2-22-14949/121 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Mati Maksing ja kohtunik Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

15.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14949

Kohtuasi

L.N

avaldus lastega suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks

R.Y avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks, alternatiivselt lastega suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

L.N määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (laste ema): L.N (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar

Puudutatud isik (laps): J.B (isikukood XXX)

Puudutatud isik (laps): X.R (isikukood XXX)

Puudutatud isik (laps): J.L (isikukood XXX)

Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Kristi Haas

Avaldaja (laste isa): R.Y (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar

Eestkosteasutus: Paide linn (linnavalitsuse kaudu)

(registrikood 77000246)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.Y taotlus ja võtta asja juurde määruskaebuse vastuse juurde

lisatud tõendid.

2. Pärnu Maakohtu 20.01.2025 määrus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes

osaliselt määruse põhjendusi.

3. L.N määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud puudutatud isikute J.B , X.R ja J.L-i esindamisega riigi

õigusabi korras seotud menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus kaevatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.N (avaldaja, laste ema) esitas 5. oktoobril 2022 Pärnu Maakohtule avalduse laste J.B,

X.R ja J.L-iga suhtluskorra kindlaksmääramiseks, mida laste ema täpsustas menetluses

viimati 14. märtsi 2023 menetlusdokumendis (dtl 253-255). Avaldaja palub kokkuvõtlikult

määrata lastega suhtluskord kindlaks selliselt, et X.R ja J.L kohtuvad isaga kahel

nädalavahetusel kuus ja J.B emaga kahel nädalavahetusel kuus (dtl 55-56).

Koos avaldusega palus avaldaja kohtul määrata kindlaks esialgse õiguskaitse korras

suhtluskord, mille kohus oma 1. novembri 2022 määrusega rahuldas (dtl 93-96).

Avalduse ja selle täienduste kohaselt sündis avaldaja ja R.Y (laste isa) (koos ka vanemad)

kooselust kolm last – J.B, X.R ja J.L. Vanemate kooselu lõppes 2022. aasta mais, sest laste

isa kasutas ema suhtes vägivalda. Lapsed elasid esialgu ema juures ja ema ei teinud isale

takistusi lastega kohtumiseks. Laste isa viis 2022. aasta juulis lapsed enda juurde kõrvalmajja

üüritud korterisse ning keeldus neid ema juurde tagasi toomast. Vanemad leppisid 3. augustil

2022 laste heaoluspetsialistide juuresolekul kokku lastega suhtlemise korra, mida isa kohe

rikkus. Laste isa kahjustab laste suhteid emaga ega tee emaga piisaval määral koostööd. Laste

ema kahtlustab, et laste isa võõrandab lapsi emast. J.B puhul on see isal õnnestunud. J.B ei ole

nõus emaga suhtlema ega ema juures elama. Ema sõnumitele J.B ei vasta või vastab

ebaviisakalt. Ka X.R ja J.L on isa juurest tulles ema suhtes üleolevad ja ebaviisakad ega allu

ema korraldustele. Laste selline suhtumine emasse on tingitud laste isast, kes on vanemate

lahkumineku järgselt olnud ema suhtes süüdistav ja ebaviisakas. Laste isa ei ole

seadusekuulekas, sest rikub kohtu poolt esialgse õiguskaitse korras kehtestatud suhtluskorda.

Lisaks sunnib isa lapsi liiga palju treenima.

Laste isa poolt laste võõrandamist emast tõendab mh kohtule esitatud asjatundja Q arvamus

(asjatundja arvamus).

2. Laste isa esitas 8. märtsil 2023 kohtule laste ema vastu avalduse vanemate ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste elu- ja viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse

saamiseks (dtl 213-223) ning 3. juulil 2023 avalduse X.R-i ja J.L-iga suhtluskorra

kindlaksmääramiseks selliselt, et lastel on iganädalaselt vahelduv elukoht (dtl 290-295).

Isa avalduste ja nende täienduste kohaselt on vanemad eri meelel laste viibimiskohta

puudutavas küsimuses. Seega esineb alus nimetatud küsimuses ühine hooldusõigus osaliselt

lõpetada ja anda viibimiskoha osas ainuhooldusõigus ühele vanemale. Laste isal on lastega

lähedane suhe ning tal on oskused ja kogemus laste eest hoolitsemisel. Seda tõendavad mh

avaldusega esitatud fotod ja erinevate inimeste (sh anonüümseks jääda soovivate isikute)

kirjaliku ütlused, samuti lasteaia ja kooli esitatud arvamused. Laste isal on olemas

tugivõrgustik, kes saavad vajadusel teda aidata laste hooldamisel (laste isapoolne vanaema ja

onu Viljandimaal). Laste isal on kindel sissetulek, kindel elukoht ja ta suudab seeläbi tagada

lastele stabiilse elukorralduse. Üksnes laste viibimiskoha suhtes ainuhooldusõiguse saamisega

on laste isal võimalik tagada laste heaolu. Alternatiivselt on X.R-i ja J.L parimates huvides

määra kindlaks suhtluskord isa taotletud viisil. Laste ema ei ole võimeline ja/või ei soovi laste

hooldusõigust nõuetekohaselt teostada. Selle väite tõendamiseks on mh video laste ja ema

suhtlusest (dtl 210). Ema soovib lapsi enda juurde lastele mõeldud rahaliste toetuste pärast.

Lastel ei ole ema juures turvaline ja ema ei tegele nendega piisavalt. Seda tõendab mh lasteaia

kinnitus, et ema viib lapsi haigena lasteaeda ja ei tunne nende käekäigu vastu lasteaias huvi.

Ema elukaaslased vahetuvad. Lapsed ei pea võõraste meeste hoole all olema. Ema vaimne

tervis ei ole korras. Emale ei meeldi koristada ja lastele süüa teha ega lastega tegeleda. Laste

ema on eelistanud muid tegevusi eelkõige meelelahutust ja telefonis internetis „surfamist“.

Ema ei ole lapsi üksi kasvatanud.

Menetluse käik maakohtus

3. Kohus võttis vanemate avaldused menetlusse vastavalt 1. novembri 2022, 13. märtsi ja 12.

juuli 2023 määrustega. Kohus peatas menetluse 16. märtsi 2023 määrusega ja uuendas

menetluse 2. juuni 2023 määrusega. Asjas toimusid ärakuulamised 16. märtsil ja 10. juulil

2023 ning 22. märtsil 2024. Kohtukoosseis vahetus 1. august 2023. Kohus kuulas lapsed ära

6. mail 2024. Kohus küsis 25. märtsi 2024 määrusega (vormistatud kirjana) XXX lasteaia

psühholoogilt ja mänguterapeudilt informatsiooni X.R-i ja J.L käekäigu kohta lasteaia. Kohus

jättis oma 7. novembri 2024 määrusega rahuldama laste isa 29. aprilli 2024 taotluse laste

suhtes kohtupsühhiaatri-psühholoogia kompleksekspertiisi läbiviimiseks.

Menetlusosaliste seisukohad

4. Vanemad vaidlesid teineteise avaldustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.

Laste ema märkis, et ta laste isa viited tema vaimsetele probleemidele on valed. Ema kasvatas

lapsi üksi, kui isa Norra Kuningriigis (Norra) autojuhina töötas. Emal ei ole mitu elukaaslast.

Isa juures olles veedavad lapsed suure osa ajast isapoolse vanaema hoole all. Laste isa märkis,

et ema viited isa vägivaldusele ei ole õiged ega eluliselt usutavad. Isa ei võõranda lapsi emast.

