2-25-5822/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-5822

Tsiviilasi

Bondora AS hagi M S vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

11 016 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindajad esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: M S (isikukood xxx) Asja läbivaatamise viis

02.07.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja Bondora AS-i 08.05.2025 avaldus hagist osaliseks loobumiseks ning

lõpetada tsiviilasja 2-25-5822 menetlus Bondora AS hagis M S vastu järgmistes nõuetes:

1.1.laenu tagastamise nõudes lepingu xxx alusel summas 733,14 eurot;

1.2.laenu tagastamise nõudes lepingu xxx alusel summas 231,80 eurot;

1.3.intressinõudes summas 273,47 eurot (lepingu nr alusel xxx summas 178,42 eurot,

lepingu nr xxx alusel summas 95,05 eurot);

1.4.kuni 16.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivisenõudes summas 435,38 eurot;

1.5.Xxx teenuse arvest tulenevates nõudes summas 24,99 eurot;

1.6.haldustasu nõudes summas 117,64 eurot (lepingu nr alusel xxx summas 85,04 eurot,

lepingu nr xxx alusel summas 32,60 eurot)

1.7.sissenõudekulude nõudes summas 5 eurot.

2. Rahuldada Bondora AS hagi M S vastu osaliselt.

3. Välja mõista kostjalt M S (isikukood xxx) hageja Bondora AS (registrikood 11483929)

kasuks Bondora AS ja kostja M Si vahel 18.10.2021 sõlmitud krediidilepingust nr xxx

tulenev põhivõlg 4112,27 eurot ja edasiulatuvad viivised põhinõudelt (4112,27 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.04.2025 kuni kohustuse

täitmiseni.

2-25-5822

4. Jätta hagi Bondora AS ja kostja M Si vahel 18.10.2021 sõlmitud krediidilepingust nr

xxx tulenevas põhinõudes summas 293,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivisenõudes alates 12.08.2022 kuni 16.04.2025, samuti edasiulatuvas viivisenõudes

rahuldamata.

5. Jätta hagi Bondora AS (registrikood 11483929) kasuks Bondora AS ja kostja M Si vahel

19.12.2021 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenevates nõuetes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud seoses nõudega, millest hageja loobus, hageja Bondora AS kanda,

ja ülejäänud osas poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas 16.04.2025 hagi M S (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

2. Vastavalt 16.04.2025

hagiavaldusele

nõuab hageja kostjalt

järgmistest

tarbijakrediidilepingutest tulenevaid võlgnevusi:

2.1.

18.10.2021 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 5253,70 eurot,

viivis hagiavalduse esitamiseni 1572,20 eurot, viivised alates hagiavalduse

esitamisest 11,18% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni;

2.2.

19.12.2021 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 2477,69 eurot,

viivis hagiavalduse esitamiseni 819,60 eurot, viivised alates hagiavalduse

esitamisest 12,35% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni.

3. Hageja nõuded tulenevad järgmisest lepingutest:

3.1.

kostja ja Bondora AS vahel 18.10.2021 sõlmitud krediidileping nr xxx, mille

alusel sai kostja laenu 6379 eurot: krediidisumma 6000 eurot, krediidi kulukuse

määr 27,88% aastas, lepingutasu 379 eurot, haldustasu 4% laenusummast aastas,

intressimäär 11,18% aastas, 24 osamakset (iga kuu 8. päev), makseperiood

08.11.2021 kuni 09.10.2023;

3.2.

kostja ja Bondora AS vahel 19.12.2021 sõlmitud krediidileping nr xxx, mille

kohaselt sai kostja laenu 2445 eurot: krediidisumma 2300 eurot, krediidi kulukuse

määr 23,89% aastas, lepingutasu 145 eurot, haldustasu 4% laenusummast aastas,

intressimäär 12,35%, 60 kuumakset (iga kuu 8. päev), makseperiood 10.01.2022

kuni 08.12.2026.

