2-24-11541/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-11541

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.07.2025. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-11541

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi F.S-i vastu laenulepingust tuleneva

põhivõla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu nõudes

Hagihind

3556,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046);

Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine;

Kostja: F.S (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista F.S-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja 2778,09 eurot, millest 2183 eurot on

põhivõlg, 25,62 eurot intress, 534,57 eurot 16.07.2025. a seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis ja 35 eurot sissenõudmiskulud.

3. Mõista F.S-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja alates 17.07.2025. a viivis 2183 euro

suuruselt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla nõude

täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi F.S-i vastu põhivõla, intressi ja viivise nõudes

suuremas ulatuses.

5. Jätta menetluskulud F.S-i kanda.

6. Mõista F.S-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud summas 318,50 eurot.

7. F.S-ilt uleb temalt B2 Impact OÜ kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda

viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud

määras.

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1 (7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OK Incure OÜ (uue nimega B2 Impact OÜ) esitas 30.07.2024. a Tartu Maakohtule

hagiavalduse F.S-i vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja

sissenõudmiskulu nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja

kasuks välja kokku 3556,83 eurot, sh põhivõlg 2748,19 eurot, intress 209,94 eurot, kuutasu

27,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 536,40 eurot ja sissenõudmiskulu 35

eurot.

Hagi asjaolude kohaselt sõlmis kostja 18.03.2022. a LHV Finance AS-iga väikelaenulepingu

nr 4244820, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 3000 eurot, intressiga 17,90%

aastas. Lepingu järgi kohustus kostja maksma lepingutasu 60 eurot ja lisaks kuutasu 8%

igakuise krediidisumma tagasimakse ja intressi summalt. Kostja kohustus tasuma makseid

igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule lõpptähtajaga 20.03.2028. a. Arvestades, et

krediidisumma oli 3000 eurot, lepingutasu 60 eurot, kuutasu 8% igakuise krediidisumma

tagasimakse ja intressi summalt ehk 5,46 eurot ja intressimäär 17,90% aastas ning kogu

krediit võetakse tarbija poolt kasutusse viivitamata ja täies mahus ja tagastatakse perioodil 72

kuud, moodustas krediidikulukuse määr 24,19%. Kostjale laenu andes järgis krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenutaotlusega koos esitas kostja krediidiandjale

järgmised andmed ning kinnitas esitatud andmete õigsust: igakuised netosissetulekud 1100

eurot, laenude ja liisingute kuumaksed 250 eurot, krediitkaartide ja arvelduskrediitide limiidid

0 eurot, ülalpeetavaid 1. Lisaks kostja poolt esitatud andmetele kontrollis krediidiandja

Maksu- ja Tolliameti maksutõendi alusel andmeid kostja sissetulekute kohta ja kontrolli

tulemusena arvestas kostja keskmise stabiilse ja regulaarse kuusissetulekuna 1053,64 eurot,

mis krediidiandja poolt korrigeeriti vastavalt ülalpeetavate arvule ning korrigeeritud

kuusissetulekuna arvestas krediidiandja kostja sissetulekuks 959,64 eurot, milline summa

võeti kostja laenuteenindusvõimekuse väljaarvutamisel ka aluseks. Krediidiandja kontrollis ka

maksehäirete registritest, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud

kostjal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat

maksekohustust nõuetekohaselt ja jäi viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega (2023. aasta veebruari, märtsi, aprilli ja mai osamaksed). Krediidiandja edastas

13.06.2023. a kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks kuni 27.06.2023. a, hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse leping üles

ning kogu nõue kuulub tasumisele. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust tähtaegselt ega

ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles LHV Finance AS 27.06.2023. a lepingu

erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Kostja nõuet ei täitnud ja LHV

Finance AS teavitas kostjat 04.10.2023. a, et lepingust tulenev nõue on loovutatud

26.09.2023. a seisuga hagejale. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku

summas 817 eurot, millest krediidi põhiosa katteks on arvestatud 251,81 eurot, intressi katteks

434,03 eurot, kuutasu katteks 54,84 eurot, viiviste katteks 1,32 eurot, lepingu haldustasu

katteks 60 eurot, meeldetuletuskirja tasu katteks 15 eurot. Kostjal on lepingu järgi tagastamata

krediit summas 2748,19 eurot, lepingu ülesütlemise seisuga tasumata intressimaksed summas

209,94 eurot ja kuutasu 27,30 eurot. Hageja nõuab hagis kostjalt kohustuse täitmist ja lisaks

viivist põhivõlalt (tagastamata krediidisummalt) vastavalt laenulepingu tingimustele

intressimääras, s.o 17,90% aastas perioodi eest alates 28.06.2023. a kuni 29.07.2024. a. Lisaks

nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid kokku summas 35 eurot. Kostjale on edastatud

järgnevad kirjad: 29.09.2023. a nõudekiri, mille kuluna nõuab hageja 25 eurot, 17.10.2023. a

kiri 5 eurot ja 01.11.2023. a kiri 5 eurot.

2. Kohus võttis hagi 09.08.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

2 (7)

kirjalikult vastama.

3. Kostja, F.S, esitas 06.09.2024. a kohtule kirjaliku vastuse. Kostja ei vaidlusta hagi

aluseks olevaid asjaolusid, aga heidab ette, et krediidiandja ei kontrollinud enne laenu andmist

piisavalt tema maksevõimet. Krediidiandja küll kontrollis maksehäirete olemasolu, aga oleks

pidanud küsima ka kostja konto väljavõtet, et hinnata kostja maksevõimelisust. Kostja väitel

tasus ta lepingu alusel kokku 817 eurot ja siis sattus raskustesse. Kostja palus maksepuhkust,

aga seda talle ei võimaldatud. Kostja märgib, et ta ei ole meelega võlgu jäänud. Ta on ennast

üle laenanud ja leiab, et laenuandja on jätnud tema maksevõime hindamata ega ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja teatab, et ei ole nõus menetluskulude

tasumisega.

4. Kohus otsustas 04.12.2024. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus

andis pooltele tähtaja täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks.

5. Hageja esitas 03.01.2025. a kohtule seisukoha, milles teatas, et ta kostja

vastuväidetega ei nõustu, aga on nõus menetluse lõpetamiseks kompromissiga tingimusel, et

kostja tasub hagiavalduses nõutud summad ja lisaks ½ hagilt tasutud riigilõivust osade kaupa

maksegraafiku alusel.

6. Kostja esitas 10.01.2025. a kohtule seisukoha, milles teatas, et jääb selle juurde, et

temaga laenulepingu sõlmimisel ei järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja

ei nõustu tasuma menetluskulusid.

7. Hageja esitas 13.05.2025. a kohtule oma lõpliku seisukoha. Hageja teatab, et jääb

hagiavalduses esitatud nõuete juurde ja palub kohtul hagi rahuldada.

8. Kostja esitas 14.05.2025. a kohtule seisukoha, milles leiab jätkuvalt, et temaga

laenulepingu sõlmimisel ei järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja märgib

täiendavalt, et krediiditaotluse esitamise ajal ei esinenud tal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid, mille kohta krediidiandja teabe omandas ja seda kontrollis. Kostja leiab aga, et

see ei olnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks piisav ja sisuliselt tema

majanduslikku seisundit ja võimet maksta lepingu tingimustel krediiti tagasi ei kontrollitud.

Kostja toob välja, et eelnevalt küsis sama võlausaldaja temalt alati pangakonto väljavõtet ja

selle põhjal talle laenu ei antud, aga sellel korral anti talle laenu ilma pangakonto väljavõtet

küsimata. Kostja palub kohtul hinnata, kas hageja intressi, viivise ja muude tasude nõuded on

seadusega kooskõlas. Kostja märgib veel, et tema rahaline olukord on väga kriitiline.

Miinimumpalgast maksab ta kodulaenu 300 eurot ja elektri eest 100 eurot kuus ning lisaks

varasemaid võlgnevusi. Elamiseks jääb kostjale kätte ainult 280 eurot kuus ning realistlik

võimalus hagejale tasuda on maksimaalselt 10 eurot kuus.

9. Hageja esitas 12.06.2025. a kohtule nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et

kostjaga laenulepingu sõlmimisel ei järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

teatel kujuneb ümberarvestatud nõue järgmiselt: põhinõue 2183 eurot (saadud krediit 3000

eurot – tagasimaksed 817 eurot), intress 25,62 eurot (intressi nõude kujunemine nähtub lisast

1), kuutasu 27,30 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

12.06.2025. a seisuga 512,77 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on

võimalik lahendada sisuliselt kohtuotsusega.

3 (7)

10.1.

Kohus tegi poolte esitatu põhjal kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:



F.S (kostja) sõlmis 18.03.2022. a AS-iga LHV Finance (krediidiandja)

väikelaenulepingu nr 4244820 (dtl 14-19), mille kohaselt kohustus krediidiandja

andma kostjale laenu summas 3000 eurot, intressimääraga 17,90% aastas, tähtajaga

kuni 20.03.2028. a. Kostja kohustus maksma lepingutasu 60 eurot, mis tasaarvestati

kostjale väljamakstava laenusummaga, ja tagastama laenu ning tasuma intressimakseid

igakuiste osamaksetena hiljemalt iga kuu 20. kuupäeval vastavalt maksegraafikule

alates 20.04.2022. a kuni 20.03.2028. a. Kostja kohustus tasuma ka kuutasu 8%

igakuistelt laenu- ja intressimaksetelt.



Krediidiandja kandis 18.03.2022. a kostja kontole 2940 eurot, s.o laenusumma, millest

on maha arvestatud lepingutasu 60 eurot (dtl 21).



Alates 2023. aasta veebruarist kostja laenulepingust tulenevat maksekohustust ei

täitnud ja jäi viivitusse nelja järjestikuse kuumakse tasumisega.



Krediidiandja edastas 13.06.2023. a kostjale kirja (dtl 27-29), millega andis täiendava

tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 27.06.2023. a. Krediidiandja avaldas kirjas, et

kui kostja antud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, ütleb krediidiandja laenulepingu

erakorraliselt üles alates 28.06.2023. a.



Kostja temale antud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud.



04.10.2023. a edastas krediidiandja kostjale teate laenulepingust tulenevate nõuete

loovutamise kohta OK Incure OÜ-le (hageja, uue nimega B2 Impact OÜ).

Hageja nõuab hagis kostjalt laenulepinguülesütlemise seisuga tagastamata laenu põhiosa

2748,19 eurot, intressi 209,94 eurot, kuutasu 27,30 eurot ja samuti viivist tagastamata laenu

põhiosalt lepingus kokkulepitud intressimääras perioodi eest alates lepingu ülesütlemisest

kuni hagi esitamiseni ning lisaks sissenõudmiskulusid summas 35 eurot.

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja tugineb hagile vastu väites sellele, et 18.03.2022. a temaga

laenulepingu sõlmimisel ei järginud krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

kostjal puuduvad piisavad rahalised vahendid nõude täitmiseks.

10.2.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus leiab, et hagi aluseks oleva kostja ja LHV Finance AS-i vahel sõlmitud laenulepingu

puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

VÕS § 4034 sätestab krediidiandja kohustuse järgida tarbijakrediidilepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks: 1) omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja

2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima

tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab krediidiandja krediidivõimelisuse

hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsima vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutama

4 (7)

asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis

on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja

võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija

on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi

lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Selles lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral tõendama krediidiandja.

Hageja on esitanud tõendina kostja 17.03.2022. a esitatud laenutaotluse (dtl 20).

Laenutaotluses on kostja avaldanud, et viimase 6 kuu jooksul tema kontole igakuiselt laekuv

sissetulek on 1100 eurot, laenude ja liisingute kuumaksed kokku 250 eurot, krediitkaartide ja

arvelduskrediitide kasutatud limiidid 0 eurot ning tal on üks ülalpeetav.

Hageja on esitanud tõendina ka krediidiandja selgituse kostja krediidivõime hindamise kohta

(dtl 43-48). Krediidiandja kinnitab selles dokumendis, et kontrollis kostja poolt 17.03.2022. a

laenutaotluses esitatud andmeid tema sissetuleku kohta ning Maksu- ja Tolliameti andmetel

oli deklareeritud kostja palgalaekumine viimasel kuuel kuul keskmiselt 1053,64 eurot kuus.

Kuna kostjal on üks ülalpeetav, arvestas krediidiandja kostja sissetulekuna 959,64 eurot kuus.

Krediidiandja kinnitab, et kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest

kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest

(krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et kostjal puudusid maksehäired taotluse

esitamisel. Samuti ei olnud kostjal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Arvestades ka

kostja poolt avaldatud andmeid tema igakuiste finantskohustuste kohta (250 eurot), hindas

krediidiandja, et kostja on võimeline täitma uut finantskohustust laenulepingus kokkulepitud

tingimustel kuumaksega 73,71 eurot.

Asjaolusid arvestades hindab kohus, et krediidiandja ei järginud kostjaga krediidlepingu

sõlmimisel piisava hoolsusega vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esitatud tõendite

kohaselt kontrollis krediidiandja küll Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal deklareeritud

kostja sissetulekuid ja andmebaasidest kostjal maksehäirete puudumist, samas ei ole hageja

tõendanud, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja finantskohustuste ja igakuiste kulude

suurust. Vaidlust ei ole, et pangakonto väljavõtet krediidiandja kostjalt ei nõudnud.

Kohus leiab, et seega kohaldub VÕS § 4034 lg 7 ja tarbijakrediidilepingu intressimääraks

tuleb lugeda VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära ning muid tasusid kostja kui tarbija

krediidiandjale ei võlgne.

Hageja on teinud ümberarvestuse, mille kohaselt, kui lugeda intressimääraks VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, on hagejal tagastamata laenu põhiosa summas 2183 eurot (laen 3000 –

tagasimaksed kokku summas 817 eurot) ja intress kuni lepingu ülesütlemiseni summas 25,62

eurot.

Kohus leiab, et arvestades hageja ümberarvestust, on põhjendatud hageja nõue tagastamata

laenu põhiosa nõudes summas 2183 eurot ja intressi nõue raha kasutamise aja eest VÕS §-s

94 sätestatud määras summas 25,62 eurot.

Kohus leiab, et põhjendatud on hageja viivise nõue 2183 euro suuruselt põhinõudelt VÕS §

5 (7)

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisest, s.o alates 28.06.2023. a

kuni nõude täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on arvestanud 2183 euro suuruselt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud

määras viivise suuruseks 12.06.2025. a seisuga 512,77 eurot. Edasiulatuvalt perioodi eest

alates 13.06.2025. a kuni 16.07.2025. a moodustab viivis 2183 euro suuruselt põhivõlalt VÕS

§ 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras 21,70 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise aja, s.o

16.07.2025. a seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 534,47 eurot.

Kohus leiab, et lisaks on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulude nõudes

summas 35 eurot.

Vaidlust ei ole selle üle ja hageja on tõendanud, et pärast lepingu ülesütlemist on ta saatnud

hagejale on saatnud kostjale kolm nõudekirja võlgnevuse tasumiseks (sh 29.09.2023. a,

17.10.2023. a ja 01.11.2023. a (dtl 33-40).

VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

10.3.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 2778,09 eurot, sh põhivõlg 2183 eurot, intress 25,62 eurot, kohtuotsuse tegemise

aja, s.o 16.07.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt summas 534,57 eurot

ja sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise 2183 euro suuruselt põhivõlalt edasiulatuvalt alates 17.07.2025. a VÕS § 113 lg 1 2.

lauses sätestatud määras kuni põhivõla nõude täitmiseni.

Hageja põhivõla, intressi ja viivise nõuded suuremas ulatuses jätab kohus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

10.4.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja

nõude ca 70% ulatuses, seega tuleb menetluskulud 70 %-i ulatuses jätta kostja kanda ja 30 %-

i ulatuses hageja kanda.

6 (7)

10.5.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 455 eurot.

Kohus leiab, et riigilõivu summas 455 eurot saab lugeda hageja põhjendatud ja hüvitatavaks

menetluskuluks. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud riigilõivu summas 455 eurot.

Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.

Arvestades menetluskulude jaotust poolte vahel, tuleb kostjal hüvitada hageja

menetluskuludest 70 %. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

summas 318,50 eurot.

Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt

hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

7 (7)