2-25-3502/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

16. juuli 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-3502;

Enefit AS hagi N.K. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 3669,88 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Enefit AS (registrikood 16130213; aadress Lelle 22, Tallinn)

Hageja esindaja

Katrin Tasa (XXX)

Kostja

N.K. (isikukood XXX; aadress XXX

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista N.K.-lt (N.K.) Elektrilevi OÜ-ga 22.03.2019

sõlmitud võrgulepingu nr 7933485801 ja Enefit AS-ga 24.01.2022 sõlmitud elektrienergia

lepingu nr 464861996649 alusel põhivõlgnevus 1869,84 eurot, viivis 1476,71 eurot,

kindlustussertifikaadist tulenev kulu 25,78 eurot ja sissenõude kulud 10 eurot Enefit AS

kasuks; mõista N.K.-lt Enefit AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (1869,84 eurot)

0,066% päevas alates 17.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem

kui põhinõude ulatuses;

1.1 lõpetada sissenõutavaks muutumata viivise arvestus, kui see koos väljamõistetud ja

sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõuetega, s.o vastavalt

1869,84 euroga.

2.Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda;

2.2 välja mõista N.K.-lt Enefit AS kasuks menetluskuluna riigilõiv 455 eurot;

2.3 väljamõistetud summad kanda Enefit AS-i arvelduskontole nr EE232200001180005555

(Swedbank); nr EE837700771009807601 (LHV Pank); nr EE431700017000115797

Luminor või nr EE081010002059413005 (SEB Pank), viitenumber 22847400003.

2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.5 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude otsustuses on arvestatud hagihinnast tulenevat riigilõivu 455 eurot;

3.2 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on

vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot;

3.3 vastavalt TsMS § 405 lg 1 p-le 10 tunnistab kohus otsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.4 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha;

3.5 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega;

3.6 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses;

3.7 TsMS § 448 lg 41 kohaselt TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava

osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse

täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse

täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444

lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest

arvates; TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes

41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale

apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunud;

3.8 TsMS § 442 lg 10 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib

maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus

eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu

seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta; kohus ei anna luba edasikaebamiseks;

3.9 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud

kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esita-

misega;

3.10

TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise

korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti

kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest;

3.11

TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.12

TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

3.13

apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.14

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik