2-25-100632/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt A. A.-lt hageja AS STV kasuks poolte vahel 13.11.2022 sõlmitud 01.11.2023 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 204,90 eurot ja 16.07.2025 (k.a)
Legislator headnote
AI generated2-25-100632/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista kostjalt A. A.-lt hageja AS STV kasuks poolte vahel 13.11.2022 sõlmitud 01.11.2023 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 204,90 eurot ja 16.07.2025 (k.a)
Full text
TAGASELJA
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.07.2025, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-100632
Tsiviilasi
AS STV hagi A. A. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
262 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
HAGEJA
AS STV, rk 10059388, asukoht Valge 6 - 4, Tallinn,
lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
KOSTJA
A. A., ik XXX, elukoht XXX
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt A. A.-lt hageja AS STV kasuks poolte vahel 13.11.2022 sõlmitud
teenuste osutamise ja seadmete kasutamise lepingust nr XXX ja 01.07.2023 –
01.11.2023 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 204,90 eurot ja 16.07.2025 (k.a)
seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 40,36 eurot.
3. Välja mõista kostjalt A. A.-lt hageja AS STV kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine
viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras põhivõlgnevuse
(204,90 euro) tasumata jäägilt alates 17.07.2025 kuni põhivõlgnevuse 204,90 euro
tasumiseni.
4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt A. A.-lt hageja AS STV
kasuks menetluskulude katteks 240 eurot.
5. Välja mõista kostjalt A. A.-lt hageja AS STV kasuks viivis menetluskuludelt (240
eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6. Jätta kostja A. A. menetluskulud tema enda kanda.
7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded
kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest
arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on
nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku
kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest
teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada
kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot
ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is
Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi
taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõuded
1. 09.01.2025 esitas AS STV Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses
menetluse jätkumisega hagimenetluses, 09.04.2025 Viru Maakohtule hagi A. A. vastu
võlgnevuse nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja A. A. ja AS STV 13.11.2022 teenuste osutamise ja
seadmete kasutamise lepingu nr. XXX, mille alusel tarbis kostja internetiteenust, üüris seadet
Mikrotik RB52G (AC 2). Kostja ei tagastanud renditud seadmeid hagejale. Seoses lepingu
rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme maksumuse (70 eurot), mille hageja on arvestanud
põhiosasse.
Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid
teenuste kasutamise üldtingimusi. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu
lõpetamise korral kõik komplektiosad ning hoidma seadmeid heaperemehelikult ja
sihtotstarbeliselt. AS STV on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid
arveid teenuste kasutamise eest. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik
informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja
võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse hagejale osutatud teenuste eest tasuda vastavalt
esitatud arvetele. Arvete mittetasumisega on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva
kohustuse täitmata.
AS STV on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud
arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu):
Kuupäev
Arve nr
Tasumata
põhiosa
Maksetähtaeg
01.07.2023
31760049
25.07.2023
01.08.2023
31832908
25.08.2023
01.09.2023
31905568
-16,03
20.09.2023
01.10.2023
31977928
88,93
20.10.2023
01.11.2023
32049812
20.11.2023
Kokku
204,90
Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 204,90 eurot.
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6
nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.
Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt hageja üldtingimuste punktile
5.16. on STV-l õigus nõuda tarbijast kliendilt tähtaegselt laekumata summalt viivist seadusjärgses
määras. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist tasumata põhinõudelt 204,90 eurolt
alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.11.2023 kuni 08.04.2025 (s.o. 505 päeva
eest) summas 34,25 eurot.
Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud
viivisele välja mõista kostjalt ka viivis alates 09.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista
viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
Kostja vastuväited
3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 23.05.2025 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile
vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede
eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.
Maksekäsu kiirmenetluses 18.02.2025 kompromisskirjana pealkirjastatud vastuväites palub kostja
jaotada menetluskulud ja riigilõiv ning peatada jooksvad viivised. Kostja selgitab, et on tervislikel
põhjustel pikaajalisel statsionaarsel ravil XXX alates 02.10.2024. Planeeritud rehabilitatsiooniaeg
on 11-12 kuud umbkaudu, kuni 2025 augusti - septembri lõpuni. See raskendab maksekohustuste
täitmist. Teised sissetulekud hetkel puuduvad ja on tekkinud makseraskused. Kostja palub teha
maksegraafik alates oktoobrist 2025 kohustusega maksta 50 eurot igakuiselt kuni 28 kuupäevani,
7 kuu jooksul. Haiglast väljakirjutamise hetkest hakkab jälle töötama ja täitma oma kohustusi
tsiviilasja suhtes. Samuti kui avaneb võimalus, tasub kohe või osade kaupa oma võla.
Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul
hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi
kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile
vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda
tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 23.05.2025, seega oli
kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 06.06.2025. Kostja vastuväiteid
hagile esitanud ei ole. Samuti ei ole hageja reageerinud kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses
tehtud kompromissettepanekule.
TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit
pidamata.
5. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub
rahuldamisele.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui
kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus
täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad AS STV ja kostja
vahel 13.11.2022 sõlmitud teenuste osutamise ja seadmete kasutamise lepingust nr XXX ning
kostjale perioodil 01.07.2023 – 01.11.2023 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt
täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust
hagi üle. Hagiavalduse kohaselt on tasumata põhinõude suuruseks 204,90 eurot, mis kuulub
kostjalt väljamõistmisele.
7. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral
nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja
rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates
kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s
94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib
viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi
esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid
täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist
nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi
protsendina põhinõudest.
8. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised alates
21.11.2023 kuni 08.04.2025 kokku summas 34,25 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja
viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis
kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks
muutunud viivise üldtingimuste punkti 5.16. kohaselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
seadusjärgses määras põhinõudelt 204,90 eurolt alates 09.04.2025 – 16.07.2025 (k.a) 99 päeva
eest, mis moodustab 6,11 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub
kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 16.07.2025 seisuga kokku summas
40,36 eurot (34,25 + 6,11).
9. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367
kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 17.07.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg
1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 204,90
euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks
muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi
ületada 164,54 eurot (204,90 – 40,36).
10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud
11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt
maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas
määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks
otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
12. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 100 eurot, mis on riigilõivu
seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol
on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui
vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
13. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse
koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise
menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund
(käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
14. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu
kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20
eurot (TsMS § 484²).
15. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja
kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.
TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga
on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.
Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii
lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga
ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid
toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
16. Menetluskulude nimekirja ja õigusabikulude arve kohaselt on hageja lepingulise esindaja
esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud
suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates
õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas
ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120
eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu.
Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid
advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-
advokaadist esindajate puhul ei ole.
17. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses, s.h täiendavate
alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,
lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva
hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid
trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu
sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse
märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis
õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud
sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole
vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi
koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei
ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul
samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja
enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks
ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 120 eurot (käibemaksuta).
18. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 240 eurot (riigilõiv 100
eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 120 eurot).
19. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et
kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on
taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
21. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Leimann
Kohtunik