Asjatundja arvamus laste võõrandamise kohta on ebausaldusväärne ja väär. Lapsed ei taha

ema juurde minna, sest ema ei tegele nendega piisavalt. Selle väite kinnitamiseks esitas isa

mh video nutvatest lastest. Laste ema on vaimselt ebastabiilne, mida kinnitab isa esitatud kiri

kohtule. Isa ei saa sundida J.B-d ema juurde minema ja jääma. J.B on piisavalt suur, et ise

otsustada. Ka tuleb X.R-i ja J.L arvamusega kindlasti menetluses arvestada.

5. Paide linn (linnavalitsuse kaudu, eestkosteasutus) märkis 27. oktoobri ja 22. novembri 2022

seisukohas, et lapsed elavad alates 3. augustist 2022 peamiselt isa juures ning alates sellest on

nende käitumises toimunud suured muutused. Lapsed on vägivaldsed ja kiuslikud. Isa

võõrandab lapsi emast. Koos seisukohaga esitas eestkosteasutus laste iseloomustused koolist

ja lasteaiast. 5. detsembri 2022 seisukohas leidis eestkosteasutus, et laste huvides on see, kui

nad jäävad elama isa juurde ning emaga määratakse kindlaks suhtluskord. 27. märtsil 2023

teatas eestkosteasutus kohtule, et vanemate vahelised kokkulepped ei toimi ja J.B ei ole nõus

emaga aega veetma. Eestkosteasutus leidis 20. juuli 2023 seisukohas, et laste võõrandamise

emast peab välja selgitama eriala spetsialist. Laste heaoluspetsialisti hinnangul kasutab isa

J.B-d vanemate vahelise suhtluse vahendajana. 27. novembri 2024 seisukohas toetas

eestkosteasutus laste ema avaldust. Viidatud seisukoha kohaselt elavad J.B ja X.R praegu

peamiselt isaga ning J.L emaga.

6. Lastele määratud esindaja esitas 26. jaanuaril 2023 kohtule seisukoha, milles leidis, et laste

ema ei saa taotleda perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 21 alusel laste isa ja laste suhtluskorra

kindlaksmääramist, sest avalduse esitamise ajal elasid lapsed isa juures. 27. jaanuaril 2023

esitas laste esindaja kohtule teate abivajavatest lastest. Laste isa esitatud avalduste osas esitas

esindaja seisukoha 11. augustil 2023, milles vaidles isa avaldustele vastu ja palub jätta need

rahuldamata. Laste isa ei soovi või ei ole võimeline hoiduma tegevusest, mis kahjustab laste

suhet lahuselava vanemaga. Laste esindaja kahtlustab, et isa võõrandab J.B-d ja X.R-i emast

tegeledes nendega ja ostes neile asju. Samuti halvustades ema laste kuuldes ja arutades lastega

kohtuvaidlust. Olukorras, kus lapsed viibivad mõlema vanemaga järjest ühe nädala kaupa,

jätkub isal võimalus lapsi emast võõrandada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7.Maakohus jättis ühise hooldusõiguse lõpetamata ning määras kindlaks lapse ja vanemate

vahelise suhtluskorra. Rahuldas osaliselt R.Y ja L.N (laste ema) avaldused laste J.B, X.R ja

J.L-iga suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

Määras kindlaks vanemate ning laste J.B, X.R ja J.L-i vahelise suhtluskorra järgmiselt:

-X.R ja J.L viibivad paaris nädala isaga ja paaritu nädala emaga. Isa võtab lapsed ema

elukohast paaritu nädala pühapäeval kl 18.00 ja viib lapsed sinna tagasi paaris nädala

pühapäeval kl 18.00.

-J.B viibib ema juures paaritu nädala reede õhtust kuni pühapäeva kl 18.00-ni.

-Jõulud 23.12-24.12 ja 25.12-26.12 veedavad lapsed igal aastal vaheldumisi ema ja isaga (23.-

24.12.2025 veedavad lapsed isaga ja 25.-26.12.2025 veedavad lapsed emaga).

-Aastavahetuse 31.12-01.01 veedavad lapsed vaheldumisi ühel aastal emaga ja teisel aastal

isaga (2025/2026 aastavahetuse veedavad lapsed emaga).

-Vanemate sünnipäevadel viibivad lapsed koos sünnipäeva tähistava vanemaga, laste

sünnipäevi tähistatakse vastavalt laste soovidele.

-Juhul kui vanema juures viibiv laps haigestub ja lapse transportimine ei ole mõistlik, tegeleb

tema põetamisega vanem, kelle juures laps viibib ning annab lapse teisele vanemale üle lapse

tervenemisel. Lapse haigestumise kohta peab vanem, kelle juures laps haigestus, esitama

arstitõendi või võimaldama teisel vanemal veenduda lapse haigestumises (nt lapsega telefonis

suheldes). Haigestunud lapse kolmandate isikute hoolde andmine võib toimuda vaid mõlema

vanema nõusolekul. Lastega ära jäänud kohtumised asendatakse vanemate kokkuleppel.

-Muudes suhtluskorra küsimustel või suhtluskorra muutmisel lepivad vanemad ise vähemalt

kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis kokku.

Määras, et kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest, kohtumääruse rikkumise

korral suhtluskorda puudutavas osas võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse.

Määruse põhjenduste kohaselt ei ole vanematel vaidlust J.B elu- ja viibimiskoha osas.

Vaidlustamata asjaoludel elab J.B 2022. aasta juunist isa juures ja ema on sellega leppinud.

Ema soovib J.B-d vahel enda juurde ja temaga suhelda. Seega ei ole vanematel J.B elu- ja

viibimiskoha osas ühise hooldusõiguse teostamisel praegu ületamatuid erimeelsusi, mis tingiks

J.B suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise. Laste isa kinnitas seda ka

sõnaselgelt 10. juuli 2023 ärakuulamisel.

X.R-i ja J.L suhtes jääb isa avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

samuti rahuldamata, sest kohtu arvates ei ole laste parimates huvides vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamine nende elu- ja viibimiskoha osas. Iseenesest on vanematel vaidlus

X.R-i ja J.L viibimiskoha osas, kuid see vaidlus on laste huvides parem lahendada laste ja

vanemate vahelise suhtluskorra kindlaksmääramisega.

Kohtu arvates ei saa tõendeid kogumis hinnates jõuda järeldusele, et laste ema ei ole võimeline

või ei soovi laste hooldusõigust teostada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ema väidetava

vaimse- ja füüsilise vägivalla kasutamise kohta laste suhtes. Ema väidetavad vaimsed

probleemid ei ole samuti kinnitust leidnud. Ema on eitanud isa väited ema vaimse

ebastabiilsuse kohta. Ka ei jõudnud kohus lapsi ära kuulates järeldusele, et laste huvides on isa

avalduse rahuldamine või lapsed soovivad seda. Kohus märgib, et vanemate ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja viibimiskoha osas isale ainuhooldusõiguse andmiseks

ei anna alust see, et isal on lastega lähedased suhted ja ta on võimeline nende eest hoolitsema.

Lisaks märgib kohus, et isa on lapsi usaldanud pikalt ema hoolde nende kooselu ajal ja veel 3.

augustil 2022 sõlminud kokkuleppel emaga, mille kohaselt lapsed viibisid peamiselt ema

juures. Isa viidatud sündmused laste ema ebakohase käitumise kohta ja võimalike vaimse

tervise probleemide kohta leidsid aset aga enne 3. augusti 2022 vanemate vahelise kokkuleppe

sõlmimist, mille kohaselt jäid lapsed enamjaolt ema hoole alla. Kohus nõustub laste esindajaga

ja ei usu, et isa oleks seda teinud, kui isa tõsimeeli usub, et ema ei ole võimeline laste eest

hoolitsema vaimsete probleemide või vanemlike oskuste puudumise tõttu. Laste isa möönis ka

ärakuulamisel, et laste ema ei ole halb ega hooletu laste suhtes.

