2-24-6444/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.07.2025 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-6444

Tsiviilasi

D. Š., A. Š., R. Š., J. L., O. Š. ja V. Š. hagi V. N. ja S. Š.

vastu pärandvara jagamise ja ühise omandi lõpetamise

nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja I: D. Š. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX)

Hageja II: A. Š. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post

XXX)

Hageja III: R. Š (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX)

Hageja IV: J. L. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX)

Hageja V: O. Š. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX)

Hageja VI: V. Š. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX)

Kostja I: V. N. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostja II (isikukood XXX, viibimiskoht: XXX)

Asja läbivaatamine 18. juuni 2025 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lõpetada ühine omand XXX mõttelisele osale kinnistust ja reaalosa eluruumile nr

XXX, mis asub aadressil XXX, registriosa nr XXX, kinnistu müümisega avalikul

enampakkumisel, mille viib läbi kohtutäitur järgmistel tingimustel:

2.1 Esimese enampakkumise võib korraldada kuu aja jooksul peale otsuse jõustumist.

2.2 Enampakkumise ebaõnnestumisel võib viivitamata asuda korraldama uut

enampakkumist.

2.3 Korteri alghinnaks on 60 000 eurot.

2.4 Iga enampakkumise ebaõnnestumisel korraldatakse samadel tingimustel uus

enampakkumine, kuid korteri alghinda langetatakse iga uue enampakkumise

korral 2 000 eurot, kuid mitte vähem kui 30 000 euroni.

2.5 Kõik avaliku enampakkumise korraldamisega seotud kulud kantakse eduka

enampakkumise tulemusel saadud ostuhinnast.

2.6 Kui üks või mitu ühist omanikke on kandnud avalike enampakkumise

korraldamisega seotud kulutusi, on neil õigus esimeses järjekorras selliste kulude

kandmise eest hüvitist eduka enampakkumise järel saadud ostuhinnast.

3. Korteriomandi müügist saadud tulemist kanda maha esmalt enampakkumisega soetud

kulud ja alles jäänud summa jagada vastavalt omanike osade suurusele järgnevalt: D.

Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast, A. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast, R. Š.le

3/56 jagamisele kuuluvast rahast, J. L.le 3/56 jagamise kuuluvast rahast, O. Š.le 3/56

jagamisele kuuluvast rahast, V. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast, S. Š.le 5/8

jagamisele kuuluvast rahast ja V. N.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hagejad paluvad lõpetada ühine omand XXX

mõttelisele osale kinnistust ja reaalosa eluruumile nr XXX, mis asub aadressil XXX

(katastritunnus XXX, registriosa nr XXX) müügiga avalikul enampakkumisel.

2. Hagejad paluvad määrata ühise omandi XXX mõttelisele osale kinnistust ja reaalosa

eluruumile nr XXX, mis asub aadressil XXX (katastritunnus XXX, registriosa nr XXX)

avaliku enampakkumise tingimused kindlaks alljärgnevalt:

2.1

avalik enampakkumine viiakse läbi hagejate poolt elektrooniliselt hagejate valikul ühe

Eestis registreeritud äriühingu hallatud kinnisvara oksjoniportaali vahendusel;

2 / 9

2.2

alternatiivselt, enampakkumine viiakse läbi elektrooniliselt kohtutäiturite ja

pankrotihaldurite elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonnas Tallinna piirkonna

kohtutäituri vahendusel;

2.3

esimese enampakkumise võib korraldada kuu aja jooksul peale otsuse jõustumist.

2.4

Enampakkumise ebaõnnestumisel võib viivitamata asuda korraldama uut

enampakkumist.

2.5

korteri alghinnaks on 45 000 eurot;

2.6

iga enampakkumise ebaõnnestumisel korraldatakse samadel tingimustel uus

enampakkumine, kuid korteri alghinda langetatakse iga uue enampakkumise korral 2 000

eurot, kuid mitte vähem kui 30 000 euroni;

2.7

kõik avaliku enampakkumise korraldamisega seotud kulud kantakse eduka

enampakkumise tulemusel saadud ostuhinnast;

2.8

kui üks või mitu ühist omanikke on kandnud avalike enampakkumise korraldamisega

seotud kulutusi, on neil õigus esimeses järekorras selliste kulude kandmise eest hüvitist eduka

enampakkumise järel saadud ostuhinnast.