2-25-5822

4. Lisaks krediidilepingule on pooled 26.07.2022 sõlminud lisateenuse lepingu (i) xxx, mille

kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-keskkonna. Vastava

teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu 14.99 eurot.

5. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.

6. Hagiavalduse p 2.3 kohaselt on kostja krediidilepingu nr xxx puhul jätnud tasumata

järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 09.05.2022 osamakse 319,11 eurot, 08.06.2022

osamakse 319,10 eurot, 08.07.2022 osamakse 319,10 eurot ja 08.08.2022 osamakse 319,11

eurot. Lisaks pidi kostja täiendavalt tasuma Xxx teenuse eest väljastatud arve 14,99 eurot

08.08.2022, mille kostja jättis täitmata. Täiendavalt oli hageja väljastanud kostjale

25.04.2022 sissenõudmiskuludena arve kokku 5 eurot VÕS § 113² lg 1 alusel. Seega seisuga

11.07.2022, mil hageja edastas kostjale ülesütlemise hoiatuse, oli kostja osamaksete

võlgnevus kokku 1560,35 eurot (sh sissenõudmiskulud kokku 5 eurot).

7. Hagiavalduse p 2.4 kohaselt on kostja krediidilepingu nr xxx puhul jätnud tasumata

järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 08.04.2022 osamakse 62,97 eurot, 09.05.2022

osamakse 62,97 eurot, 08.06.2022 osamakse 62,98 eurot, 08.07.2022 osamakse 62,97 eurot ja

08.08.2022 osamakse 62,97 eurot.

8. Bondora AS edastas 11.07.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse koos täiendava

tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 10.08.2022. Kuivõrd kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Bondora AS kostjaga sõlmitud lepingud

12.08.2022 üles.

9. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu krediidilepingust nr xxx järgmised

nõuded:

9.1.

põhivõlg kokku 5138,67 eurot;

9.2.

intressid 178,42 eurot;

9.3.

tasumata arved 24,99 eurot;

9.4.

haldustasu 85,04 eurot;

9.5.

sissenõutavaks muutunud viiviseid 1572,20 eurot põhivõlgnevuselt 5253,70 eurot

alates 13.08.2022 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 16.04.2025

(hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o

11,18% aastas;

9.6.

edasiulatuvad viivised põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse

täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 11,18% aastas;

9.7.

võla sissenõudmiskulud 5 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel järgmiste kostjale saadetud

kirjade eest: 25.04.2022 kiri 5 eurot.

10. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu krediidilepingust nr xxx järgmised

nõuded:

10.1.

põhivõlg kokku 2350,04 eurot;

10.2.

intressid kuni lepingu ülesütlemiseni 95,05 eurot;

10.3.

haldustasu 32,60 eurot;

10.4.

sissenõutavaks muutunud viiviseid 819,06 eurot põhivõlgnevuselt 2477,69 eurot

alates 13.08.2022 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 16.04.2025

(hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o

12,35% aastas;

2-25-5822

10.5.

edasiulatuvad viivised põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse

täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 12,35% aastas.

11. Hagiavalduse kohaselt on 18.10.2021 krediidilepingu nr xxx puhul kostja krediidivõimelisuse

hindamisel lähtutud kostja krediidiküsimustikus ja kostja pangakonto väljavõttes avaldatud

andmetest. Hageja on kontrollinud kostja kohta avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt

kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenude taotlemisel) 1200 eurot. Kostja

pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 300 eurot ja analüüsis on

hageja aluseks võtnud elamiskuludena 1018 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt

avaldatud 2021 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 233,57 eurot ning kostja poolt

avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud (19,97 eurot).

Arvestades uue laenu kuumakset (319,10 eurot), teisi kohustusi (300 eurot), arvestuslikke

elamiskulusid (1018 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 1757,60 eurot ehk

enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli

hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli

objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda

põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Hageja

on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu

sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe),

mistõttu on hageja täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust ning

krediidileping pole tühine ka sellel võimalikul alusel. Krediidiandja jõudis eeltoodud andmete

alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

12. Hagiavalduse kohaselt on 19.12.2021 krediidilepingu nr xxx puhul kostja krediidivõimelisuse

hindamisel lähtutud kostja krediidiküsimustikus ja kostja pangakonto väljavõttes avaldatud

andmetest. Hageja on kontrollinud kostja kohta avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt

kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenude taotlemisel) 1200 eurot. Kostja

pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 300 eurot ja analüüsis on

hageja aluseks võtnud elamiskuludena 661 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt

avaldatud 2021 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 233,57 eurot ning kostja poolt

avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud (331,40 eurot).

Arvestades uue laenu kuumakset (62,97 eurot), teisi kohustusi (619 eurot), arvestuslikke

elamiskulusid (661 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 861,44 eurot ehk

enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli

hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli

objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda

põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Hageja

on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu

sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe),

mistõttu on hageja täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust ning

krediidileping pole tühine ka sellel võimalikul alusel. Krediidiandja jõudis eeltoodud andmete

alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

13. Hageja esitas 08.05.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et hageja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt välja

lepingutest tulenevad põhivõlgnevused kokku 6523,77 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivised 1955,88 eurot perioodi 12.08.2022 kuni 16.04.2025 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja selgitab, et kostja sai 18.10.2021 sõlmitud lepingu nr xxx alusel

krediiti 6379 eurot, millest 379 eurot arvestas hageja lepingutasu katteks ja kostja tegi lepingu

katteks tagasimakseid kokku 1594,47 eurot, seega on hageja põhinõue 4405,53 eurot (6000-

1594,47). Lisaks 19.12.2021 sõlmitud lepingu nr xxx alusel sai kostja krediiti 2445 eurot,

millest 145 eurot arvestas hageja lepingutasu katteks ja kostja tegi lepingu katteks

2-25-5822

tagasimakseid kokku 181,76 eurot, seega on hageja põhinõue 2118,24 eurot (2300-181,76).

Hageja on 08.05.2025 teatanud, et loobub ülejäänud nõuetest.

14. Kostjale M S on hagimaterjalid, menetlusse võtmise määrus ja 12.05.2025 kohtukutse

02.07.2025 kohtuistungile isiklikult KÄPO-s kätte toimetatud 19.05.2025, hageja 08.05.2025

seisukohad on kostjale isiklikult KÄPO-s kätte toimetatud 21.05.2025.

15. Kostja tähtaegselt oma vastust hagiavaldusele ega mistahes seisukohti hageja nõudele

esitanud ei ole. Samuti ei ilmunud kostja 02.07.2025 kohtuistungile ega teavitanud mõjuva

istungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest. Hageja taotles 02.07.2025 istungil

tagaseljaotsuse tegemist või alternatiivselt asja sisulist läbivaatamist kostja osavõtuta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Loobumise vastuvõtmine

16. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest

osaline loobumine (s.o seadusjärgseid nõudeid ületavas osas) tuleb vastu võtta ja lõpetada

tsiviilasja menetlus osaliselt.

17. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit,

teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates

kostjale vastamise tähtaja. Hageja esitas 08.05.2025 avalduse osaliselt hagiavaldusest

loobumiseks, milline on kostjale kätte toimetatud ja kostja seisukohta ei esitanud.

18. Hageja loobus nõuetest järgmiselt:

18.1.

laenu tagastamise nõudest lepingu xxx alusel summas 733,14 eurot (5138,67 –

4405,53);

18.2.

laenu tagastamise nõudest lepingu xxx alusel summas 231,80 eurot(2350,04 –

2118,24);

18.3.

intressinõudest summas 273,47 eurot (lepingu nr alusel xxx summas 178,42 eurot,

lepingu nr xxx alusel summas 95,05 eurot);

18.4.

kuni 16.04.2025 sissenõutavaks muutunud viivisenõudest summas 435,38 eurot

(2391,26 - 1955,88);

18.5.