Kohus märgib esmalt, et vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et lapsed peavad suhtlema

mõlema vanemaga. Vanemad ei ole üksmeelel aga selles osas, mil viisil tuleb suhtluskord

kindlaks määrata. Vanemad põhimõtteliselt nõustusid menetluses sellega, et J.B viibib ema

juures kahel nädalavahetusel kuus (vt allpool). Lapse isa väidete kohaselt ei saa ta seda

suhtluskorda aga tagada J.B vastuseisu tõttu. X.R-i ja J.L osas on ema avaldanud põhimõttelist

valmisolekut selleks, et lastel on vanemate juures vahelduv elukoht. Laste ema ei saa aga

sellega praegu nõustuda, sest tema arvates laste isa võõrandab lapsi emast. Võrdne suhtlus

lastega tähendaks seda, et laste isa võõrandaks X.R-i ja J.L emast.

Laste heaolu spetsialist väljendas 21. märtsi 2024 istungil, et iseenesest toetab X.R-i ja J.L

suhtes vahelduva elukoha printsiibil põhinevat suhtluskorda, kuid kahtles kas see on võimalik.

Lastel on isaga iganädalaselt treeningud ja ta soovib neist sportlasi treenida. Laste ema

kasvatus meetodid on mängulisemad ja ta ei oota tulemusi. Eestkosteasutus märkis viimases

seisukohas, et toetab ema avaldust. Lastele määratud esindaja leidis menetluses läbivalt, et

laste isa poolt taotletud viisil suhtluskorra kindlaksmääramine kahjustab lapsi. Isa võõrandab

lapsi emast.

Kohtu arvates tuleb ema ja J.B suhtluskord kindlaks määrata ema taotletud viisil osaliselt. J.B

peab viibima ema juures kahel nädalavahetusel kuus. Vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et

J.B-l tuleb emaga suhelda. Isa avaldas ärakuulamisel, et julgustab ja toetab J.B-d emaga

suhtlema. Kohtu arvates on selline suhtluskord J.B huvides. Kohus saab aru nii, et praegu on

ema ja J.B suhtlus minimaalne või puudub see üldse. Samas on ema J.B-d suure osa elust

kasvatanud ja J.B on temaga koos elanud J.B 9-aastaseks saamiseni. Veel nähtub toimikust, et

J.B on emaga suhelnud veel vähemalt 2023. aastal ja käinud tema juures paari tunni kaupa, kui

ema veel Tarbjal elas. 2024. aastal on ema püüdnud suhelda J.B-ga peamiselt sõnumite kaudu

ning laps ja ema kohtuvad, kui ema käib X.R-il ja J.L trennis järgi. Laste heaolu spetsialistile ei

ole J.B suutnud veenvalt põhjendada, miks ta ema juures olla ei taha. Kohtunikul ei tajunud

J.B-d ära kuulates, et kui J.B peab kohtulahendi alusel kahel nädalavahetusel kuus ema juures

olema, on see talle vastuvõetamatu ja ta ei suudaks sellega leppida ning see kahjustaks lapse

huve.

Kohus käsitleb järgnevalt vanemate suhtluskorra avaldusi X.R-i ja J.L suhtes suhtluskorra

kindlaksmääramiseks. Laste ema soovib suhtluskorda kindlaksmäärata sisuliselt selliselt nagu

see on kehtestatud siinses asjas esialgse õiguskaitse korras. Laste isa palub määrata laste

elukoha kindlaks laste vahelduva elukoha printsiibil. Laste ema arvates ei saa nõustuda isa

avaldusega, kuna laste isa võõrandab lapsi. Laste isa arvates näitavad viimased paar aastat, et

kohtu esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord ei toimi päriselus ega sobi perele.

Kohtumenetluse ajal on isa tegelenud lastega märkimisväärselt suuremas ulatuses (sh ema

nõusolekul), kui seda näeb ette suhtluskord. Veel palub laste isa arvestada sellega, et X.R on

alates 2024. septembrikuust elanud tema juures. Samuti palub laste isa arvestada suhtluskorra

kindlaksmääramisel kindlasti laste arvamusega. Laste esindaja ja eeskosteasutus toetavad laste

ema avaldust, sest neil on kahtlus, et laste isa võõrandab lapsi emast. Kui määrata laste ja isa

suhtluskord kindlaks ulatuslikumalt, kui praeguses esialgse õiguskaitse määruses, saavad laste

huvid kahjustada.

Kohus peab põhjendatuks määrata kindlaks vanemate ning X.R-i ja J.L suhtluskord isa

avalduses taotletud viisil vahelduva elukoha printsiibil. Kohus põhjendab oma seisukohta

alljärgnevalt ning vastab laste ema, laste esindaja ja eestkosteasutuse vastuväidetele isa

avaldusele.

Vanemad elav praegu lähestikku. Laste ema elab Paide linnas ja laste isa Tarbijal. Vanemad

elavad seega u 7 km ja 8 minutilise autosõidu kaugusel teineteisest. Mõlema vanema elukoht

on lastele sobiv, mida eestkosteasutus hiljuti kontrollis. Vaidlust ei ole, et vanemad tulevad

majanduslikult hästi toime. Tuvastatud asjaoludel soovivad ja on võimelised laste

hooldusõigust teostama mõlemad vanemad (vt allpool). Menetluse ajaks kehtestatud

suhtluskord ei toiminud. Isa kohtus lastega menetluse ajal ulatuslikumalt (vähemalt osaliselt ka

ema nõusolekul või heakskiidul), kui seda nägi ette esialgne õiguskaitse. 2024. aasta

septembrist läks X.R kooli ja viibib enamuse ajast isa juures. Kohtupraktika kohaselt tuleb

eelistada suhtluskorda, mille alusel vanematel on võrdne õigus lastega suhelda (vt Riigikohtu

7. detsembri 2018 otsus tsiviilasjas 2-17-3347, p 23).

Eeltoodut arvestades on laste huvide ning seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas see, et X.R-il

ja J.L on vahelduv elukoht. Kohus märgib, et kuulas lapsed ära ja lapsed soovisid olla mõlema

vanema juures. X.R ja J.L avaldasid ärakuulamisel, et soovivad rohkem aega isaga veeta, kui

praeguse menetluse ajal. Sama kinnitasid lapsed eestkosteasutusele.

Laste ema vaidles isa poolt taotletud suhtluskorrale vastu eelkõige seetõttu, et tema hinnangul

on laste isa J.B emast võõrandanud ja teeb seda ka teiste laste puhul. Ema samas möönis

menetluses, et kui emal tekiks kindlus, et isa lapsi emast ei võõranda, võib olla isa ning X.R-i

ja J.L suhtluskord ulatuslikum, kui see on esialgse õiguskaitse korras määratud. Ka arvas laste

esindaja, et isa on J.B emast võõrandanud, mistõttu ta ei toeta isa avaldust.

Kohus märgib esmalt, et laste võõrandamine vanemast ei ole õiguslik konstruktsioon, mida on

võimalik seaduse sätete alusel tõendite pinnalt kontrollides üheselt tuvastada. Kohus nõustub

laste esindajaga, et laste võõrandamine vanemast ei ole ka haigus ega seisund, millist saab

diagnoosida psühholoog või psühhiaater. Kohus saab seaduse kohaselt hinnata vanemate

võimekust last kasvatada ja seda, mis on laste parimates huvides.