3. Hagejad paluvad jagada avalikul ühise omandi XXX mõttelisele osale kinnistust ja

reaalosa eluruumile nr XXX, mis asub aadressil XXX (katastritunnus XXX, registriosa nr

XXX) avaliku enampakkumise tulemusel saadud raha vastavalt omanike osade suurusele

järgnevalt:

3.1

D. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast;

3.2

A. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast;

3.3

R. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast;

3.4

J. L.le 3/56 jagamise kuuluvast rahast;

3.5

O. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast;

3.6

V. Š.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast;

3.7

S. Š.le 5/8 jagamisele kuuluvast rahast;

3.8

V. N.le 3/56 jagamisele kuuluvast rahast.

4. Hagejad paluvad jätta kõik asja menetluskulud solidaarselt V. N. ja S. Š. kanda ning

mõista need D. Š., J. L., R. Š., A. Š., O. Š. ja V. Š. kasuks välja koos kohustusega tasuda

väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras viivist alates

menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni kohtulahendi kohase

täitmiseni.

5. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt L. Š. (isikukood XXX, edaspidi pärandaja) suri

XXX. a. L. Š. oli alates XXX. a abielus S. Š.ga (edaspidi ka kostja I), kusjuures abikaasade

varasuhteks oli ühisvara varasuhe. L. Š.il oli seitse täisealist last – D. Š., A. Š., R. Š., J. L., O.

Š. ja V. Š. (edaspidi vastavalt ka hagejad I-VI või ühiselt hagejad) ning V. N. (edaspidi ka

kostja II).

6. Pärandaja ei jätnud testamenti, mistõttu pärisid hagejad ja kostjad pärandaja järelt

vastavalt seadusele. Teisisõnu, päris kostja I abikaasana veerandi suuruse osa ning hagejad ja

kostja II ülejäänud pärandi võrdsetes osades. Tallinna notar Ü.-R. R. tõestas 15. veebruaril

2022. a pärimistunnistuse, mille kohaselt on pärijad:



D. Š. (ehk hageja I) 3/28 suuruses mõttelises osas;

3 / 9



A. Š. (ehk hageja II) 3/28 suuruses mõttelises osas;



R. Š. (ehk hageja III) 3/28 suuruses mõttelises osas;



J. L. (ehk hageja IV) 3/28 suuruses mõttelises osas;



O. Š. (ehk hageja V) 3/28 suuruses mõttelises osas;



V. Š. (ehk hageja VI) 3/28 suuruses mõttelises osas;



S. Š. (ehk kostja I) 1/4 suuruses mõttelises osas;



V. N. (ehk kostja II) 3/28 suuruses mõttelises osas.

7. Pärandvara hulka kuulub eelkõige pärandaja osa pärandaja ja kostja II ühisomandis

olnud korterist aadressiga XXX (katastritunnus XXX, registriosa nr XXX, edaspidi korter).

Hagejad soovivad lõpetada pärandvara hulka kuuluva korteriosa ühise omandi, kuid ei ole

leidnud kostjatega korteri müügiga seoses üksmeelt. Eelneva valguses, ei jää hagejatel muud

üle, kui pöörduda korteri ühise omandi lõpetamiseks nõudega kostjate vastu kohtusse.

Hagejad paluvad lõpetada ühine omand korteri müügiga avalikul enampakkumisel ja (peale

enampakkumise kulude katmist) jagada saadud raha hagejate ja kostjate vahel vastavalt nende

osade suurustele.

8. Pärandajale kuulus osa korterist. Pärandaja ja kostja I soetasid korteri abielu ajal,

kusjuures pärandaja ja kostja I varasuhteks oli varaühisus ehk abikaasad omandasid korteri

vastavalt PKS § 25 ühisomandisse. Pärandaja pärandvara hulka kuulub pärandaja osa korterist

ehk PKS § 37 lg 3 järgi eelduslikult 1/2 suurune mõtteline osa korterist. PKS § 39 kohaselt,

kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema

pärandvara hulka. Järelikult, pärandaja pärandvarasse ka pärandaja osa pärandaja ja kostja I

ühisvarasse kuulunud korterist, mis on eelduslikult 1/2 suurune mõtteline osa korterist.

9. Korter on peale pärandaja surma hagejate ja kostjate ühises omandis. Pärandaja ei

jätnud testamenti, mistõttu päriti pärandaja järjelt vastavalt seadusele. PärS § 13 lg 1 kohaselt

on esimese järjekorra pärijad pärandaja alanejad sugulased. PärS § 13 lg 5 järgi pärivad

pärandaja lapsed võrdsetes osades. Vastavalt PärS § 16 lg 1 p 1 pärib pärandaja üleelanud

abikaasa esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem

kui ühe neljandiku pärandist. Samale järeldusele jõudis ka 15. veebruaril 2022. a pärandaja

pärimistunnistuse tõestanud Tallinna notar Ü.-R. R.. Nimelt, on pärimistunnistuses märgitud

kostja I kui üleelanud abikaasa pärandi osaks 1/4 suurune mõtteline osa ning hagejate ja

kostja II igaühe pärandiosaks 3/28 suurune mõtteline osa. PärS § 147 kohaselt kui pärandi on

vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt. Praegusel juhul, ei ole ükski

seadusjärgsetest pärijatest pärandaja pärandist loobunud. Järelikult, on pärandajale

eelduslikult kuulunud 1/2 suurune mõtteline osa korterist hagejate ja kostjate ühises omandis.

10. Hagejatel kui korteri omanikel on õigus nõuda pärandvara ühisuse ja tekkiva

kaasomandi lõpetamist. Praegusel hetkel puudub pärijate seas korteri osas üksmeel. Seetõttu,

ei jää hagejatel muud üle kui nõuda pärandaja pärandvara jagamist ehk korteri ühise omandi

nõudmist kohtult.

11. Hagejad paluvad korteri ühine omand lõpetada müügiga avalikul enampakkumisel.

Praegusel juhul ei ole ükski pärija huvitatud korteri ainuomandi soetamisest. Korter on väike

(pindala on 20 m2) ja elamiskõlbmatus seisundis (mh puudub pesemisvõimalus). Korter

vajab ulatuslikku ja kulukat remonti, kuid ühelgi pärijal ei ole huvi ja/või ressursse niivõrd

mahuka remonditöö ettevõtmiseks. Eeltoodu valguses on ilmne, et korterit ei saa jagada

reaalosadeks, jätta (vastu tahtmist) ühele või mitmele ühisele omanikule ega korraldada ka

ühiste omanike vahelist enampakkumist (kuivõrd kellelgi omanikest ei ole rahalist võimalust

4 / 9

ja/või huvi korteri omandamise vastu). Seetõttu, soovivad hagejad korteri müüki avalikul

enampakkumisel.

12. Korteri müügist saadud rahast tuleb esmalt katta avaliku enampakkumised kulud ning

seejärel jagada raha hagejate ja kostjate vahel vastavalt nende pärandiosa suurusele. Kostjale I

kuulub korteri 5/8 suurune mõtteline osa, sest kostja I omandas 1/2 suuruse mõttelise osa koos

pärandajaga ning 1/4 suuruse mõttelise osa pärimise teel. Ülejäänud pärijad ehk hagejad ja

kostja II pärisid igaüks 3/28 suuruse mõttelise osa pärandvarast ehk 3/56 mõttelisele osa

korterist. Järelikult, peab iga pool saama korteri müügist ülejäävast summast vastavalt enda

korteri mõttelise osa suurusele.

13. Hagejad taotlevad kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist. Hagejad paluvad

kohtul avaliku enampakkumise tingimused määrata kindlaks alljärgnevalt:

13.1

avalik enampakkumine viiakse läbi hagejate poolt elektrooniliselt mõne Eestis

registreeritud äriühingu hallatud kinnisvara oksjoniportaali vahendusel;

13.2

alternatiivselt, enampakkumine viiakse läbi elektrooniliselt kohtutäiturite ja

pankrotihaldurite elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonnas Tallinna piirkonna

kohtutäituri vahendusel;

13.3

esimese enampakkumise võib korraldada kuu aja jooksul peale otsuse jõustumist.

13.4

Enampakkumise ebaõnnestumisel võib viivitamata asuda korraldama uut

enampakkumist.

13.5

korteri alghinnaks on 20 000 eurot;

13.6

iga enampakkumise ebaõnnestumisel korraldatakse samadel tingimustel uus

enampakkumine, kuid korteri alghinda langetatakse iga uue enampakkumise korral 2 000

eurot, aga mitte vähem kui 14 000 euroni;

13.7

kõik avaliku enampakkumise korraldamisega seotud kulud kantakse eduka

enampakkumise tulemusel saadud ostuhinnast;

13.8

kui üks või mitu ühist omanikke on kandnud avalike enampakkumise korraldamisega

seotud kulutusi, on neil õigus esimeses järjekorras selliste kulude kandmise eest hüvitist

eduka enampakkumise järel saadud ostuhinnast.

Kostja I seisukoht

14. Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

15. Kostja I peab seda nõuet tormakaks ja kiirustavaks. Kostja I on seisukohal, et seoses

sellega on vaja selle nõude osas saavutada kompromiss. Hagejad ja kostja I on kostja II

lapsed. Kostja II on praegu tervislikel põhjustel raskes olukorras ja ei saa iseseisvalt oma

õigusi kaitsta. Samuti ei pöördunud hagejad eelnevalt kostja I poole ettepanekuga lahendada

see vaidlus ühiselt ja valida selle lahendamiseks õiglane viis, tulenevalt asjaolust, et hagejate

ja kostja I ema on praegu haige ja raskes olukorras.

16. Kostja I leiab, et moraalne pool mängib käesolevas vaidluses olulist rolli ning selline

lahendus tuleb ühiselt valida, et edaspidi ei piinaks hagejaid ja kostjat I omaenda ema suhtes

tehtud otsuse pärast oma südametunnistus. Kuigi kohtuasjades ei oma vaidluse moraalne pool

asjas tähtsust ning reeglina juhindutakse vaidluse lahendamisel kuivadest, külmadest

seaduseartiklitest, võib seda juhtumit siiski pidada unikaalseks ning hagejad ja kostja I peavad

vaidluse otsustama ühiselt, kollektiivselt, mitte kostja II selja taga.

17. Hagejad peavad mõistma, et kui kostja II saab selle nõude, võib see täielikult

kahjustada tema tervist ja kiirendada kostja II, hagejate ema, surma.

5 / 9

18. Kostja I juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et ta ei andnud hagejatele alust tema vastu

nõude esitamiseks. Hagejad ei olnud varem tema poole kaasomandi lõpetamise vaidluse

kohtueelseks lahendamiseks pöördunud. Võib-olla leitakse sel juhul õige ja õiglane lahendus.

19. Kostja I leiab, et juhul kui hagejate nõuded rahuldatakse, jäävad kõik menetluskulud

hagejate enda kanda. Pealegi on praegusel juhul jumalateotusena teotav nõuda

menetluskulude väljamõistmist kostjalt II, kes on tervislikel põhjustel raskes olukorras.

20. Lisaks kannavad § TsMS järgi kaasomandi lõppemise asjus toimuvates varavaidlustes

menetluskulud pooled ise. Veelgi enam, käesoleval juhul oleks kostjatelt menetluskulude

väljamõistmine nende suhtes äärmiselt ebaõiglane.

21. Samuti ei tunnista kostja I, et korteri alghind enampakkumisel võib olla 45 000 eurot.

Hetkel on XXX piirkonna kinnisvaraturul 1-toalise korteri maksumus vähemalt 75 000 eurot.

Seega võib korteri alghind olla 75 000 eurot. Võttes arvesse eeltoodut, leiab kostja, et pooltel

tuleb selles vaidluses sõlmida kompromiss, mille kohaselt nad müüvad korteri iseseisvalt,

võttes arvesse kostja II arvamust.

Kostja II seisukoht

22. Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II ei anna

nõusolekut korteri asukohta Toome pst 63-1 müügiks.

Kohtuotsuse põhjendused

23. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid,

leiab, et hagi tuleb rahuldada. Ükski kostjate I ja II seisukoht ei ole aluseks jätta hagi

rahuldamata.

24. Hagejad on esitanud kostjate vastu hagi pärandavara ühisuse lõpetamiseks ja

ühisomandi jagamiseks. Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu

võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara

ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi

sätteid. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija ning

pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende

osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lõiked 2 ja 3

sätestavad, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes

pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate

kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Pärandvara

jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei

tulene teisiti.

25. Kohus tuvastab, et L. Š. oli alates XXX. a abielus S. Š.ga (edaspidi ka kostja I) (dtl 8).

Abikaasade varasuhtele kohaldus ühisvara režiim. Tallinna notar Ü.-R. R. poolt 15. veebruaril

2022. tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on L. Š.i pärijad: D. Š. (ehk hageja I) 3/28

suuruses mõttelises osas; A. Š. (ehk hageja II) 3/28 suuruses mõttelises osas; R. Š. (ehk

hageja III) 3/28 suuruses mõttelises osas; J. L. (ehk hageja IV) 3/28 suuruses mõttelises osas;

O. Š. (ehk hageja V) 3/28 suuruses mõttelises osas; V. Š. (ehk hageja VI) 3/28 suuruses

mõttelises osas; S. Š. (ehk kostja I) 1/4 suuruses mõttelises osas; V. N. (ehk kostja II) 3/28

suuruses mõttelises osas (dtl 10-12 ). L. Š.’i pärandvara hulka kuulub pärandaja osa

pärandaja ja kostja II ühisomandis olnud korterist aadressiga XXX (katastritunnus XXX,

registriosa nr XXX (dtl 13)( edaspidi korter). Pooltel ei ole nimetatud asjaolude üle vaidlust.

26. L. Š.’i pärandvara on käesoleva hetkeni jagamata. Hagejate ja kostjate ühisomandis on

korteriomand, asukohtaga XXX, registriosa nr XXX. Seega on hagejatel õigus esitada

pärandvara jagamise hagi kostjate vastu.

6 / 9

27. Asjaõigusseaduse (AÕS) 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda

kaasomandi lõpetamist. Hagejad paluvad korteri ühine omand lõpetada müügiga avalikul

enampakkumisel. Vastavalt AÕS § 77 lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi

kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile

kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või

kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt

nende osa suurusele. Praegusel juhul ei ole ükski pärija huvitatud korteri ainuomandi

soetamisest. Hagejad on selgitanud, et korter on väike (pindala on 20 m2) ja elamiskõlbmatus

seisundis (mh puudub pesemisvõimalus). Korter vajab ulatuslikku ja kulukat remonti, kuid

ühelgi pärijal ei ole huvi ja/või ressursse niivõrd mahuka remonditöö ettevõtmiseks. Seega ei

saa korterit ei saa jagada reaalosadeks, samuti ei saa korterit jätta (vastu tahtmist) ühele või

mitmele ühisele omanikule ega korraldada ka ühiste omanike vahelist enampakkumist

(kuivõrd kellelgi omanikest ei ole rahalist võimalust ja/või huvi korteri omandamise vastu).

Seetõttu, soovivad hagejad korteri müüki avalikul enampakkumisel. Vastuses hagile on

kostjad vaielnud vastu korteriomandi müümisele.

28. Kohus leiab, et on põhjendatud ja kõigi parimate huvides on lõpetada poolte

ühisomand korterile asukaga XXX selle müümise avalikul enampakkumisel ja tulemi

jaotamine poolt vahel vastavalt poolte osale ühisomandis. Kostjale I kuulub korterist 5/8

suurune mõtteline osa, sest kostja I omandas 1/2 suuruse mõttelise osa koos pärandajaga ning

1/4 suuruse mõttelise osa pärimise teel. Ülejäänud pärijad ehk hagejad ja kostja II pärisid

igaüks 3/28 suuruse mõttelise osa pärandvarast ehk 3/56 mõttelisele osa korterist. Järelikult,

peab iga pool saama korteri müügist ülejäävast summast vastavalt enda korteri mõttelise osa

suurusele. Kohtuistungil on kostja I andnud nõusoleku korteriomandi müümiseks, kuid leiab,

et alghind enampakkumisel peaks olema 75 000 eurot. Kostja II vaidleb küll vastu

korteriomandi müümisele, kuid samal ajal kohtu ette toodud asjaolude kohaselt kostja II

viibib juba mõnda aega hooldekodus ja korterit elamiseks ei kasuta. Hageja I on kohtuistungil

selgitanud, et tema ja hageja V peavad tasuma suurema osa kostja II hooldekodu arvete eest,

kuid neil kõigil on oma pered ja oma kohustused ning neil ei ole võimalik seda lõpmatuseni

teha. Hagejad leppisid kõik kokku, et müüakse korter maha ja selle eest tasutakse kostja II

hooldekodu eest. Kohus leiab, et kuna kostja II viibib oma tervisliku seisundi tõttu

hooldekodus ja korterit elamiseks ei kasuta, siis ei ole alust jätta hagi rahuldamata ja korter

müümata. Korteri müügist saadavat raha on võimalik kostjal II ja tema lastel (hagejatel ja

kostjal I) kasutada kostja II hooldekodu arvete tasumiseks.

29. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et kaasomandis oleva asja

enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse ning sellises menetluses

on iga kaasomanik samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik (vt Riigikohtu 21. mai 2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14, p 16; 26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3).

Iga kaasomanik võib nõuda kaasomandit lõpetava kohtulahendi täitmist, kuid kinnisasja

enampakkumisel müümise korral jäävad oma omandist ilma nii sissenõudja kui võlgnik (v.a

kaasomanik, kes osaleb kinnisasja enampakkumisel ja teeb parima pakkumise), müügist

saadav raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende omandiosa suurusele, sõltumata

sellest, kelle avalduse alusel täitemenetlust alustati. See tähendab, et avaliku enampakkumise

korraldamine kaasomandi lõpetamiseks ei ole tavapärane täitemenetluses enampakkumisel

müük, kus eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt. Lisaks on

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09. juuni 2017 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-17 (p 13)

obiter dictum'i korras selgitanud, et kaasomanike kokkuleppel on võimalik kaasomandi

lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmine ka täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul

alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1).

7 / 9

30. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata. Riigikohtu praktika kohaselt võivad kaasomanikud enampakkumise korra ja

korraldaja määrata kaasomanike kokkuleppel. Kui kaasomanikud kokkulepet ei saavuta, siis

TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus määrata kaasomandi lõpetamisel kindlaks ka selle, kes

enampakkumise korraldab ja kes kannavad kulud. Samuti on võimalik kaasomanikel

pöörduda enampakkumise korraldamiseks kohtutäituri poole. Hagejad on palunud kohtul

kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täimise kord. Kohus leiab, et hagejate

taotlus on põhjendatud.

31. Kohus leiab, et tuleb kindlaks määrata avaliku enampakkumise tingimused

alljärgnevalt:

31.1

avalik enampakkumine viiakse läbi elektrooniliselt kohtutäiturite ja pankrotihaldurite

elektrooniliste enampakkumiste oksjonikeskkonnas Tallinna piirkonna kohtutäituri

vahendusel;

31.2

esimese enampakkumise võib korraldada kuu aja jooksul peale otsuse jõustumist.

31.3

Enampakkumise ebaõnnestumisel võib viivitamata asuda korraldama uut

enampakkumist.

31.4

korteri alghinnaks on 60 000 eurot;

31.5

iga enampakkumise ebaõnnestumisel korraldatakse samadel tingimustel uus

enampakkumine, kuid korteri alghinda langetatakse iga uue enampakkumise korral 2 000

eurot, aga mitte vähem kui 14 000 euroni;

31.6

kõik avaliku enampakkumise korraldamisega seotud kulud kantakse eduka

enampakkumise tulemusel saadud ostuhinnast;

31.7

kui üks või mitu ühist omanikke on kandnud avalike enampakkumise korraldamisega

seotud kulutusi, on neil õigus esimeses järjekorras selliste kulude kandmise eest hüvitist

eduka enampakkumise järel saadud ostuhinnast.

32. Kohus leiab, et eelnimetatud kohtuotse täitmise kord on mõistlik ja sellega on

nõustunud kohtuistungil ka kostja I. Kuigi kostja I oma vastuses hagile leidis, et korteri

enampakkumise alghind peaks olema 75 000 eurot, siis kohtuistungil on kostja I nõustunud, et

enampakkumise alghind võiks olla 60 000 eurot. Sellega on nõustunud ka hagejad. Seetõttu

määrab kohus enampakkumise alghinnaks 60 000 eurot. Kohus märgib, et enampakkumise

alghind ei tähenda, millise hinnaga antud korter müüakse, korteri müügihind selgub

enampakkumise käigus.

Menetluskulude jaotus

33. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

34. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohtupraktikas on leitud, et ühisomand ja

kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, mistõttu on põhjendatud ja

õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda (RKTKo 27.09.2010, 3-2-1-

70-10, p 14). Ka praegusel juhul on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades õiglane jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Nii hagejad kui kostja I olid nõus pärandvara jagamisega,

8 / 9

sh jõudsid pooled ühisele arusaamale, et mõistlik on korteriomandi müük avalikul

enampakkumisel. Kostja II ei olnud küll nõus korteriomandi müümisega, kuid kuna tegemist

on hagejata ja kostja I emaga, eaka ja haige inimesega, kes viibib hooldekodus, siis ei ole

mõistlik jätta ka menetluskulusid kostja II kanda. Seega jätab kohus poolte menetluskulud

nende endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik

9 / 9