2-23-116126/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-116126

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi M. M. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

5903.43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo osaühing, e-post XXX);

kostja M. M. (isikukood XXX):

kostja seaduslik esindaja M. S. (isikukood XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt M. M. (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1870.03

eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas kokku

2012.41 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtaeg

Summa (eurot)

1.

15.08.2025

101.53

2.

15.09.2025

103.40

3.

15.10.2025

106.39

4.

15.11.2025

107.27

5.

15.12.2025

110.20

6.

15.01.2026

111.29

7.

15.02.2026

113.34

8.

15.03.2026

117.68

2-23-116126

9.

15.04.2026

117.61

10.

15.05.2026

120.39

11.

15.06.2026

12.

15.07.2026

124.72

13.

15.08.2026

126.55

14.

15.09.2026

128.89

15.

15.10.2026

131.51

16.

15.11.2026

133.69

17.

15.12.2026

135.95

3. Mõista kostjalt M. M.-ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group

osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja viivis sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevuselt 1870.03 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 12,90% aastas ning

viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta 12,90% aastas

alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni.

4. Jätta Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi M. M. ’i

(isikukood XXX) vastu rahuldamata põhivõla 761.23 eurot, haldustasu 3.60 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 275.72 eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 27% ulatuses Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood

10746479) kanda ja 73% osas M. M. (isikukood XXX) kanda.

6. Mõista kostjalt M. M.-ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group

osaühingu (registrikood 10746479) kasuks välja menetluskulud 73% ulatuses s.o

summas 740.95 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal M. M. ’il (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr xxxx,

viitenumbriga 716221597.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 17.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Harju Maakohtu 07.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr xxxx seati M.

M. üle eestkoste ja eestkostjaks määrati M. S.. Kohus koostas 19.04.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mis on võlgniku eestkostjale 24.04.2023 aadressil XXX kätte toimetatud.

Võlgniku M. M. eestkostja M. S. esitas 02.05.2023 nõudele vastuväite. Võlgniku eestkostja

2-23-116126

esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt

allkirjastatud vastuväite esitas M. S. kohtule 03.05.2023.

Pärnu Maakohtu 10.05.2023 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

11.05.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 13.06.2023 hagiavalduse M. M. ’i vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul

kostjalt hageja kasuks välja mõista I AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenev põhivõlg

4643.67 eurot, intress 331.41 eurot, haldustasu 3.60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 275.72 eurot, viivis alates 14.06.2023 kuni põhinõude

summas 4643.67 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 12.9% aastas, riigilõiv 595

eurot, õigusabikulud 358 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks I AS ja kostja vahel 15.12.2021 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr. xxxx. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu

ütles I AS lepingu 27.12.2022 üles. 27.12.2022 loovutas I AS kostja vastase nõude OÜ-le

Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja on

laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1400 eurot ning väljaminekuks 150 eurot.

Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 139.57 eurot, tuludest

maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1110.43 eurot (1400-150-

139.57). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud

summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi

kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes

maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjal ühtegi

maksehäiret. Kostja krediidivõimelisust kinnitab mh asjaolu, et kostja täitis lepingust

tulenevaid kohustusi 8 kuud.

Kostja eestkostja väidab, et M. M. ainuke stabiilne sissetulek on olnud ja on

töövõimetuspension, millele lisandub puudetoetus, orienteeruv summa on 540 eurot. Hageja

on tõendanud, et eestkostja väide kostja sissetuleku kohta on väär. Kostja saab igakuiselt

lisaks töövõimetushüvitisele ja sotsiaaltoetusele ka palka O AS poolt vahemikus 184.10 -

817.22 eurot. Lisaks teenis kostja tulu xxxx.

Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja puhul on

tegemist vaimuhaige ja otsustusvõimetu isikuga. Eestkoste oli seatud alles 07.02.2023, st

enne eestkoste seadmist (mh lepingu sõlmimise ajal 15.12.2021) oli kostja teo- ja

õigusvõimeline isik. Eestkoste seadmise määruses on välja toodud, et eestkostja on

eestkostetava seaduslik esindaja, kelle ülesanneteks on M. M. esindamine varaliste tehingute

sooritamisel (välja arvatud pisitehingud 540 euro ulatuses kuus, mida M. M. võib teostada

iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta) ja M. M. järelevalve tagamine. Asjaolu, et ka

2-23-116126

eestkoste seadmisel on kostjale jäetud võimalus sooritada pisitehingud iseseisvalt viitab

sellele, et kostja mingil määral on võimeline aru saama oma tegudest ja neid juhtima.

Laenuandja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Laenuandja hindas tarbija

krediidivõimelisust ja andis tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav

tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud

andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline.

Hageja on kohtule esitanud VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Kostja sai lepingu alusel

laenu kokku summas 4999 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas

1116.56 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 3882.44 eurot (4999-

1116.56).

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

27.12.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega

võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108

lg 1 kohaselt. 15.03.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 2499.05

eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 1116.56 eurot seega võlgnevuses on 1382.49 eurot.

Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 22. osamaksest 15.10.2023.

Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1382.49 eurot kohtuotsuse jõustumisest

intressimääraga võrdses määras 12,90% aastas.

Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla

osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras 12,90% aastas alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt.

2. Kostja seaduslik esindaja toob välja, et kostja M. M. on võtnud kõnesoleva laenu ja

tunnistab nõuet (Leping nr xxxx). Kostja seaduslik esindaja selgitab, et kohustuse on võtnud

xxxx inimene, kellele on määratud keskmine puue ning määratud puuduv töövõime (mis ei

takista, olenevalt inimese tervise seisundist, vahel töötada). Eesti Töötukassa otsus

10.03.2023 nr xxxx. Puuduv töövõime on määratud kuni 27.02.2028.

M. M. sõlmis laenulepingu nr xxxx, 2021. aasta detsembris. Olles eelnevalt pikalt haige,

asus M. M. uuele töökohale alles dets 2020. Ajavahemikus juuni- dets 2021 (pool aastat

enne kõnesoleva laenu võtmist), viibis M. M. ravil xxxx peaaegu 3 kuud, peale mida viibis

kodusel ravil. Ometi ei takistanud selline ebastabiilne tööl käimine laenu taotlemist ning

seda saamast detsembris 2021.a.

M. M. on enda diagnoosist ja haigusseisundist lähtuvalt teinud valdavalt ühe lühikese

perioodi jooksul palju ebaadekvaatseid otsuseid. M. M. on kohustused laenude näol võtnud

ja laenude võtmise eest tuleb vastutus võtta. Vastutus ei laiene sealjuures kahjuks laenu

andjatele, sh kiirlaenufirmadele. Krediidiandjate hinnangu järgi on M. M. kvalifitseerunud

„usaldusväärseks krediidisaajaks”. Kohtule on krediidiandjad esitanud erinevaid arvutusi ja

väljavõtteid ning juriidiliselt oleks nagu asi korras. Samuti ei ole uut laenu andes olnud

takistuseks juba eelnevalt võetud laenud. Laenutaotleja taustakontroll on olnud ebapiisav.

M. M. mitme viimase aasta haiguse dünaamikat teades, ei ole võlausaldajate esitatud

numbrid sisuliselt vettpidavad. Reaalsus on see, et kõik võetud kohustused ja antud laenud

2-23-116126

saab arvestada ainukese stabiilse sissetuleku pealt, milleks on töövõimetoetus ja

puudetoetus.

Kostja diagnoos on xxxx. See tähendab, et tavaolukorras (haiguse ravile alludes) on kostja

võimeline aru saama tegudest ja neid juhtima. Haiguse maniakaalses seisundis ta seda

võimeline tegema ei ole. Olles haiguse maniakaalses seisundis (mis kostja puhul kestab 2-4

kuud), ei hinda kostja enda teo- või otsustusvõimet adekvaatselt. Veel vähem on

maniakaalses seisundis, psühhiliselt haige inimene pädev hindama enda tervise seisundit,

otsustusvõimet ja kinnitama seda allkirjaga lepingul vms.

II Eelnev menetlus

3. Harju Maakohus võttis 05.09.2023 kohtumäärusega hagiavalduse osaliselt menetlusse

ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul

hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus keeldus intressinõude menetlusse võtmisest ning

jättis menetluskulud intressinõude osas hageja kanda. Kostjal menetluskulud puudusid.

Kohus andis 25.03.2025 pooltele võimaluse kompromissi sõlmimiseks. Hageja on teinud

ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, kuid kostja eestkostja on avaldanud, et kahjuks ei ole

võimalik kostja majanduslikust olukorrast lähtuvalt ühtegi kompromissettepanekut vastu

võtta.

III Kohtu põhjendused

4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

5. Hageja esitas 13.06.2023 hagiavalduse M. M. ’i vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul

kostjalt hageja kasuks välja mõista I AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenev põhivõlg

2-23-116126

4643.67 eurot, intress 331.41 eurot, haldustasu 3.60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 275.72 eurot, viivis alates 14.06.2023 kuni põhinõude

summas 4643.67 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 12.9% aastas, riigilõiv 595

eurot, õigusabikulud 358 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks I AS ja kostja vahel 15.12.2021 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr. xxxx. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu

ütles I AS lepingu 27.12.2022 üles. 27.12.2022 loovutas I AS kostja vastase nõude OÜ-le

Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

Kostja tunnistab nõuet tema vastu, kuid toob välja, et kohustuse on võtnud xxxx inimene,

kellele on määratud keskmine puue ning määratud puuduv töövõime (mis ei takista,

olenevalt inimese tervise seisundist, vahel töötada). Eesti Töötukassa otsus 10.03.2023 nr

xxxx. Puuduv töövõime on määratud kuni 27.02.2028. Kõik võetud kohustused ja antud

laenud saab arvestada ainukese stabiilse sissetuleku pealt, milleks on töövõimetoetus ja

puudetoetus. Kostja hinnangul ei kontrollitud laenu andmisel piisavalt kostja tausta. Harju

Maakohtu 07.02.2023 määrusega tsiviilasjas nr xxxx seati M. M. üle eestkoste ja

eestkostjaks määrati M. S..

6. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

7. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

2-23-116126

Kostja tunnistab nõuet tema vastu, kuid on seisukohal, et kostja tausta ei ole laenu andmisel

piisavalt kontrollitud.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja on laenutaotluses oma

sissetulekuks märkinud 1400 eurot ning väljaminekuks 150 eurot. Laenuandja on arvestanud

kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 139.57 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et

kostjale jääb raha reservi vähemalt 1110.43 eurot (1400-150-139.57). Eeltoodust tulenevalt

võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega

laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust

ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine hageja

hinnangul kostjale jõukohane. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes

maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjal ühtegi

maksehäiret. Kostja krediidivõimelisust kinnitab hageja hinnangul mh asjaolu, et kostja

täitis lepingust tulenevaid kohustusi 8 kuud.

Kohtu praktika kohaselt ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja

esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning päringutest maksehäireregistritesse. Lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohus selgitab, et lepingu täitmine ei tõenda kostja

krediidivõimelisust lepingu sõlmimise hetkel.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

8. Hageja esitas nõude ümberarvestuse. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 4999

eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1116.56 eurot. Juhul kui kohus

leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal

tagastada lepingu alusel saadud summa 3882.44 eurot (4999-1116.56).

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

27.12.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega

võlas.

Kohus nõustub hagejaga, et võttes arvesse ümberarvestust, ei ole krediidilepingu

ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. Hageja ümberarvestuse kohaselt ei

ole kostja kõigi tagasimaksetega viivituses. Seega ei ole leping kehtivalt üles öeldud.

Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1

kohaselt. 15.03.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 2499.05 eurot,

kostja on tasunud põhiosa katteks 1116.56 eurot seega on võlgnevus 1382.49 eurot. Kostja

on tagasimaksetega viivituses alates 22. osamaksest 15.10.2023.

Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel

2-23-116126

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla

osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras 12,90% aastas alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas

esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud

kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue.

Kostja ei ole alates 2022 aasta lõpust täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning eestkostja

on avaldanud, et kostjal puuduvad rahalised vahendid võla tasumiseks. Seega võib eeldada,

et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid.

Kohtuotsuse koostamise seisuga tuli laenu tasuda 2986.59 eurot (15.01.2022- 15.07.2025),

kuna kostja on tasunud 1116.56 eurot, siis on sissenõutavaks muutunud laenu suuruseks

(2986.59 - 1116.56) 1870.03 eurot. Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed

on kokku summas 2012.41 eurot (15.08.2025-15.12.2026).

9. Hageja on ümberarvestuses märkinud ka intressi, kuid 05.09.2023 kohtumäärusega

keeldus kohus intressinõude menetlusse võtmisest, mistõttu ei ole hageja intressinõue

käesolevas tsiviilasjas asjakohane.

Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6

toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid sh haldustasu 3.60 eurot.

Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei

ole põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue VÕS 1132 lg 2 alusel summas 50 eurot.

Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel

ning sissenõutavaks muutunud viivisenõue ei ole põhjendatud ja uut arvestust esitatud ei ole,

jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldamata.

10. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks põhivõlg

1870.03 eurot, tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 2012.41 eurot, viivis

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 1870.03 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest

12,90% aastas, viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta

12,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni.

Kohus jätab rahuldamata põhivõla 761.23 eurot, haldustasu 3.60 eurot, sissenõudmiskulud

50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 275.72 eurot.

IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2-23-116126

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

12. Hageja nõude suurus kokku oli 5304.40 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt

välja sissenõutavaks muutunud põhivõla, tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla katteks

kokku 3882.44 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 73%. Menetluskulud tuleb

TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 27% ulatuses hageja kanda ning 73% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

595 eurot ja õigusabikulud 696 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 177.03 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel

417.97 eurot, ehk kokku 595 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud

keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev

tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus

põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja

lepingulise esindaja ajakulu 4 tunni ulatuses põhjendatud. Seega on põhjendatuks esindaja

kulu (4 x 100) 400 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (595+20+400) 1015 eurot, millest kostja

kanda jääb 73% ehk 740.95 eurot.

Kostja ei ole menetluses osalenud lepingulise esindaja vahendusel, mistõttu puuduvad

kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

2-23-116126

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled

esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded

täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud

osas. Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxxx

viitenumbriga 716221597.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik