2-25-653/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2025.a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-653

Tsiviilasi

Osaühingu KINNISVARABÜROO UUS MAA hagi Y vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7425 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing KINNISVARABÜROO UUS MAA

(registrikood 10307231; asukoht Maakri tn 19/1, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, 10145, Harju maakond), seaduslik esindaja

X (e-post xxx)

Kostja: Y (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post xxx)

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi ja mõista kostjalt Y hageja Osaühing KINNISVARABÜROO UUS MAA kasuks

välja põhinõue 7425 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Rahuldada hageja Osaühing KINNISVARABÜROO UUS MAA avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt Y hageja

Osaühing KINNISVARABÜROO UUS MAA kasuks välja menetluskulud summas 1040 eurot.

4. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal Y hageja Osaühing

KINNISVARABÜROO UUS MAA kasuks resolutsiooni punktis 3 märgitud hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (1040 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist

otse Tallinna Ringkonnakohtule.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja

nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kostja võttis hagis esitatud nõude õigeks, rahuldab kohus hagi ilma kirjeldava ja

põhjendava osata ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7425 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise,

kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

Antud juhul võttis kostja pärast hagiavalduse menetlusse võtmist hagi õigeks. Hageja on samas

välja toonud ja tõendanud, et kostja oma käitumisega andis põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei ole

põhistanud miks ta varasemalt so kohtuväliselt ei ole hageja nõuet täitnud ning kostja ei esitanud ka

ühtegi muud argumenti, mille alusel saaks väita, et esinevad ka TsMS § 162 lg 4 tulenevad asjaolud.

Seega asub kohus seisukohale, et kostja on enda käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks,

mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse

sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas

rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole

kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt

väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude

põhjendatus ja vajalikkus.

Hagejat on käesoleva tsiviilasja menetluses esindanud hageja juhatuse liige X, kes tegutses läbi

GRANDLIFE OÜ. Kostja on menetluskulude osas esitanud vastuväite, tuues välja, et hageja

esindaja on hageja töötaja, mistõttu hagejal menetluskulud puuduvad. Hageja tõi hilisemalt välja, et

tegutseb Osaühingus KINNISVARABÜROO UUS MAA juhatuse liikme mitte töötajana ning

esitas kohtule ka vastava tõendi. Samuti esitas hageja kohtule kinnituskirja, millega hageja tõendab

hageja ja GRANDLIFE OÜ vahelist suulist esindamise kokkulepet.

Riigikohus on selgitanud, et äriühingu juhatus on juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut.

Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast

kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta

õigusabiteenust. Eeltoodut arvestades tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel

hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud ja millises ulatuses saanuks

menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik

esindaja (vt RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16 p 15).

Esindaja tunnihinna määraks on 150 eurot/h ilma käibemaksuta.

Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma

käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm

27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Arvestades

vaidluse õiguslike asjaolusid leiab kohus, et hageja esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei

saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu

tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu

03.06.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et ei saa kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada, seega mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma

käibemaksuta.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 665 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud

kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS §

144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 144 lg

2 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks ka menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud

sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

Kohus, tutvunud hageja esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab et hageja esindaja poolt tehtud

toimingute ajamaht on põhjendatud üksnes osaliselt.

Hageja on enda menetluskulude nimekirjas välja toonud järgmised toimingud:

-

14.01.2025 Hagiavalduse koostamine (sh materjalide (tõendite) kogumine, analüüs ja

kliendikonsultatsioon) - 6 tundi

-

26.02.2025 Menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine - 30 minutit

Seega on esindajal kulunud hagiavalduse koostamiseks 6 tundi ja menetluskulude nimekirja

esitamiseks 30 minutit.

Arvestades vaidluse sisu ja kohtule esitatud hagiavaldust leiab kohus, et mõistlik ja põhjendatud aeg

hagiavalduse koostamiseks on 2 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi on vajalik,

mõistlik ja igati põhjendatud ajakulu.

Seega on hageja esindaja kohtukulud põhjendatud summas 375 eurot (2,5 x 150) ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1040 eurot (665 +375).

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

puudutatud isik vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1040 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 177 lg 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele

kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Bome

Kohtunik