Kohus küsis laste ema käest selgitusi selle kohta, millal ema ja J.B suhted halvenesid ja mis

põhjusel. Ema märkis, et J.B-ga suhted halvenesid ajal, mil ta kasvatas üksi kodus lapsi, sest

isa töötas Norras autojuhina ja käis kodus nädalavahetustel. J.B on elava loomuga ja tahab

palju õues olla. Vahel pidi ema lapse isa palvel koduaresti määrama. Lapsele jäi mulje, et

karistuse määras ema. Emaga koos oli lastel rutiinne elu. Kui isa koju tuli siis tehti toredaid

asju koos – käidi SPA-s või vanaema juures. Sellest tekkis lastel arusaam, et emmega elatakse

rutiinset elu ja isaga on äge. J.B ärakuulamisel ega laste heaolu spetsialistile vastumeelust

emaga suhtlemisel ei põhjendanud.

Kohus märgib, et ema selgitustes ei saa järeldada, et isa on J.B ja ema suhet teadlikult

kahjustanud. Kohtu jaoks ei ole veenev see, et J.B soovis vanemate lahkumineku järgselt jääda

isa juurde üksnes põhjusel, et emaga koos tehti rutiinseid asju. See, et isa lastega vabal ajal

tegeleb on laste huvides. Arvestades, et J.B ja ema suhted halvenesid ajal, mil isa töötas Norras

ja oli pikkade perioodide vältel Eestist ära, viitab kohtu hinnangul sellele, et laste isa ei ole ema

ja J.B suhet teadlikult kahjustanud ja ta ei saanud seda mõistlikult võttes teha. Kohus möönab,

et pärast vanemate lahkuminekut 2022. aasta mais, on laste isa teatav halvustav suhtumine laste

emasse läbivalt kohtudokumentides ja laste isaga suheldes tajutav. Tõenäoliselt on J.B kuulnud

isa käest asjaolusid kohtumenetluse kohta, mis on aga ilmselt paratamatu. Teise vanema

halvustamine ei ole lubatav. Eeltoodu aga ei muuda eeltoodud kohtu järeldust.

Eestkosteasutus ja laste määratud esindaja on menetluses avaldanud kahtlust, et isa võõrandab

lapsi emast. Eestkosteasutuse kahtlus on rajatud eelkõige perega suhtlemisel tajutule. Laste

esindaja on vanemast võõrandamise kahtluse rajanud peamiselt ema pool edastatud

sõnumivahetusele, kus J.B suhtleb emaga mitte oma eakohaselt „meie“ vormis ja nimetab

venda ja õde „lasteks“. Kohtu arvates ei piisa nimetatud kaudsetest kahtlustest selleks, et

tuvastada isa poolt laste ja ema suhte kahjustamine. Seejuures tuleb silmas pidada, et J.B

otsustas isa juurde elama jääda pärast vanemate lahkuminekut 2022. aastal ja väidetavad lapse

võõrandamise ilmingud on tekkinud oluliselt hiljem. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus ema

ja lapse suhted olid lähedase ning pärast isa mõju alla sattumist hakkas lapsel tekkima

põhjendamatu vastumeelsus ema juures elada ja emaga suhelda. Arvestades, et X.R-il on

lähedane suhe J.B-ga, siis on ootuspärane, et J.B juuresolekul X.R-iga rääkides otsis ta tuge

vanemalt õelt. See, et X.R ei osanud kirjeldada tegevusi, mida ta soovib emaga koos teha, kuid

oskas nimetada isaga tegevusi, ei tähenda ilmtingimata, et isa on last mõjutanud.

Kohus ei ole menetluses tuvastanud ka seda, et isa kahjustab praegu ema ning X.R-i ja J.L

suhet. Sellest, et isa tegeleb lastega aktiivselt (sh õpib, käib trennis, korrastab riided ja

valmistab söögi), ostab neile asju (sh telefone) ning neid kallistab ja on laste suhtes hooliv, ei

saa järeldada, et laste isa eesmärk on kahjustada laste ja ema vahelist suhtlust. Eestkosteasutus

iseloomustab laste isa menetluses läbivalt aktiivse ja tubli isana. Sama nähtub kohtule esitatud

lasteaia ja kooli arvamusest. Eestkosteasutuse etteheide isale on vaid see, et viimane räägib

palju ema minevikust ja arutleb ema suhete üle, sh laste kuuldes. Ka ei ole vaidlust, et isa

korraldab lastele spordilaagreid ja käib nendega (sh välismaal) võistlustel.

Põhjendatud ei ole laste esindaja etteheited, et laste ise on „ostnud lapsed ära“ asjadega. Laste

isa ei osta lastele üksnes asju, vaid tegeleb vaidlustamata asjaoludel nendega (sh rutiinsete

tegevustega ja näitab üles hoolivust. See, et isa mitte ei osta lastele üksnes toredaid asju, vaid

tegeleb ka nendega õppimise ja treeningutega jne, viitab kohtu hinnangul sellele, et isa ei käitu

ema ja laste suhte kahjustamise eesmärgil, vaid tegeleb aktiivselt nende kasvatamisega. Laste

heaolu spetsialist soovitas ka emal rohkem oma tundeid laste suhtes välja näidata. Ema ja laste

suhte kahjustamisena ei saa iseenesest käsitada ka seda, et laste isa registreeris lapsed

spordilaagrisse emaga esmalt nõu pidamata ja palus laagri eest tasuda. Kohus saab aru nii, et

vanematel on seni tekkinud menetluses arusaamatusi nii perehüvitise, kui lastetoetuste

jagamisega, kuid suures plaanis on vanemad suutnud nendes kokku leppida. Ühest vanemate

vahelisest arusaamatusest rahaasjade korraldamisel ei saa teha kohus kaugeleulatuvaid

järeldusi isa väidetava eesmärgi kohta lapsi sel viisil emast võõrandada.

Laste ema esitas kohtule asjatundja Q arvamuse, mis ema hinnangul tõendab seda, et isa

võõrandab lapsi emast. Kohus selle arvamusega ei nõustu.

Kohus kordab esmalt üle seisukoha, et laste vanemast võõrandamine ei ole õiguslik

konstruktsioon ja seda ei saa asjatundja arvamusega tõendada. Kohus iseenesest ei sea kahtluse

alla asjatundja arvamuse usaldusväärsust ega asjatundja pädevust. Kohus hindab asjatundja

arvamust isa kahjustava käitumise kohta koos asjas esitatud teiste tõenditega (TsMS § 232 lg

2). Kohus nõustub isa seisukohaga, et asjatundja arvamus ei ole jälgitav ning vähemalt

osaliselt, on arvamuse koostamise aluseks olnud asjaolud valed. Arvamuses on märgitud, et

J.B-l oli hea või rahuldav suhe emaga enne, kui ta 9-aastasena isa juurde elama asus (2022.

aastal) ja võetud see arvamuse koostamisel aluseks. Kohus tuvastas siinses asjas, et J.B ja ema

suhe oli halb juba enne isa juurde elama asumist (vt määruse p 28). Kuna asjatundja eeldused

on valed, ei saa jõuda nende alusel ilmselt õigele lõppjäreldusele. Eeltoodud hinnangu andmine

ei eelda kohtult eriteadmisi. Asjas kogutud tõendid ja lastega ärakuulamisel vesteldes vahetult

kogetu ei kinnita asjatundja hinnanguid. Eestkosteasutuse ja laste esindaja kahtlused vanema

lapsest võõrandamise kohta ei ole kinnitust leidnud. Asja materjalidest ei nähtu, et isa tegeleb

laste emast võõrandamisega.

Ülaltoodud põhjendustel tuleb vanemate avaldused lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks

rahuldada osaliselt. J.B-l tuleb kahel nädalavahetusel kuus viibida ema juures ning X.R-il ja J.L

tuleb viibida vanemate juures vahelduva elukoha printsiibil nädala kaupa.

Määruskaebus

8. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osaliselt X.R-i ja

J.L suhtlemist puudutavas osas. Laste esindaja on avaldanud kohtule arvamuse, et isa

võõrandab J.B-d ja X.R-i emast, halvustades ema laste kuuldes ja arutades lastega

kohtuvaidlust. Olukorras, kus nooremad lapsed viibivad mõlema vanemaga järjest ühe nädala

kaupa, jätkub isal võimalus lapsi emast võõrandada, samas ei ole alust arvata, et ta aitaks kaasa

ema ja J.B suhete taastamisele.

Paide Linnavalitsuse arvamusest nähtuvalt on ka lastekaitsetöötajad märganud ilminguid, mis

viitavad laste isa soovile lapsed emast võõrandada. Psühhoterapeut Q on esitanud oma

arvamuse, millest nähtuvalt on leidnud kinnitust, et laste isa R.Y on võõrandanud J.B tema

emast L.N-ist ja sellise käitumise tulemusena on võõrandumise ohus ka X.R ja J.L.

Maakohus on küll märkinud, et laste võõrandamine vanemast ei ole õiguslik konstruktsioon,

kuid see ei tähenda, et kohus võiks tahtlikule võõrandamisele viitavaid fakte eirata. Sisuliselt

on võõrandamise puhul tegemist vanema õiguste kuritarvitamisega, mida ei saa õigustada

sellega, et võõrandaja hoolib lastest.

Kohus on jätnud põhjendamatult hindamata laste isa tegevuse käesoleva tsiviilasja menetluse

ajal. 01.novembril 2022.a tegi Pärnu Maakohus antud asjas määruse, millega määras esialgse

õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks laste J.B `i, X.R `i ja J.L `i suhtlemise korra

vanematega selliselt, et tööpäevadel ja kahel nädalavahetusel kuus viibivad lapsed koos L.N-

iga ning R.Y kohtub lastega igal teisel nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni.

R.Y ei püüdnudki eelnimetatud määrust täita.

Menetluse ajal kujunes olukord, kus J.B keeldub ema juurde tulemast. Samas ei ole laps

suutnud selgitada, millistel põhjustel on ta muutunud ema suhtes sedavõrd vaenulikuks. R.Y

on esialgse õiguskaitse määruse eiramist põhjendanud sellega, et lapsed ei soovi määruses

sätestatud korda täita ja tema ei saa midagi teha.

Olukord, kus lapsevanem ei suuda lapsi veenda täitma kohtumäärust ega suhtuma lugupidavalt

teise vanemasse, viitab määruskaebuse esitaja hinnangul sellele, et vanem kas ei pea ka ise

vajalikuks käituda seaduskuulekalt ning vastavalt viisakusreeglitele või siis ei suuda ennast

vanemana laste ees kehtestada.

Vaidlustatud kohtulahendis on maakohus leidnud, et laste ema, laste esindaja, kohaliku

omavalitsuse esindaja ja psühhoterapeudi arvamused ei ole asjakohased ning puuduvad alused

arvata, et laste isa püüaks teose vanema ja laste vahelisi suhteid kahjustada. Samas ei ole kohus

selgitanud, millised asjaolud lükkavad kõik eeltoodud arvamused ümber ning annavad aluse

kehtestada suhtluskord J.B poolt taotletud viisil.

Arusaamatu on maakohtu veendumus, et isik, kes ei ole pidanud vajalikuks täita kohtu

määrusega kehtestatud ajutist suhtluskorda ning kes on hoidunud menetluse ajal osalemast

mistahes nõustamistel, peaks saama lastega suhtlemisel edaspidi teise vanema ees olulise

eelise.

Kõike eeltoodut arvestades palub määruskaebuse esitaja tühistada vaidlustatud määrus osas,

millega määrati, et X.R ja J.L viibivad paaris nädala isaga ja paaritu nädala emaga.

Määruskaebuse esitaja palub teha tühistatud osas uue lahend, millega kehtestada X.R ja J.L

suhtluskord isaga selliselt, et R.Y kohtub lastega igal teisel nädalavahetusel reede õhtust kuni

pühapäeva õhtuni. L.N kohtub J.B-ga igal teisel nädalavahetusel (neil nädalavahetustel, kui

J.B lastega ei kohtu) reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Sellisel juhul oleks kõigil lastel

võimalik olla koos mõlema vanemaga, oleks võimalik taastada J.B suhted emaga ning oht, et

ka nooremad lapsed võiksid emast võõranduda, oleks minimaalne.

Menetlusosaliste seisukohad

9.Lapse isa vaidleb määruskaebusele vastu. Kokkuvõtvalt toob isa vastuses määruskaebusele

esile, et maakohus on kõiki asjas esitatud tõendeid põhjalikult analüüsinud ning oma järeldusi

ka põhjalikult selgitanud. Tõendite igakülgse analüüsi tulemusel on kohus jõudnud

seisukohale, et 50/50 suhtluskord on antud juhul nooremate laste puhul parim lahendus.

Seejuures ei ole kohus teinud lahendit vanemate võrdsuse põhimõttest lähtuvalt (nagu

ekslikult arvab avaldaja), vaid lähtudes sellest, et laste huvides on, et nad saaksid olla isa

hoole all vähemalt poole ajast. Laste isa poolt esitatud tõendid (tunnistajate seletuskirjad,

kooli / lasteaia iseloomustused jm) kinnitavad üheselt, et laste isa on lastele täielikult

pühendunud lapsevanem ning tegeleb lastega sisuliselt igapäevaselt. Laste isal on soov ja tahe

lastega koos aega veeta ning nendega tegeleda, mistõttu soovivadki lapsed isa hoole all

viibida. Puudub vaidlus, et laste isa saab laste eest hoolitsemisega väga edukalt hakkama.

Tõele ei vasta laste ema väide, et esineb oht, et isa võõrandab lapsi emast. Isa ei ole seda

kunagi teinud ning ei ole mingit alust arvata, et ta kavatse seda edaspidi teha. Põhjus, miks

lapsed eelistavad isaga koos aega veeta seisneb selles, et isa reaalselt tegeleb lastega, kui

lapsed on tema hoole all (erinevalt emast, kelle jaoks on tema mobiiltelefon olulisem).

Asjaolu, et J.B ei soovi emaga suhelda, ei viita isa poolsele võõrandamisele. J.B soovis

koheselt vanemate lahku kolides asuda isa juurde elama (kuna emaga on lapsel olnud alati

konfliktsed suhted) ning isa ei ole last emast võõrandanud (nagu väidab avaldaja). Käesolevas

menetluses ei ole toodud esile ühtegi asjaolu ega asjakohast tõendit, mis viitaks sellele, et

laste isa tegeleb laste emast võõrandamisega.

Ainus „tõend“, mille laste ema on menetluses võõrandamise kohta esitanud, on Q arvamus.

Nimetatud arvamuse osas jääb laste isa kindlaks oma seisukohale, et Q arvamus on ilmselgelt

ebausaldusväärne ja tuleb jätta asja lahendamisel tähelepanuta

10.Eestkosteasutus Paide Linnavalitsus esitas seisukoha, milles toetas L.N avaldust ja palus

määrata laste suhtluskord viisil, nagu L.N on taotlenud kohtule esitatud avalduses. Perioodil

26. novembrist kuni 21. veebruarini 2025 ei ole pere olukorras muutusi olnud. Lapsed J.B ja

X.R elavad endiselt oma isa, R.Y juures. J.B emaga ei suhtle ning X.R külastab ema kahel

nädalavahetusel kuus. Noorim laps, J.L, elab koos emaga ning kahel nädalavahetusel kuus

külastab isa. Vanemate omavaheline suhtlus ei ole paranenud, neil on tugev konflikt ja enim

on see mõjutanud X.R-i. X.R on muutunud ema suhtes külmaks, nende varasem side on

katkenud. Olukordades, kus X.R kohtab ema avalikes kohtades (kool, treening saal vms),

jookseb ta tema eest ära või keerab selja, ei soovi suhelda ega kontakti luua. Sellest tuleneb

arvamus, et X.R-i kolimine R.Y juurde on mõjutanud lapse arvamust L.N-ist. Varasemas

seisukohas on välja toodud, et vanemate kodud on sobilikud laste kasvatamiseks. Paide

Linnavalitsus on arvamusel, et lastega koos elaval vanemal on laste suhtes suurem mõjuvõim

ning seda, millist mõju R.Y lastele avaldab on näha X.R-i suhtumisest L.N-i. See on peale

lapse isa juurde kolimist muutunud negatiivseks. Eeltoodust tulenevalt jääb Paide

Linnavalitsus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 26. novembril 2024 tsiviilasjas nr 2-22-

14949 esitatud seisukohtade juurde

11.Lastele RÕA korras määratud esindaja toetas määruskaebust osaliselt. Ta leiab, et muuta

tuleb 20.01.2025 määruse resolutsiooni p 3.1, määrates, et 1.1. X.R ja J.L viibivad isaga

paaris nädala reedest pühapäevani. Isa võtab lapsed ema elukohast reedel kell 18.00 ning viib

lapsed sinna tagasi sama nädala pühapäeval kell 18.00

Esindaja arvates ei ole X.R-i ja J.L-i huvides viibida suhtluskorra alusel mõlema vanema

juures võrdselt, kuna laste isa ei toeta laste ja lahus elava vanema suhtlust, milline võib viia

samale tulemusele, mis on juhtunud laste ema ja J.B suhtlusega – suhtlus puudub. Esindaja

kuulas laste isa täiendavalt ära 28.02.2025. Laste isa suhtumine laste emasse ei ole

vahepealsel ajal muutunud. Laste isa leiab laste emas ja ema väidetavas käitumises vaid

negatiivset, heites laste emale ette, et laste ema ei tegele lastega, ei anna lastele raha laagrites

ja trennides käimiseks ning on määruskaebuse esitanud vaid selleks, et laste isa kiusata.

Arvestades, et lapsevanemad ei ela juba mitu aastat koos, jääb arusaamatuks, kust sellised

väited pärinevad. Kogu aja, mis kohtumenetlus on kestnud, ei ole laste isa suutnud teostada

J.B suhtes hooldusõigust kooskõlas lapse huvidega, st ei ole suutnud toetada J.B suhtlust

emaga. Selle asemel nähtub laste ema ja J.B kirjavahetusest, et J.B ei osale perekonnas oma

rollis – lapse rollis. Selline olukord ei ole J.B huvides ja rikub lapse õigusi olla ja käituda

perekonnas lapsena. Tsiviilasja materjalidele tuginedes puudub igasugune veendumus selleks,

et X.R ja J.L-i osas käitub laste isa muul viisil, so laste ja ema suhet toetades. Esindaja arvates

ei ole lahendit tehes kohus hinnangud laste huvide kohaselt asjatundja Q esitatud arvamust.

Kohus ei eksi, kui asub seisukohale, et võõrandamine ei ole õiguslik konstruktsioon, mistõttu

ei ole võimalik asjatundja arvamusega võõrandamise esinemist tõendada. Samas kinnitab

asjatundja arvamus mitmest erinevast küljest, et laste isa ei suuda või ei soovi laste

hooldusõigust teostada selliselt, et ei kahjustaks oma tegevusega laste ja ema suhet. Laste

huvides on elada koos vanemaga, kes mõistab, et olenemata lapsevanemate lahkuminekust on

lastel õigus armastada kompromissitult mõlemat vanemat. Laste vaimse tervise huvides on

elada vanemaga, kes laste suhet teise vanemaga ei kahjusta. Seega isegi, kui laste isa

käitumises ei saa õiguslikult tuvastada laste võõrandamist emast, on isa käitumine selgelt laste

huvide vastane ning laste isa rikub sellisel viisil hooldusõigust teostades laste õigusi. Sellise

olukorra jätkumine ei taga lastele võimalust tunda ja suhelda oma mõlema vanemaga.

Menetluse edasine käik

12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

13. Ringkonnakohus kuulas lapsed ära 07.07.2025.a

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kohtumäärus on

lõppjärelduses põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse

tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel suures osas maakohtu

määruses toodud põhjendustega neid ei kordamata, siiski peab ringkonnakohus vajalikuks

osaliselt maakohtu põhjendusi muuta. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

15. Asjas puudub vaidlus selle üle, et L.N (ema) ja R.Y (isa) kooselust sündisid 3 last, J.B,

X.R ja J.L. Vanemate kooselu lõppes 2022.a mais ning sellele järgnesid vanemate vaidlused,

mh lastega seonduvalt.

16.Maakohus määras käesoleva vaidluse lõpplahendis, mh X.R-i ja J.L ning vanemate

vahelise suhtluskorra selliselt, et X.R ja J.L (edaspidi ka lapsed) veedavad paaris

kalendrinädala isaga ja on ema juures paaritul kalendrinädalal. Seega määras maakohus

sisuliselt lastele vahelduva elukoha. Määruskaebus puudutabki ainult seda otsustust. Ema

leiab nimelt, et kuna isa võõrandab temast lapsi, siis peaksid lapsed isaga veetma vähem aega,

st üle nädalavahetuse.

17. Vaidluse lahendamiseks tuleb ringkonnakohtu arvates esmalt tuvastada, kuidas on laste

suhtlemine vanematega toimunud senini. Avaldus suhtluskorra määramiseks esitati ema poolt

kohtusse 05.10.2022 ning koos sellega esitati ka avaldus esialgse õiguskaitse korras laste

suhtlemiskorra määramiseks. Maakohus rahuldas ema avalduse ja määras 01.11.2022 (I kd,

tlk 82-83), et esialgse õiguskaitse korras viibivad J.B, X.R ja J.L tööpäevadel ja kahel

nädalavahetusel kuus koos emaga ning isaga on nad igal teisel nädalavahetusel reede õhtust

kuni pühapäeva õhtuni. Isa esitas sellele määrusele määruskaebuse, kuid 09.01.2023

määrusega (I kd, tlk 135) jättis Tallinna Ringkonnakohus määruskaebuse

rahuldamata.13.01.2023 teatas ema esindaja, et isa ei täida esialgse õiguskaitse määrust,

samas ei võta täiturid määrust täitmisele (I kd, tlk 150). 17.01.2023 tegi maakohus määruse,

millega saatis esialgse õiguskaitse määruse täitmisele Pärnu Maakohtu tööpiirkonnas (I kd, tlk

154). Asjast ei nähtu ühtegi tõendit, et käesoleva ajani oleks esialgse õiguskaitse määrust

sundtäitmisele pööratud, st et ema oleks nõudnud selle sundtäitmist. Tuleb osutada, et esialgse

õiguskaitse määrus kehtib senini, sest maakohus märkis käesoleva asja lõpplahendis, et

määrus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest.

18. Asjas puudub vaidlus selles, et esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorda ei ole

isa järginud. Asja materjalidest on tuvastatav, et peale vanemate kooselu lõppu viibisid

2022.a juunis ja juulis lapsed peamiselt isa või isapoolse vanaema juures (I kd, tlk 93). Asjas

on esitatud isa poolt detailsed andmed, kuidas on lapsed (X.R ja J.L) vanemate juures viibinud

perioodidel september 2023.a- veebruar 2024.a (II kd, 139-142), märts-aprill 2024.a (II kd, tlk

166-167), aprill 2024-november 2024.a (III kd, tlk 12-13). Sellest ülevaatest nähtub, et

märkimisväärse osa oma ärkveloleku ajast, mis jääb üle lasteaia/koolipäevast, on lapsed

viibinud isaga või isapoolsete lähisugulastega. Seda eelkõige põhjusel, et lapsed käivad koos

isaga mitmel päeval nädalas trennis ning isegi juhul, kui lapsed olid ema juures, korraldas

laste transporti ema juurest kooli/lasteaeda sageli isa. Menetluse jooksul asus X.R elama isa

juurde, ema juures viibis nädalavahetustel. Kohalik omavalitsus on 25.02.2025 seisukohas

toonud esile, et perioodil 26.11.2024 kuni 21.02.2025 ei ole pere olukorras muutusi olnud, J.B

ja X.R elavad isa juures, X.R külastab ema kahel nädalavahetusel kuus. J.L elab koos emaga,

külastab isa kahel nädalavahetusel kuus. Ringkonnakohtu poolt ärakuulamise ajal 07.07.2025

oli pere elukorraldus selline, et kõik lapsed olid umbes 2 nädalat olnud isapoolse vanaema

juures, ärakuulamise järgne nädalavahetus oli planeeritud treeninglaagriks, sellele järgnev

nädalavahetus oli X.R-i sõnul planeeritud viibimine emaga ning augustiks oli planeeritud

treeninglaager Portugalis 4 nädalat. Treeninglaagrites viibivad lapsed isaga.

19.Eelpooltoodust nähtub, et hoolimata käesoleva menetluse algul tehtud esialgse õiguskaitse

määrusest, ei ole seda täidetud ega selle sundtäitmist nõutud ning lapsed on suurema osa ajast

veetnud isaga. Aja jooksul on samas täheldatav, et algul X.R ja seejärel juba ka J.L suhtuvad

emasse halvemini, kritiseerivad teda, avaldavad, et ema juures ei ole nii tore olla kui isa

juures. J.B oli juba menetluse alguses asunud elama isa juurde, kuigi siis veel suhtles emaga,

menetluse jooksul asus ka X.R elama isa juurde ja asja materjalidest ning ärakuulamisel

väljendatust võib täheldada seda, et ka J.L soovib nüüd rohkem olla isa juures.

20. Eelnimetatud tendentsi, et aja jooksul on nooremad lapsed avaldanud soovi olla pigem

isaga ning J.B on üldse emaga suhtlemisest loobunud tuvastas ka kohalik omavalitsus ning

laste esindaja RÕA korras. Ema väitel tegeleb isa laste emast võõrandamisega, seda

seisukohta toetab selgelt laste RÕA korras määratud esindaja ning ka kohaliku omavalitsus

möönab selle seisukoha õigsust. Isa on seisukohal, et laste soov emaga suhtlust vähendada on

põhjustatud emast endast, kuna ta ei hooli lastest, ei tegele nendega. Kohalik omavalitsus ja

RÕA korras esindaja on tuvastanud, et ema juures on head tingimused laste kasvamiseks ja

arenemiseks, etteheited vanemlike oskuste puudumise kohta ema suhtes puuduvad. Nii ema,

laste esindaja RÕA korras, kui ka kohalik omavalitsus on esile toonud, et isa äärmiselt

halvustavat suhtumist emasse ja selle väljendamist lastele.

21. Maakohus leidis, et isa poolt laste emast võõrandamisega tegelemine tõendatud ei ole.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjas on esitatud Q kui asjatundja arvamus (II kd, tlk 148-

156), kes on väga põhjalikult tuvastanud isa ülimalt negatiivse hoiaku ema suhtes ning selle,

et isa on mõjutanud ja jätkuvalt mõjutab kõiki lapsi selliselt, et edastab enda emast loodud

kuvandit lastele, sh ka laste eale ebakohaselt. Ringkonnakohus leiab, et kuna asjatundja

kuulas ära mõlemad vanemad ja lapsed sh asjatundja on igakülgselt analüüsinud kuuldut ja

seostanud seda teadustöödes esile toodud argumentidega, siis on asjatundja lõppjäreldus, et

isa on tegelenud laste emast võõrandamisega, põhjendatud.

22.Ringkonnakohtu arvates tuleb asja lahendamiseks välja selgitada, mis on isa halvustava

suhtumise põhjuseks ja kuidas vanemate vahelist konflikti lahendada. Esitades suhtluskorra

määramise avalduse väitis ema, et kooselu purunemise põhjuseks oli isa vägivaldsus. Isa eitas

seda. Igal juhul nähtub asjast, et vanemate paarisuhte lagunemise põhjuseks oli asjaolu, et

ema leidis uue elukaaslase. Asjast nähtuvad korduvalt isa poolt äärmisel halvustavad

etteheited ema “meestelembuse“ aadressil, samuti erinevate ema väidetavate kooselupartnerite

halvustamine. Kuna see isa argumentatsioon menetluse jooksul on olnud läbiv, saab

ringkonnakohus teha sellest järelduse, et isa ei ole suutnud leppida ema valikuga kooselusuhe

lõpetada. Mingeid muid olulisi põhjusi, mis tingiksid niivõrd sügavat jätkuvat negatiivsust

ema suhtes, tuvastada võimalik ei ole. Asjast nähtuvalt olid lapsed kuni vanemate kooselu

lõppemiseni peamiselt ema hoole all, sest isa oli kaugsõidu autojuht ja perest pikalt eemal.

Sügavate konfliktide olemasolu paarisuhtes juba sel ajal, kui pere koos elas, asjas veenvalt

tõendatud ei ole.

23. Asjas on isa korduvalt väitnud, et ema ei tegele lastega ning ajal, kui lapsed on ema juures

nn surfab ainult telefonis. Lapsed on korduvalt ära kuulatud erinevate isikute poolt ning nad

on seda isa väidet kinnitanud. Samas, kui ringkonnakohus kuulas lapsed ära, siis kordasid

lapsed nagu pähe õpitult algul jälle sama teksti. Esile tuleb tuua, et ärakuulamisel oli selgelt

tuvastav laste ärevuse kasv, kui küsimused puudutasid otseselt ema juures viibimist.

Ringkonnakohtu arvates oli laste väljenduslaadi muutus niivõrd ilmne ning selle põhjuseks

saab pidada ainult lojaalsuskonflikti, mille on tekitanud isa poolne negatiivse kuvandi

edastamine emast, sest hiljem, kui küsimuste esitamisel ema juures viibimist otseselt ei

puudutatud rääkisid X.R ja J.L, et neil on palju sõpru nii ema juures kui ka isa juures. Lapsed

rääkisid, kuidas nad käivad nii ema kui isa juures õues ja üksteise sõpradega suhtlevad.

Lapsed avaldasid detailselt, kes on nende sõbrad, nimed jne. Ka avaldasid X.R ja J.L hiljem,

et nad on emaga käinud ujumas ja rattaga sõitmas. Lapsed olid seejuures olemuselt

rõõmsameelsed ja avatud. Neist asjaoludest jäi ringkonnakohtule arusaam, et tegelikult on ka

ema juures tore olla ja kuigi isa kahtlematult on aktiivsem lastega erinevatel vaba aja

tegevuste läbiviimisel, ei ole emale passiivsus lastega tegelemisel etteheidetav.

24.Ringkonnakohtule jäi laste poolt ärakuulamisel avaldatust arusaam ka mõningasest

erinevast elukorraldusest isa ja ema juures. Nii avaldasid J.L ja X.R, et kui nad on isa juures,

siis isa teeb neile söögiks seda mille järgi nad soovi avaldavad, kuid ema teeb süüa oma

äranägemise järgi. See asjaolu näitab, et ema juures on kasvatus kindlapiirilisem, sellele on

ema asjas ka tuginenud. Olukord, kus vanema asemel saab laps otsustada elukorralduse üle,

võib olla teatud juhul lapsele meeldivam. Ilmselt on emal vajalik lastele eakohaselt siiski

selgitada, miks tema arvates on kindlate piiridega elukorraldus vajalik.

25. Maakohus tuvastas, et isa tegeleb laste õppimise, treeningutega jne. Ringkonnakohus

nõustub, et osas, mis puudutab laste toetamist õppimise, treeningute vallas, igapäevast

hooldamist saab isa hästi hakkama ning vanemlikud oskused selles osas on piisavad. Suureks

probleemiks on aga vanemlike oskuste ebapiisavus osas, milles toetada laste positiivset

suhtumist teise vanemasse (aga selle kaudu teistesse inimestesse üldiselt). Isa on menetluses

jätkuvalt olnud seisukohal, et laste emotsionaalse eemaldumise emast on põhjustanud ema ise.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjast nähtuvalt heidetakse igat võimalikku väiksemat

eksimust emale ette (ei osta lastele asju, ei jõudnud lapsega hambaarsti juurde jne), selle

väidetavat mõju aja jooksul ainult suurendades. Isa poolt heidetakse täiesti ebaõiglaselt emale

ette, et ta ei anna laste treeninglaagriteks raha, kuigi treeninglaagritel osalemise otsustab isa ja

hiljem seatakse ema lihtsalt fakti ette treeninglaagrite toimumise kohta. Samas jääb isa poolt

tähelepanuta see, et kuigi lapsed on olnud suurema osa ajast tema mõju all, vajab laste

psühholoogilise tervise halvenemine juba erialaspetsialistide abi. Isa ei adu jätkuvalt seda, et

tema lastele mõjutatud negatiivsus emast on toonud kaasa laste tervise halvenemise, kuigi

talle on seda korduvalt osutatud. Asjast nähtuvalt tõi kohalik omavalitsus juba 27. oktoobri ja

22. novembri 2022 seisukohas esile, et alates ajast, kui lapsed viibivad peamiselt isa juures on

nende käitumises toimunud suured muutused, lapsed on vägivaldsed ja kiuslikud. Arvamus

tugines X.R-i ja J.L lasteaiast saadud ülevaatele. Isa sellest arvamusest järeldusi ei teinud,

lastele emast negatiivse kuvandi edastamine jätkus. Asjatundja arvamust, kohaliku

omavalitsuse ja RÕA korras laste esindaja korduvalt esitatud seisukohti, milles isale

ebakohast käitumist ette heidetakse, põhjendatuks ei pidanud.

26. Asjatundja on esile toonud, et ühe vanema püüet lapsi teisest vanemast võõrandada on

laste üks väärkohtlemise vorme. Ringkonnakohtu arvates kajastub selle väärkohtlemise mõju

ka laste psüühilises tervises, nimelt nähtub, et kõik kolm last vajavad psühholoogi nõustamist

ja eri teraapiaid. Kuna ringkonnakohtu arvates on asjas tõendamist leidnud isa poolt laste

väärkohtlemine, võiks põhimõtteliselt asuda seisukohale, et nii ema, laste esindaja RÕA

korras, kui ka kohaliku omavalitsuse arvamus, et laste viibimist isaga tuleks piirata, on

põhjendatud. Samas ei ole see nii lihtsalt rakendatav. Kujunenud olukorras, kus lapsed on

viibinud suurema osa ajast oma isa juures, neil on ühine väga intensiivselt harrastatav hobi

(trampoliinisport), treeningul osaletakse isegi 3-l päeval nädalas, millele lisanduvad

nädalavahetuse treeninglaagrid, ei pruugi taotletud määral laste ja isa suhtlemise piiramine

määruskaebuses taotletud viisil kaasa tuua loodetud tagajärge. Ärakuulamisel avaldasid nii

J.B kui ka X.R nähtavat vaimustust treeningute ja treeninglaagrite üle, seda enam, et

sportlikus mõttes on nad alal ka edukad. J.B väärtustas ka treeninglaagrit, kui teatavat liiki

ühist hobi harrastava kogukonna kokkusaamist. Kuigi määruskaebuse ulatust arvestades, et

ole ema ja J.B suhtluse küsimus vaidluse all, tuleb arvestada sellega, et lapsed on vanemate

konflikti tõttu väga lähedased, mistõttu J.B, kui nn suurema õe, arusaamad mõjutavad otseselt

ka nooremaid lapsi. Teisalt jälle ema käib asjast nähtuvalt tööl 24 tunniste vahetustega ja

ilmselt tööaja järgselt ei ole ka võimeline koheselt lastega tegelema. Lisaks on lastel head

suhted isapoolse vanaemaga ning onuga. Emapoolne vanaema, kes aitas lapsi emal kasvatada

ja nende eest hoolitseda, kui lapsed olid peamiselt ema hoole all, suri 2022.a ja asja

materjalidest nähtuvalt teisi lähisugulasi, kellel lastega oleksid lähedased suhted, ei ole.

Seetõttu ei ole elukorralduslikult mõeldav isa ja laste suhtluse piiramine ning ringkonnakohtu

arvates tuleb põhifookus edasiselt suunata sellele, kuidas toetada isa vanemlikku arengut,

samal ajal laste psüühilisi kahjustusi leevendades. Ringkonnakohtu arvates tuleb sellega

tegeleda koheselt, sest lastele tekitatud lojaalsuskonfliktis osalemist on võimalik praegu veel

parandada. Ringkonnakohus teeb isale ja/või kohalikule omavalitsusele ettepaneku leida isale

koolitus, mille eesmärgiks oleks peresuhete purunemisest tingitud negatiivsetest

emotsioonidest vabanemine ja endise partneri paarisuhete valiku aktsepteerimine.

Ringkonnakohtu arvates tuleks lastele ka eakohaselt asjatundja ja isa kaasabil selgitada, et isa

suhtumine emasse ei ole olnud vaidluse jooksul korrektne ning rahulik ja pingevaba

elukorraldus on võimalik ka siis, kui vanemad koos ei ela.

27.PKS § 118 lg 1 järgi vanemad teostama lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täitma

hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

Riigikohus on 9. novembril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11 tehtud määruse p-s 21 märkinud,

et vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma

esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanema(te) hooldusõigust,

vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda,

samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest

juhinduva lahendi. Samuti on kolleegium juhtinud PKS § 143 kohaldamisel tähelepanu

sellele, et vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve

ja teostama vanema õigusi heas usus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1) (vt

Riigikohtu 30. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-11, p 15).

28. Eeltoodu alusel jääb maakohtu määrus lõppjärelduses muutmata, kuid ringkonnakohus

rõhutab, et vanemad peavad oma laste tervise huvides täitma kohtulahendit ja suhtuma teise

vanemasse soovitavalt lugupidavalt aga vähemalt neutraalselt, jättes lapsed puutumata

vanemate kooselu purunemisest tekkinud negatiivsetest emaotsioonidest.

29.Laste isa esitas määruskaebusmenetluses uusi tõendeid. Ringkonnakohus võtab tõendid

TsMS § 238 lg 1 alusel asja materjalide juurde.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

30.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lastele riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste menetlemisega seotud

menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on

asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse laste huvides.

Ringkonnakohus määrab lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud

kindlaks eraldi määrusega.

31.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest.

/allkirjastatud digitaalselt/