2-25-8916/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

TAGASELJAOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-8916

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2025, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

A, B ja C hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

8056,98 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hagejad:

A (ik XXX)

B (ik XXX)

C (ik XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: X (ik XXX, elukoht xxx, e-post:

xxx)

Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman

Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post:

roman.golovenko@jewelex.ee

Kostja: Y (ik XXX, elukoht xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A, B ja C hagi Y vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Ylt A kasuks alates 06.06.2025 kuni A täisealiseks saamiseni, so

xx.xx.xxxx välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust. Määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda

kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 05. kuupäevaks X arvelduskontole, selgitusega

„A elatis“.

3. Välja mõista Ylt B kasuks alates 06.06.2025 kuni B täisealiseks saamiseni, so

xx.xx.xxxx välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

1(5)

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust. Määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda

kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 05. kuupäevaks X arvelduskontole, selgitusega

„B elatis“.

4. Välja mõista Ylt C kasuks alates 06.06.2025 kuni C täisealiseks saamiseni, so

xx.xx.xxxx välja igakuine elatis 291,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust. Määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda

kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 05. kuupäevaks X arvelduskontole, selgitusega

„C elatis“.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

7. Välja mõista Ylt A, B ja C kasuks menetluskulud summas 216 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse

lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus

menetluses.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30

päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale

kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest

põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale

või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole

nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

2(5)

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate seaduslik esindaja esitas kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad välja

mõista elatise PKS § 101 alusel arvutatud summas.

Viru Maakohtu 10.06.2025 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ja anti kostjale tähtaeg 14

päeva kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult KÄPO vahendusel

27.06.2025.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult KÄPO vahendusel 27.06.2025. Vastuse esitamise

tähtajaks oli 11.07.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja

pikendamist.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja

teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1

ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 100 lg 1 antakse ülalpidamist

üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).

PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Alates 1. jaanuarist 2022

väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, s.o

kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on hagejale makstav elatis

Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatori järgi 213,44 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/ ),

alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 moodustab elatise baassumma 282,31 eurot ning elatise summa

301,74 eurot lapse kohta kuus. Elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest. Kohus leiab, et hagi

on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse §-ga 96, 97 p 1,

100 lg 1 ja 4 ja 101.

PKS § 101 lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat.

Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja elatise A kasuks alates 06.06.2025 kuni A

täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma)

3(5)

+ 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele

3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

B kasuks alates 06.06.2025 kuni B täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx välja igakuine elatis

301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda

1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

C kasuks alates 06.06.2025 kuni C täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx välja igakuine elatis

291,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 50 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda

1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Välja mõistetud elatis tuleb maksta hagejate seadusliku esindaja X pangakontole.

Tsiviilasja hind

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja

juba sisse nõutavaks muutunud maksete kogusumma.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 8056,98 eurot (9x301,74x2 + 9x291,71).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 164 lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu,

et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Hagejad paluvad välja mõista menetluskulud summas 216 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades hagejate esindaja poolt koostatud

menetlusdokumente ja mahtu, peab kohus menetluskulusid põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja

esindaja õigusabikulud on mõistlikud põhjendatud.

4(5)

Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hagejate kasuks

menetluskulud 216 eurot.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)