Xxx teenuse arvest tulenevatest nõuetest summas 24,99 eurot;

18.6.

haldustasu nõudest summas 117,64 eurot (lepingu nr alusel xxx summas 85,04

eurot, lepingu nr xxx alusel summas 32,60 eurot)

18.7.

sissenõudekulude nõudest summas 5 eurot.

19. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas

tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.

20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb

hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama isiku vastu

vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu

või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti.

2-25-5822

21. Vastavalt eeltoodule võtab kohus hageja Bondora AS-i 08.05.2025 avalduse hagiavaldusest

osaliselt loobumiseks vastu ning lõpetab tsiviilasja 2-25-5822 menetluse ülal punktis 18

loetletud nõuete osas seoses hageja hagiavaldusest osalise loobumisega.

Hagi lahendamine

22. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

23. Kohus tuvastab, et kostja M S ja Bondora AS sõlmisid 18.10.2021 krediidilepingu nr xxx,

mille kohaselt oli laenusumma 6379 eurot (dtl 12 jj), kostja kontole maksti välja 6000 eurot

(dtl 54) ja 19.12.2021 krediidilepingu nr xxx, mille kohaselt oli laenusumma 2445 eurot (dtl

33 jj), kostja kontole maksti välja 2300 eurot (dtl 55). Kostja ja Bondora AS vahel sõlmitud

lepingud on tarbijakrediidilepingud.

24. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

25. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

26. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

27. Kohus hindab esmalt, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

on selgitanud, et hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ja pangakonto

väljavõttes esitatud andmete alusel. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine

lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 pdes 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS

§ 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne

eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa

hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal

sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

28. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

29. Hagiavalduse kohaselt on 18.10.2021 krediidilepingu nr xxx puhul kostja krediidivõimelisuse

hindamisel lähtutud kostja krediidiküsimustikus ja kostja pangakonto väljavõttes avaldatud

2-25-5822

andmetest. Hageja on kontrollinud kostja kohta avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt

kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenude taotlemisel) 1200 eurot. Kostja

pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 300 eurot ja analüüsis on

hageja aluseks võtnud elamiskuludena 1018 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt

avaldatud 2021 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 233,57 eurot ning kostja poolt

avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud (19,97 eurot).

Arvestades uue laenu kuumakset (319,10 eurot), teisi kohustusi (300 eurot), arvestuslikke

elamiskulusid (1018 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 1757,60 eurot ehk

enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli

hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli

objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda

põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Hageja

on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu

sõlmimisel olnud krediidivõimeline (olles eelnevalt välja selgitanud asjakohase teabe),

mistõttu on hageja täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust ning

krediidileping pole tühine ka sellel võimalikul alusel. Krediidiandja jõudis eeltoodud andmete

alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

30. Kohus hagejaga ei nõustu. Hageja on küll kontrollinud kostja krediidivõimelisust kostja

laenutaotluses esitatud, avalikes registrites ja kostja kontoväljavõttes avaldatud andmetest,

kuid eeltoodud andmetest lähtuvalt ei saanud hagejal tekkida veendumust, et kostja on

krediidivõimeline.

31. Kostja konto väljavõttest, mis on esitatud perioodi 16.10.2020 kuni 15.10.2021 kohta (dtl

95jj) nähtuvalt on kostja teinud regulaarseid (näiteks 11.08.2021 summas 1000 eurot,

13.09.2021 summas 300 eurot, 21.09.2021 summas 200 eurot, 27.09.2021 summas 200 eurot)

ülekandeid enda teisele arveldusarvele ja saanud ka laekumisi enda teiselt arveldusarvelt

(näiteks 02.08.2021 summas 1000 eurot, 09.08.2021 summas 6000 eurot, 28.07.2021 summas

3500 eurot) ja võtnud välja suurtes summades sularaha (1000 eurot 17.09.2021, 3000 eurot

15.09.2021; 3000 eurot 10.08.2021 ja 3000 eurot 09.08.2021, 02.08.2021 summas 1000

eurot, 31.07.2021 summas 2800 eurot). Samuti nähtub väljavõttelt, et kostja oli 11.08.2021

saanud xxx AS-lt laenu 3000 eurot ja kandnud sellest kohe samal päeval 1000 oma teisele

kontole (dtl 97), 20.07.2021 saanud xxx AS-lt laenu 12 000 eurot ja kohe kandnud oma

teisele kontole sellest 10 000 eurot (dtl 99). Samuti nähtub kontoväljavõttelt, et kostja oli

19.03.2021 saanud xxx AS-lt laenu 8000 eurot ja kandnud 22.03.2021 oma teisele kontole

8020 eurot (dtl 103)

32. Seega vahetult enne 18.10.2021 lepingu sõlmimist ei saanud hageja olla jõudnud järeldusele,

et kostja on krediidivõimeline, sest hageja ei selgitanud välja kostja kõiki kohustusi. Veel

enam, hagejale pidi olema teada, et 3 kuud enne hagejalt 6000 euro suuruse laenu võtmist on

kostja juba võtnud laenukohustuse summas 15 000 eurot. Aastal 2021 oli kostja kokku võtnud

laenukohustusi vähemalt 23 000 euro (3 000 + 12 000 + 8 000) ulatuses enne hagejalt 6000

euro laenu taotlemist. Kontoväljavõttelt on selgelt näha, et kostja on sattunud

kiirlaenuorjusesse ning sellisele isikule täiendava laenu andmine ei saanud hagejale näida

vastutustundlikuna. Toimikust ei nähtu ja hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kogunud ja

kontrollinud kostja teise kontoväljavõtte, mille olemasolu pidi hagejale olema ilmselge,

väljavõtet.

33. Hagiavalduse kohaselt on 19.12.2021 krediidilepingu nr xxx puhul kostja krediidivõimelisuse

hindamisel lähtutud kostja krediidiküsimustikus ja kostja pangakonto väljavõttes avaldatud

andmetest. Hageja on kontrollinud kostja kohta avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt

kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenude taotlemisel) 1200 eurot. Kostja

pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 300 eurot ja analüüsis on

2-25-5822

hageja aluseks võtnud elamiskuludena 661 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt

avaldatud 2021 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 233,57 eurot ning kostja poolt

avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud (331,40 eurot).

Arvestades uue laenu kuumakset (62,97 eurot), teisi kohustusi (619 eurot), arvestuslikke

elamiskulusid (661 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 861,44 eurot ehk

enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli

hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli

objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda

põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha.

34. Kohus hagejaga ei nõustu. Kostja konto väljavõttest, mis on esitatud perioodi 15.10.2021

kuni 18.12.2021 kohta nähtub sama käitumismuster, nagu kirjeldatud ülal otsuse punktis 31.

Nii on kostja võtnud perioodil 27.10.2021 kuni 29.10.2021 välja sularahas 9000 eurot, millest

6000 eurot oli vahetult enne väljavõtmist kostjale laekunud hagejalt 18.10.2021 laenulepingu

xxx alusel. Kostja oli pärast hageja poolt 18.10.2021 6000 euro suuruse laenu saamist saanud

laenu veel täiendavalt järgmiselt: 02.12.2021 1409,72 eurot xxx AS-lt, 09.12.2021 440 eurot

xxxp AB-lt, 15.12.2021 235 eurot xxx OÜ-lt ja 16.12.2021 500 eurot xxx AS-lt.

35. Seega oli kostja ainuüksi 2021 aasta jooksul võtnu laenu 23 000 eurot xxx AS-lt, 6000 eurot

hagejlat, 1409,72 eurot xxx AS-lt, 440 eurot xxx AB-lt, 235 eurot xxx OÜ-lt, 500 eurot xxx

AS-lt ning hageja pidas sellest hoolimata kostjat laenuvõimelikeks olukorras, kus kostja

töötasu laekumised olid suurusjärgus 900-1100 eurot kuus.

36. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et

vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud

kostja krediidivõimelisuses. Hageja poolt esitatud kontoväljavõte kinnitab üheselt, et kostja ei

olnud krediidivõimeline ja kostjale nii 18.10.2021 kui ka 19.12.2021 laenu andes on hageja

selgelt rikkunud vastutusliku laenamise põhimõtet.

37. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete

alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise

tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei

ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

38. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 31-40), et hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

39. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

Krediidileping nr xxx

40. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja M S ja Bondora AS 18.10.2021 krediidilepingu nr xxx,

mille kohaselt sai kostja laenu 6379 eurot; krediidi kulukuse määr 27,88% aastas, lepingutasu

379 eurot, haldustasu 4% laenusummast aastas, intressimäär 11,18% aastas, 24 osamakset

(iga kuu 8. päev), makseperiood 08.11.2021 kuni 09.10.2023.

41. Hagiavalduse täienduse (08.05.2025) kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 4405,53 eurot,

kuivõrd kostja sai lepingu alusel krediiti 6000 eurot (dtl 12 jj; dtl 54) ja tegi tagasimakseid

kokku 1594,47 eurot.

2-25-5822

42. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 6000 eurot (dtl 12 jj; dtl 54).

Hageja on avaldanud, et lepingu nr xxx alusel on kostja teinud tagasimakseid kokku 1594,47

eurot, kuid ei ole oma väidet tõendanud (08.05.2025 hagi täiendus p 1.5, dtl 130,). Hageja

avalduste kohaselt on kostja jätnud lepingu nr xxx alusel tasumata maksegraafikus maksed

alates 09.05.2022 osamaksest (dtl 6, hagiavalduse p 2.3.3). Seega järeldub sellest, et kostja on

tasunud maksegraafikujärgsed maksed alates 08.11.2022 kuni 08.04.2022, nende maksete

summa moodustab 1887,73 eurot (292,20 + 319,10 + 319,11 + 319,11 + 319,10 + 319,11).

Kohus arvestab, et kostja on teinud tagasimakseid 1887,73 euro ulatuses.

43. Hageja poolt 08.05.2025 esitatud ümberarvutus on ebaselge, kuivõrd hageja pole

tagasimakseid uuesti määranud, st pole esitatud lepingu osas uut maksegraafikut. Samas

18.10.2021 sõlmitud krediidilepingu nr xxx puhul on muutunud kõik maksed sissenõutavaks

(lepingu tähtaeg oli 09.10.2023), mistõttu põhinõue tagastamata ulatuses ehk 4112,27 eurot

(6000 - 1887,73) kuulub rahuldamisele. Kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata 293,26 euro

ulatuses.

44. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised

põhivõlgnevuselt alates 12.08.2022 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 16.04.2025

(hagiavalduse esitamise päev) seadusjärgses määras. Kuivõrd hageja on jätnud tagasimaksed

uuesti määramata (st pole esitatud uut maksegraafikut), pole kohtul võimalik hinnata, kas

leping öeldi kehtivalt üles ja mis ajast saab nõuda sissenõutavaks muutunud viivist. Hageja

pole esitanud viiviste ümberarvutust, mistõttu on hageja viivisenõue selles osas ebaselge ning

kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).

45. Hageja 08.05.2025 ümberarvutuse kohaselt nõuab hageja ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt

alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohtu hinnangul on edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (4112,27 eurot)

alates 16.04.2025 (s.o hagiavalduse esitamise päevast) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

põhjendatud seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Krediidileping nr xxx

46. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja M S ja Bondora AS 19.12.2021 krediidilepingu nr xxx,

mille kohaselt sai kostja laenu 2445 eurot; krediidi kulukuse määr 23,89% aastas, lepingutasu

145 eurot, haldustasu 4% laenusummast aastas, intressimäär 12,35%, 60 kuumakset (iga kuu

8. päev), makseperiood 10.01.2022 kuni 08.12.2026.

47. Hagiavalduse täienduse (08.05.2025) kohaselt nõuab hageja põhivõlgnevust 2118,24 eurot

(2300-181,76), kuivõrd kostja sai lepingu alusel krediiti 2300 eurot (dtl 33 jj; dtl 55) ja tegi

tagasimakseid kokku 181,76 eurot.

48. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 2300 eurot (dtl 33 jj; dtl 55) ja

esitanud väite, et kostja on teinud tagasimakseid kokku 181,76 euro ulatuses.

49. Hageja poolt 08.05.2025 esitatud ümberarvutus on ebaselge, kuivõrd hageja pole

tagasimakseid uuesti määranud hoolimata sellest, et kohus selgitas hagejale vajadust

tagasimakseid uuesti määrata kahel korral. 19.12.2021 sõlmitud krediidilepingu nr xxx

tähtaeg saabub 08.12.2026, mistõttu pole teada, millises osas põhiosa on muutunud

sissenõutavaks. Lisaks tagasimaksete uuesti määramata jätmise (uue maksegraafiku

puudumise) tõttu pole teada, kas leping öeldi kehtivalt üles ja mis ajast saab nõuda

sissenõutavaks muutunud viiviseid. Seega esitas hageja ebaselge ümberarvutuse ega esitanud

kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS §

4034 lg 7 sätestatuga.

50. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et

kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile,

2-25-5822

et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need

kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid

arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava

ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab

hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

51. Tallinna Ringkonnakohus on 03. juuli 2025 määruses tsiviilasjas 2-24-145611 selgitanud, et

ka hageja alternatiivsete nõuete rahuldamise eelduseks oli jätkuvalt asjaolu, et laenulepingu

ülesütlemine tõi kaasa õiguslikud tagajärjed. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et

laenulepingu xxx ülesütlemine oleks õiguslikud tagajärjed kaasa toonud.

52. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata 17.04.2025 (dtl 86) ja

23.04.2025 kohtunõudest (dtl 123)VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti

määramist (st hageja hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid

asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning

andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded

ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja

vastu krediidilepingust nr xxx rahuldamata.

53. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei välista rahuldamata jäänud hagi hagejal uuesti kohtusse

pöörduda. Juhul, kui krediidiandja määrab tagasimaksed uuesti ja kostja jääb laenulepingust

nr xxx tulenevate ümberarvestatud suurusega osamaksete, sest vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine on tuvastatud, tasumisega viivitusse, võib hageja nõuda kostjalt kohtu

kaudu osamakse(te) tasumist, mis on muutunud sissenõutavaks. Tegemist oleks sel juhul

osaliselt muutunud hagi aluseks olevate asjaoludega, mis uue hagi esitamist samade poolte

vahel ei piira.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

54. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud seoses

nõudega, millest hageja loobus, hageja kanda.

55. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

56. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

57. Kohus asub seisukohale, et nõude osas, millest hageja ei loobunud, ja mille kohus rahuldas

ühe lepingu osas seadusjärgses ulatuses ja teise lepingu osas jättis rahuldamata, on õiglane ja

põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

58. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ning kohtuvaidlus on vältimatus põhjuslikus

seoses sellega, et hageja on andnud kostjale laenu vastutustundlikku laenamise põhimõtet ehk

hageja kui krediidiandja seadusest tulenevat kohustust rikkudes. Seega on tarbijale antud

laenu, mille teenindamiseks ei ole tarbija võimeline. Võlgnevusse sattumine on sellisel juhul

sisuliselt vältimatu. Juhul, kui hageja ei oleks kostjale vastutustundetult laenu andnud, ei

oleks hagejal tekkinud vajadust ka seadusjärgses määras võlgnevust kohtulikult sisse nõuda.

59. Seega on kirjeldatud olukorras tarbijast kostja asetamine olukorda, kus ta peaks hagi osalise

rahuldamise korral kandma mistahes hageja menetluskulusid, ebaõiglane ning põhjendamatu.

2-25-5822

Sel põhjusel jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Seega puudub vajadus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

60. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik