Legislator Case Law & Legislation
2-25-100632/9 AI generated

2-25-100632/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-100632/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt A. A.-lt hageja AS STV kasuks poolte vahel 13.11.2022 sõlmitud 01.11.2023 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 204,90 eurot ja 16.07.2025 (k.a)

Legislator headnote

AI generated

2-25-100632/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Välja mõista kostjalt A. A.-lt hageja AS STV kasuks poolte vahel 13.11.2022 sõlmitud 01.11.2023 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 204,90 eurot ja 16.07.2025 (k.a)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.07.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-100632

Tsiviilasi

AS STV hagi A. A. vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

262 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

AS STV, rk 10059388, asukoht Valge 6 - 4, Tallinn,

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

KOSTJA

A. A., ik XXX, elukoht XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A. A.-lt hageja AS STV kasuks poolte vahel 13.11.2022 sõlmitud

teenuste osutamise ja seadmete kasutamise lepingust nr XXX ja 01.07.2023 –

01.11.2023 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 204,90 eurot ja 16.07.2025 (k.a)

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 40,36 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A. A.-lt hageja AS STV kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras põhivõlgnevuse

(204,90 euro) tasumata jäägilt alates 17.07.2025 kuni põhivõlgnevuse 204,90 euro

tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt A. A.-lt hageja AS STV

kasuks menetluskulude katteks 240 eurot.

5. Välja mõista kostjalt A. A.-lt hageja AS STV kasuks viivis menetluskuludelt (240

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta kostja A. A. menetluskulud tema enda kanda.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. 09.01.2025 esitas AS STV Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses

menetluse jätkumisega hagimenetluses, 09.04.2025 Viru Maakohtule hagi A. A. vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja A. A. ja AS STV 13.11.2022 teenuste osutamise ja

seadmete kasutamise lepingu nr. XXX, mille alusel tarbis kostja internetiteenust, üüris seadet

Mikrotik RB52G (AC 2). Kostja ei tagastanud renditud seadmeid hagejale. Seoses lepingu

rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme maksumuse (70 eurot), mille hageja on arvestanud

põhiosasse.

Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid

teenuste kasutamise üldtingimusi. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu

lõpetamise korral kõik komplektiosad ning hoidma seadmeid heaperemehelikult ja

sihtotstarbeliselt. AS STV on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid

arveid teenuste kasutamise eest. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik

informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja

võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse hagejale osutatud teenuste eest tasuda vastavalt

esitatud arvetele. Arvete mittetasumisega on kostja VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata.

AS STV on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud

arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu):

Kuupäev

Arve nr

Tasumata

põhiosa

Maksetähtaeg

01.07.2023

31760049

25.07.2023

01.08.2023

31832908

25.08.2023

01.09.2023

31905568

-16,03

20.09.2023

01.10.2023

31977928

88,93

20.10.2023

01.11.2023

32049812

20.11.2023

Kokku

204,90

Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus 204,90 eurot.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt hageja üldtingimuste punktile

5.16. on STV-l õigus nõuda tarbijast kliendilt tähtaegselt laekumata summalt viivist seadusjärgses

määras. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist tasumata põhinõudelt 204,90 eurolt

alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.11.2023 kuni 08.04.2025 (s.o. 505 päeva

eest) summas 34,25 eurot.

Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivisele välja mõista kostjalt ka viivis alates 09.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 23.05.2025 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Maksekäsu kiirmenetluses 18.02.2025 kompromisskirjana pealkirjastatud vastuväites palub kostja

jaotada menetluskulud ja riigilõiv ning peatada jooksvad viivised. Kostja selgitab, et on tervislikel

põhjustel pikaajalisel statsionaarsel ravil XXX alates 02.10.2024. Planeeritud rehabilitatsiooniaeg

on 11-12 kuud umbkaudu, kuni 2025 augusti - septembri lõpuni. See raskendab maksekohustuste

täitmist. Teised sissetulekud hetkel puuduvad ja on tekkinud makseraskused. Kostja palub teha

maksegraafik alates oktoobrist 2025 kohustusega maksta 50 eurot igakuiselt kuni 28 kuupäevani,

7 kuu jooksul. Haiglast väljakirjutamise hetkest hakkab jälle töötama ja täitma oma kohustusi

tsiviilasja suhtes. Samuti kui avaneb võimalus, tasub kohe või osade kaupa oma võla.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 23.05.2025, seega oli

kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 06.06.2025. Kostja vastuväiteid

hagile esitanud ei ole. Samuti ei ole hageja reageerinud kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses

tehtud kompromissettepanekule.

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata.

5. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad AS STV ja kostja

vahel 13.11.2022 sõlmitud teenuste osutamise ja seadmete kasutamise lepingust nr XXX ning

kostjale perioodil 01.07.2023 – 01.11.2023 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt

täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust

hagi üle. Hagiavalduse kohaselt on tasumata põhinõude suuruseks 204,90 eurot, mis kuulub

kostjalt väljamõistmisele.

7. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised alates

21.11.2023 kuni 08.04.2025 kokku summas 34,25 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja

viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis

kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks

muutunud viivise üldtingimuste punkti 5.16. kohaselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses määras põhinõudelt 204,90 eurolt alates 09.04.2025 – 16.07.2025 (k.a) 99 päeva

eest, mis moodustab 6,11 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub

kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 16.07.2025 seisuga kokku summas

40,36 eurot (34,25 + 6,11).

9. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367

kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 17.07.2025 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 204,90

euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks

muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi

ületada 164,54 eurot (204,90 – 40,36).

10. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 100 eurot, mis on riigilõivu

seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol

on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui

vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund

(käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

14. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20

eurot (TsMS § 484²).

15. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

16. Menetluskulude nimekirja ja õigusabikulude arve kohaselt on hageja lepingulise esindaja

esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud

suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates

õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas

ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120

eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu.

Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole.

17. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses, s.h täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja

enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks

ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 120 eurot (käibemaksuta).

18. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 240 eurot (riigilõiv 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 120 eurot).

19. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

21. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik