühendust võetud. Kostja selgitab, et Starman AS-iga sõlmitud leping nr. xxxx

oli tema poolt lõpetatud 2020 aasta esimesel poolel seoses kolimisega, ning kõik seadmed

olid tagastatud. Leping lõpetati osapoolte kokkuleppel, vastavalt tingimustele ning

vastastikuseid pretensioone ei olnud. Kostja lisab, et näeb hoiatuskirja ning arveid esimest

korda. Lisades nr. 15 ja 16 on näha kahte kostja numbrit: xxxx ja xxxx. Number xxxx oli

hageja süsteemis kostja eelistatavaks ühenduse võtmise kanaliks, kuid jaanuaris 2020 oli

antud number kostja algatusel suletud koos Starman AS lepingu lõpetamisega, ning läks nn

vabaks, ehk keegi teine sai võimaluse seda numbrit endale saada.

11.09.2024 palus kohus hagejal täpsustada nõude aluseks olevaid asjaolusid.

26.09.2024 selgitas hageja, et kostja poolt oli 16.01.2020 lõpetatud leping nr xxxx

(hagiavalduse lisa 3 ja 4). Antud lepingus kajastatud seadmed SIM kaart, Modem ja

Hübriidboks on tagastatud. Lepingut xxxx kostja lõpetanud ei ole. Kostja on teenust

kasutanud, tasunud arveid kuni mai 2020. Tasumata on alates 01.06.2020 esitatud arved, mis

on hagiavalduses kajastatud. Kostjaga on leping xxxx ülesöelduks loetud 31.08.2020.a.

Lepingus xxxx olevaid seadmeid - DigiTV kaart: xxxx (hagiavalduse Lisa 1 ja Lisa 12)

maksumusega 39.90 eurot ja Modem: xxxx (hagiavalduse Lisa 1 ja Lisa 13) maksumusega

59.90 eurot kostja tagastanud ei ole. Arvete ja info edastamine on toimunud e-posti

aadressile XXX, kuna antud kanali on kostja andnud ja lepinguga allkirjastanud. Hageja

26.09.2024 vastuse lisas 22 on kostja ja Elisa Eesti kirjavahetus, kus kostja on saanud kätte

võlgnevuse info, vastused oma muudele küsimustele jne. Antud kirjavahetus tõendab, et

kostja on saanud kätte info tasumata arvete kohta, seadmete tagastamise kohta, lepingu

lõppemise kohta jne. Hageja hinnangul ei ole nõue aegunud TsÜS § 147 lg 3 alusel.

Kostja on seisukohal, et xxxx lepingut hagejaga pole ta kunagi allkirjastanud ega sõlminud.

Antud leping on oli sõlmitud Starman AS-ga ja oli ka lõpetatud, seega kõik edasised antud

lepinguga seotud misiganes hageja teostatud toimingud ja hageja esitatud dokumendid on

tühised.

2-23-146310

Kostja toob välja, et lepingus nr xxxx (hagiavalduse lisa 3 ja 4) kajastatud seadmed SIM

kaart, Modem ja Hübriidboks ei klapi kokku hageja loetletud varustuse nimekirjaga

(„DigiTV kaart: xxxx (hagiavalduse Lisa 1 ja Lisa 12) maksumusega 39.90 eurot ja Modem:

xxxx (hagiavalduse Lisa 1 ja Lisa 13) maksumusega 59.90 eurot“). Kostja ei ole nimetatud

seadmeid saanud ega kasutanud.

Starman AS-iga sõlmitud leping nr. xxxx oli kostja poolt lõpetatud 2020 aasta esimesel

poolel seoses kolimisega, ning kõik seadmed olid tagastatud ja kõik oli korras, mida kinnitab

ka hageja enda viimases vastuses. Hageja pole kostjat teavitanud, et tema suhe

teenusepakkujaga jätkub ja tal on seoses sellega kohustused.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on

määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või

asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.07.2014.a. kliendi- ja teenuse

osutamise lepingu ning 27.09.2017.a. seadmete rendi- ja/või müügilepingu kostjale teenuste

Starman Start: M-internet + L RUS-digiTV + S-telefon, moodulkaart ja Modemi rent ning

SIM kaart (Rent), ZUUMnet modem (Rent), Hünriidboks (Rent) renditeenuse kasutamise

võimaldamiseks. Sõlmitud lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks seadmed koos

nende juurde kuuluvate komplektiosadega. Kostja ei tasunud hageja kliendina arveid

tähtaegselt. Kostjal on arvete alusel tasumata: teenuse osutamise eest 99.46 eurot,

kahjuhüvitis seadmete eest 99.80 eurot, võlahaldustasu 5 eurot ja viivis 4.08 eurot. Kostjal

on arvete eest kokku tasumata 208.34 eurot.

Kostjaga on leping xxx ülesöelduks loetud 31.08.2020.a. Lepingus xxxx olevaid seadmeid -

DigiTV kaart: xxxx (hagiavalduse Lisa 1 ja Lisa 12) maksumusega 39.90 eurot ja Modem:

xxxx (hagiavalduse Lisa 1 ja Lisa 13) maksumusega 59.90 eurot kostja tagastanud ei ole.

Arvete ja info edastamine on toimunud e-posti aadressile XXX, kuna antud kanali on kostja

2-23-146310

andnud ja lepinguga allkirjastanud. Hageja 26.09.2024 vastuse lisas 22 on kostja ja Elisa

Eesti kirjavahetus, kus kostja on saanud kätte võlgnevuse info, vastused oma muudele

küsimustele jne. Antud kirjavahetus tõendab, et kostja on saanud kätte info tasumata arvete

kohta, seadmete tagastamise kohta, lepingu lõppemise kohta jne. Hageja hinnangul ei ole

nõue aegunud TsÜS § 147 lg 3 alusel. Kostja poolt oli 16.01.2020 lõpetatud leping nr xxxx

(hagiavalduse lisa 3 ja 4). Antud lepingus kajastatud seadmed SIM kaart, Modem ja

Hübriidboks on tagastatud.

Kostja vaidleb hagiavalduses esitatud nõudele vastu, leides, et nõue on aegunud ning

tõendamata. Kostja ei olnud teadlik, et Elisa on tema suhtes alustanud võlamenetlust, kuna

temaga ei ole ühendust võetud. Kostja selgitab, et Starman AS-iga sõlmitud leping nr. xxxx

oli tema poolt lõpetatud 2020 aasta esimesel poolel seoses kolimisega, ning kõik seadmed

olid tagastatud. Leping lõpetati osapoolte kokkuleppel, vastavalt tingimustele ning

vastastikuseid pretensioone ei olnud. Kostja lisab, et näeb hoiatuskirja ning arveid esimest

korda. Lisades nr. 15 ja 16 on näha kahte kostja numbrit: xxxx ja xxxx. Number xxxx oli

hageja süsteemis kostja eelistatavaks ühenduse võtmise kanaliks, kuid jaanuaris 2020 oli

antud number kostja algatusel suletud koos Starman AS lepingu lõpetamisega, ning läks nn

vabaks, ehk keegi teine sai võimaluse seda numbrit endale saada.

Kostja toob välja, et lepingus nr xxxx (hagiavalduse lisa 3 ja 4) kajastatud seadmed SIM

kaart, Modem ja Hübriidboks ei klapi kokku hageja loetletud varustuse nimekirjaga

(„DigiTV kaart: xxxx (hagiavalduse Lisa 1 ja Lisa 12) maksumusega 39.,90 eurot ja Modem:

xxxx (hagiavalduse Lisa 1 ja Lisa 13) maksumusega 59.90 eurot“). Kostja ei ole nimetatud

seadmeid saanud ega kasutanud.

4. Pooled vaidlevad selle üle, mis lepingud on poolte vahel sõlmitud, missuguse lepingu

lõpetas kostja ise ning missugused seadmed on kostja lepingu alusel tagastanud.

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine

lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. Sideteenuse leping on liitumisleping või muu

sideteenuse osutamise leping ning sellele kohaldatakse ESS-s reguleerimata osas

võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) sätteid.

Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi „VÕS“) 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma

käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud

juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse leping, mille alusel kohustus hageja

osutama kostjale sideteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu.

Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud seadmete kasutamise leping, mis oma olemuselt

on üürileping VÕS § 271 tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt kohustub üürilepinguga üks

isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub

maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja

koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja

lepingujärgsele kasutamisele.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

2-23-146310

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele.

Kohtule esitatud asjaoludest ning tõenditest nähtub, et hageja ning kostja vahel on

21.07.2014 sõlmitud leping xxxx (Hagiavalduse lisad 1 ja 2). Osutatavad teenused olid

Starman Start: M-internet + L RUS-digiTV + S-telefon, modemi rent. Lepingu alusel anti üle

moodulkaart numbriga xxxx ning modem xxxx. Modemi maksumus oli 59.90 eurot ning

seadme komplekti kuuluva modemi/ruuteri toiteploki maksumus oli 20 eurot ning

modemi/ruuteri võrgukaabli maksumus 2 eurot. DigiTV kaardi maksumus oli 10 eurot.

Lisaks sõlmisid hageja ja kostja 27.09.2017 lepingu nr xxxx (hagiavalduse lisa 3 ja 4).

Hageja toob välja, et nimetatud lepingu lõpetamise osas vaidlus puudub. Kostja lõpetas

lepingu nr xxxx ning lepingus kajastatud seadmed SIM kaart, Modem ja Hübriidboks on

tagastatud.

Seega loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel oli sõlmitud kaks lepingut xxxx ning xxxx.

7. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega anna alust jätta hagi tervikuna

rahuldamata.

Kohtu hinnangul on kostja vastuväited vastuolulised. Kord toob kostja välja, et on lepingu

xxxx ise lõpetanud, kuid samas väidab, et ei ole nimetatud lepingut kunagi sõlminud.

Kohtule esitatud tõenditest ning asjaoludest nähtub, et poolte vahel on sõlmitud kaks

lepingut xxxx ning xxxx. Kohtul puudub alus kahelda lepingute kehtivuses. Kohtule esitatu

kohaselt lõpetas kostja ise lepingu xxxx, mitte lepingu xxxx.

Kohus selgitab, et lepingute kohaselt on lepingu pooleks Starman AS, kuid nimetatud

ettevõtte ärinimi muutus ning uueks nimeks sai Elisa Teleteenused AS ning seejärel Elisa

Eesti AS. Hageja on 26.09.2024 vastuse lisas 22 olevates e-kirjades selgitanud, et klientide

jaoks pole midagi muutunud ning samuti jäävad kehtima kõik lepingud.

Kostja toob välja, et ei ole saanud teateid seoses võla nõudega. Leping xxxx loeti

ülesöelduks 31.08.2020. Hageja 26.09.2024 vastuse lisa 22 kohaselt kirjutas kostja ise

08.08.2020 hagejale. Arved ning info on vastavalt lepingule saadetud e-posti aadressile

XXX. Kohtule esitatud asjaoludest ning tõenditest nähtub, et kostja on hageja teadetele

vastanud, mistõttu ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et ta pole hagejalt teateid saanud.

Kostja toob välja, et lepingus nr xxxx nimetatud seadmete andmed ei vasta nendele seadmete

andmetele, mille eest hageja nõuab kahjuhüvitist. Kohus juhib tähelepanu, et hageja välja

toodud seadmed (DigiTV kaart: xxxx ja Modem: xxxx) on seotud lepinguga nr xxxx.

8. Kostja on esitanud ka aegumise vastuväite. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva

nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu

maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub

sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude

aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

Hageja on kostjale esitanud arved 2020. aastal, seega algas aegumine 2020. aasta lõpus ning

hageja nõue oleks aegunud 01.01.2024. Hageja esitas 15.11.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud

isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3

sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses

2-23-146310

või muus hagita menetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse enne

aegumistähtaja saabumist, mistõttu on aegumine peatunud. Hageja nõue ei ole aegunud.

9. Lepingu nr xxxxx seadme kasutamise peatüki punkt 3 sätestab, et lepingu lõppemisel on

klient kohustatud seadme tagastama 7 päeva jooksul Starmani esinduses või posti teel

(Rävala pst 19, Tallinn). Kui klient ei tagasta seadet, on Starmanil õigus nõuda kliendilt sisse

seadme lepingu- või hinnakirjajärgne väärtus vastavalt Starmani poolt esitatud nõudele.

Väärtuse hüvitamisega läheb seadme omandiõigus kliendile üle.

Hageja nõuab lepingu lõppemisel DigiTV kaardi eest tasu 39.90 eurot (hagiavalduse lisa 12).

Lepingu nr xxxx ning ka lepingu xxxx kohaselt on kaartide maksumus 10 eurot. Hageja ei

ole kohtule esitanud täiendavalt hinnakirja ning hageja ei ole põhjendanud, miks on kaardi

maksumus 10 euro asemel 39.90 eurot. Kohtu hinnangul on DigiTV kaardi maksumus

põhjendatud summas 10 eurot. Eelnevast tulenevalt on hageja kahjunõue seadmete eest

põhjendatud summas (59.90+10) 69.90 eurot.

10. Hageja nõuab viivist vastavalt lepingule 0,05% päevas, perioodi 01.12.2020 - 03.01.2024

eest summas 112.48 eurot, sh kahjunõudelt summas 99.80 eurot. Kuna kahjunõue on

põhjendatud summas 69.90 eurot, siis on hageja nõue osutatud teenuse ning seadmete eest

kokku (99.46 + 69.90) 169.36 eurot. Hageja põhjendatud viivis on 95.60 eurot, vastavalt

järgnevale arvestusele: summa 169.36 eurot, periood 01.12.2020 - 03.01.2024, viivisemäär

0,05% päevast.

11. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ja

mõista kostjalt M. V.-lt välja hageja Elisa Eesti AS kasuks põhivõlg 99.46 eurot, kahjunõue

69.90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 95.60 eurot ning viivis põhinõudelt ja

kahjuhüvitiselt alates 04.01.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata

summalt päevas. Kohus jätab rahuldamata hageja kahjunõude 29.90 eurot ning

sissenõutavaks muutunud viivise 16.88 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

2-23-146310

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

13. Hageja nõude suurus kokku oli 311.74 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

sissenõutavaks muutunud põhivõla, kahju ning viivise kokku 264.96 eurot. Seega rahuldas

kohus hageja nõuetest ligi 85%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 15%

ulatuses hageja kanda ning 85% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

100 eurot ja õigusabikulud 105 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu

maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 35 eurot, ehk

kokku 100 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga.

Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulud tõendite

kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ning kohtule edastamise

eest, summas 85 eurot on põhjendatud.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (100+20+85) 205 eurot, millest kostja

kanda jääb 85% ehk 174.25 eurot.

Kostja ei ole kohtumenetluses osalenud lepingulise esindaja vahendusel, mistõttu määrab

kohus, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik