2-24-7697/67 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Siret Siilbek ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

15.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-7697

Kohtuasi

Tallinna

Linnavalitsuse

avaldus

Ukrainast

sõjapõgenikuna saabunud alaealisele Y.M-ile

eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

O.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tallinna Linnavalitsus (Kesklinna Valitsuse

kaudu) (reistrikood 75014221), volitatud esindaja Marje

Paljak

Asjast puudutatud isikud:

Alaealine laps (eestkostetav): Y.M (isikukood XXX,

registreeritud elukoht XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

Alaealise lapse vanaema (eestkostja): Q.D (isikukood

XXX, registreeritud elukoht XXX)

Alaealise lapse isa (määruskaebuse esitaja): O.Q (elukoht

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22.11.2024 määrus jätta muutmata.

2. O.Q määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, v.a. Y.M-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt õigusabi

osutamisega seotud kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

2-24-7697

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse

teatavakstegemisest eestkostjale.

Eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või

eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja

vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada

määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti

isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda

nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna Linnavalitsus (avaldaja) esitas 15.05.2024 Harju Maakohtule avalduse Ukrainast

sõjapõgenikuna saabunud alaealisele lapsele Y.M-ile (alaealine laps) eestkoste seadmiseks ja

eestkostja määramiseks koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega.

2. Avalduse kohaselt elas alaealine Y.M Ukrainas koos oma ema T. Q.D ning vanaema Q.D-

ga. Sõjaolukorra tõttu Ukrainas ning lapse turvalisuse huvides otsustas T. Q.D koos oma tütre

Y.M-iga Ukrainast lahkuda. Kui selgus, et T. Q.D tervislik seisund on halb, järgnes perele

Eestisse ka lapse vanaema Q.D. Lapse ema T. Q.D suri 08.05.2024. Enne oma surma avaldas

lapsevanem suuliselt Q.D-le soovi, et tema laps kasvaks ja õpiks Eestis. Lapse isa O.Q viibib

Ukrainas ning sõjaolukorra tõttu Ukrainas ei saa lapsevanem Eestisse tulla. Tallinna

Kesklinna Valitsuse lapse heaolu spetsialist vestles 14.05.2024 telefonitsi O.Q-ga, kes

kinnitas, et tema hinnangul suudab lapse vanaema Q.D lapse eest hästi hoolitseda ja ta on

nõus, et lapse eestkostjaks Eestis viibimise ajal saab Q.D. Q.D on alaealise Y.M emapoolne

vanaema, kellega lapsel on lähedased suhted ning kellega koos on laps ka varasemalt nii

Ukrainas kui ka Eestis elanud. Q.D on Y.M-ile lähedane inimene, kelle hoolde on peale lapse

ema surma ka Ukrainas viibiv lapse isa valmis last usaldama. Q.D mõistab eestkostja

ülesandeid ja on valmis lapse eest Eestis viibimise ajal hoolitsema. Võttes arvesse lapse ja

tema vanaema omavahelisi suhteid, sh nende ühist kultuurilist ja keelelist päritolu, on lapse

parimates huvides määrata Y.M eestkostjaks tema vanaema Q.D. Lapse isa on andnud suulise

nõusoleku Q.D-le oma alaealise lapse Y.M esindamiseks Eestis.

Puudutatud isikute seisukohad

3. Lapsele määratud esindaja pidas põhjendatuks seada alaealise üle eestkoste ja määrata

eestkostjaks Q.D Y.M. Määratud esindaja vestles 20.05.2024 Y.M-iga ja tema vanaema Q.D-

ga. Laps selgitas, et Eestisse jõudis ta koos vanaema ja emaga. Ukrainast lahkusid nad

seetõttu, et seal algas sõda. Nüüd käib Y.M XXX teises klassis ja koolis meeldib. Lisaks

osaleb ta tantsuringis. Ema oli haige ja suri, nüüd on kõige lähedasem lapsele vanaema Q.D.

Ukrainas elab isa, kellega suheldakse telefoni teel, samuti nõod. Hetkel on laps oma eluga

Eestis rahul ja soovib, et vanaema Q.D-st saaks tema eestkostja. Vanaema Q.D kinnitas

2-24-7697

valmisolekut saada lapse eestkostjaks. Kuna lapse ema suri ja tegemist ei olnud ootamatu

surmaga, vaid pikema raske haigusega, siis arutati lapse tulevikku enne lapse ema surma lapse

emaga. Ema nägi lapse ja vanema viibimiskohana sõja ajal kindlasti Eestit. Q.D-l on Eestis

töö õmblejana ja lapsel ja vanaemal on üürikorter Tallinnas.

Menetluse edasine käik

4. Harju Maakohus rakendas 23.05.2024 määrusega esialgset õiguskaitset ja määras alaealise

Y.M ajutiseks eestkostjaks Q.D kuni ajutise eestkoste seadmise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 23.11.2024.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus peatas 22.11.2024 määrusega O.Q hooldusõiguse tema tütre Y.M suhtes;

seadis alaealise Y.M üle eestkoste ja määras tema eestkostjaks Q.D kuni alaealise Y.M

täisealiseks saamiseni või kuni Y.M isa O.Q hooldusõiguse ennistamiseni; määras, et

eestkostja Q.D on alaealise Y.M seaduslik esindaja Eesti Vabariigis ja teostab alaealise Y.M

kogu isiku- ja varahooldusõigust Eesti Vabariigis; eestkostja on kohustatud hoolitsema

alaealise Y.M kasvatamise, hariduse omandamise, ülalpidamise ja tema vara eest ning aitama

kaasa alaealise Y.M arengule; eestkostjal tuleb esitada kohtule eestkostetava varade nimekiri

hiljemalt 20.12.2024; eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava

vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 20.

detsembriks. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 20.12.2025.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 475 lg 1 p-le 8, § 550 lg 1

p-dele 1 ja 2 ja § 477 lg-le 1, Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta

tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabilepingu) artiklitele 1 ja 30 ning PKS §-le 82, § 116 lg-

le 2, § 118 lg-le 2, § 123 lg-le 1, §-le 140, § 171 lg-le 1 ja § 204 lg-le 1 ning LKS § 21 lg-le 1.

7. Õigusabilepingu artikli 1 kohaselt ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole

territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle

lepingupoole kodanikel. Juhindudes õigusabilepingu artiklist 30 lg-st 4 võib

edasilükkamatutel juhtumitel teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan ise rakendada

vajalikke abinõusid, kuid ta peab esialgselt rakendatud abinõudest viivitamatult teatama

käesoleva artikli 1 kohaselt pädevale eestkoste- ja hooldusorganile. Rakendatud abinõud

jäävad jõusse, kuni see organ ei langeta teistsugust otsust.

8. Kohus oli seisukohal, et sõda Ukrainas on käsitletav edasilükkamatu juhtumina. Kohus

leidis, et Harju Maakohus on pädev eestkostet määrama ja vanema hooldusõigust peatama

Eesti õiguse alusel.

9. PKS § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste

põlvnemisest, mis on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. Üldjuhul on vanemal PKS §

116 lg 2 järgi kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (hooldusõigus), sh õigus

hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus), mis hõlmab PKS § 124 lg 1 järgi mh vanema

kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning

hoolitseda muul viisil lapse igakülgse heaolu eest. Kui vanematel ei ole võimalik

hooldusõigust teostada, rakendab kohus PKS § 118 lg 2 järgi lapse huvides asjakohaseid

abinõusid ning alustab vajaduse korral lapsele eestkostja määramise menetluse. PKS § 171 lg

1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei

ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus

2-24-7697

kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi,

arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

10. Alaealise Y.M ema suri 08.05.2024. Lapse isa viibib Ukrainas. Eelnevast tulenevalt on

täidetud PKS § 171 lg 1 eesmärk, milleks on tagada lapse õiguste ja huvide täielik kaitse kuni

tema täisealiseks saamiseni ka juhul, kui lapsel ei ole vanemat, kes seda teeks. PKS § 171 lg 1

sätestatu tähendab koosmõjus eelnevalt märgitud õigusabilepingu artikkel 30 punktiga 4 seda,

et lapsele saab määrata eestkostja ka siis, kui lapsel on küll vanem, kuid vanemal ei ole

võimalik lapse esindamise õigust teostada temast mitteoleneval põhjusel, nt olukorras, kus

vanem teostab oma kodanikukohust Ukraina riigi ees. PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale

lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

11. PKS § 140 lg-st 1 tulenevalt peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt

võimetu lapse hooldusõigust teostama. Lapse huvides tuleb sellisel juhul vanema

hooldusõigus peatada. PKS § 140 lg 3 kohaselt ei või vanem hooldusõiguse peatumise ajal

hooldusõigust teostada. Tulenevalt PKS § 204 lg 1 määratakse eestkostjaks füüsiline isik, kes

oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma,

seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.

12. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.05.2016 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-26-16 märkinud,

et kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus PKS § 118 lg 2 järgi

lapse huvides asjakohaseid abinõusid ning alustab vajaduse korral lapsele eestkostja

määramise menetluse, sh kui vanem on kestvalt võimetu hooldusõigust teostama, peatab

kohus PKS § 140 lg 1 järgi vanema hooldusõiguse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on

täpsustanud oma 14.11.2012 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-121-12 hooldusõiguse peatamise

instituuti ja selle kohaldamise eelduseid. Hooldusõiguse peatamine on ennekõike ajutine

abinõu selleks ajaks, kui hooldusõiguslik lapsevanem ei saa ise hooldusõigust teostada kuigi

ta oleks selleks võimeline. Peatamise alusena on käsitletav kui lapsevanem viibib lapsest

eemal mingil objektiivsel lapse kasvatamisest mittetuleneval põhjusel (kinnipidamisasutuses,

pikaaegsel ravil vms). Viidatud sätte mõtteks on tagada lapse huvide kaitse olukorras, kus

lapsel on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa

hooldusõiguslik vanem lapse õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada.

13. Lastekaitseseaduse § 21 lg 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel,

vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (otsuste

tegemine), selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast

kaalutlusest.

14. Tallinna Linnavalitsus on andnud põhjaliku ülevaate kohtule esitatud nõudest ja selle

esitamise alustest ning ajenditest. Kohtule esitatud teabega on piisavalt põhistatud, miks laps

eestkostet vajab ning esile toodud on asjaolud, miks laps oma koduriigist lahkuma pidi.

Tegemist on äärmusliku olukorraga, kuna lapse kodukohariigis toimub sõda ja lapse

hooldusõiguslik vanem on Ukrainas. Alaealise vanaema on valmis täitma vanema kohustusi

lapse suhtes, s.o lapse eest hoolitseda ja tema üle järelevalvet teostada. Avalduse kohaselt on

selleks andnud nõusoleku enne surma alaealise Y.M ema ning telefoni teel Y.M isa, kes on e-

kirja teel saanud kätte 23.05.2024 esialgse õiguskaitse määruse ning ei ole omapoolseid

vastuväiteid (sh eestkostja isiku suhtes) esitanud.

15. Q.D on teostanud alaealise suhtes eestkostet alates 23.05.2024. Käesoleval juhul on lapse

suhtes vaja korraldada tema igapäevast elu ja võtta vastu lapse tervist, haridust ning muid

olulisi eluvaldkondi puudutavaid otsuseid. Laps vajab hoolitsust ja järelevalvet ning isikut,

2-24-7697

kes teostab tema isiku- ja varahooldusõigust. Kohtu hinnangul on vanema hooldusõiguse

peatamisega ja lapsele eestkostja määramisega võimalik tagada lapse huvide kaitse olukorras,

kus lapsel on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa

alaealisi õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada. Vanem ei saa seda teha sõjategevuse

tõttu Ukrainas. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et alaealise heaolu ja turvalisuse

huvides on põhjendatud lapse isa hooldusõigus lapse suhtes peatada, seada lapse üle eestkoste

ja määrata eestkostjaks Q.D.

16. Tulenevalt TsMS § 557 lg-st 21 märgitakse eestkoste seadmise määruses, et eestkoste

seatakse alaealisele täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks.

Kuna Ukrainas toimuva sõjategevusega seonduvat, sh hooldusõiguse peatamise aluse

äralangemise aega, ei ole võimalik ette näha, määras kohus eestkostja kuni lapse täisealiseks

saamiseni või lapse vanema hooldusõiguse ennistamiseni.

17. PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjatele nii lapse isiku- kui ka varahooldusõigus. Kohus

määras, et eestkostja Q.D teostab lapse Y.M kogu isiku- ja varahooldusõigust Eesti

Vabariigis. PKS § 140 lg 2 kohaselt ennistab kohus vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud

hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine. Seega on lapse isal võimalik pöörduda

avaldusega kohtusse, kui on selge, et hooldusõiguse peatamise alused on ära langenud.

Määruskaebus

18. Alaealise lapse isa esitas määruskaebuse, mille kohaselt tuli hooldusõiguse peatamine

üllatusena. Kuus kuud tagasi andis isa C. Y.Mle suulise nõusoleku olla ajutiseks eestkostjaks,

sõlmiti kokkulepped lapse kasvatamise osas. C. Y.M on isaga suhtlemise lõpetanud ega võta

ühendust. Sõpradelt sai isa teada, et vanaema räägib Ukrainasse naasmisest ja lapse

üleandmisest vanima poja perre. Isa soov oli kaitsta last sõja eest. Isa suhtleb lapsega iga päev

videokõne teel, jälgib rakenduse teel tema koolitegevust. Seoses Q.D poolt kohustuste

rikkumisega, mis on seotud T. Q.D surmaga seotud dokumentide esitamisega ning sellega, et

oma tegevusega takistab ta süstemaatiliselt lapse isa õigust näha last ning täielikult puudub

suhtlus isaga küsimustes, mis puudutavad tütre kasvatust ja arengut, esitab isa määrusele

kaebuse, mis puudutab alaealisele Y.M-ile eestkoste määramist ja Q.D määramist tema

eestkostjaks kuni alaealise Y.M täisealiseks saamiseni.

Menetlusosaliste seisukohad

19. Avaldaja määruskaebust ei toetanud. Asjaoludest nähtub, et eestkostja Q.D on oma

eestkostja ülesandeid täitnud korrektselt ja suure hoolivusega ning eestkostja mõistab isa ja

lapse suhete olulisust ega tee omalt poolt takistusi. Seega puuduvad andmed, mille põhjal

järeldada, et Q.D ei ole Y.M eestkostjaks sobiv isik. 13.01.2025 tegid lapse heaolu

spetsialistid kodukülastuse, kus vestlesid nii alaealise kui ka tema eestkostjaga. Laps avaldas,

et tema isa on nagu järsku hakanud tema elu vastu huvi tundma. Ukrainas isa ei elanud koos

perega. Lapsega vestlusest ei ilmnenud asjaolusid, mis viitaks sellele, et Q.D ei lubaks tal

isaga rääkida või teatud teemadel infot jagada. Q.D sõnul pidavat laps oma isaga suhtlema

telefoni teel ja vahel kasutavad Skype´i. Q.D ütles, et ta ise viibib isa ja lapse vestluste ajal

köögis ega taha neid segada. Eestkostja kinnitas, et tema ei keela lapsel isaga suhelda.

Eestkostja tõdes, et tema ise ei suhtle eriti O.Q-ga. Põhjus on selles, et laps ise räägib oma

isale igapäevaselt, kuidas tal on tervis ja kuidas läheb koolis. Lapse heaolu spetsialistid

vestlesid Q.D-ga pikemalt eestkostja ülesannetest ning lapse sidemete säilitamise olulisusest

tema bioloogilise vanemaga ning Q.D kinnitas, et ta saab sellest aru ega püüa takistada isa ja

lapse suhtlusT. Q.D tõi välja, et O.Q panustab lapse heaolusse, saates igakuiselt Y.M kontole

2-24-7697

50-60 eurot ning isa saadab lapsele vahest ka pakke. 16.01.2025 vestles lapse heaolu

spetsialist telefonitsi Ukrainas viibiva O.Q-ga, kes selgitas, et ta soovib jätkuvalt, et Q.D oleks

tema tütre Y.M eestkostjaks Eestis. Isa ei taha Y.M-i Ukraina territooriumile tuua, kuna see ei

ole lapsele turvaline koht. O.Q sõnul suhtleb ta tütrega iga päev telefoni teel, kasutab ka

kirjavahetust. O.Q sõnul tahab ta Q.D-ga normaalselt suhelda, ilma konfliktideta.

20. Alaealise lapse vanaema (eestkostja) leidis, et lapse isa etteheited on põhjendamatud. Laps

suhtleb isaga igapäevaselt, isal on ligipääs stuudiumile ja ta on kursis lapse õppeedukusega.

Eestkostja tegeleb lapsega ning tema pole süüdi, et isa ei saa Ukrainast välja.

21. Alaealisele lapsele määratud esindaja määruskaebust ei toetanud. Määratud esindaja on

suhelnud lapse Y.M-iga ja tema vanaema Q.D-ga. Y.M on esindajale kinnitanud, et soovib

näha Q.D-d oma eestkostjana. Esindajale ei olnud teada asjaolusid, mis välistaksid Q.D

määramise alaealise eestkostjaks. Esindajale on hetkel teada, et vanaema Halinal ja Y.M-il on

kõik eluks vajalik olemas. Eestkostja kasutab aktiivselt terviseportaali, neil on mõlemal

olemas perearst ja eestkostjal ligipääs lapse e-kooli. Q.D hinnangul on neil Y.M-iga väga

soojad ja usalduslikud suhted. Isaga laps suhtleb telefoni teel ja Skype´is. Eestkostja ei oleks

vastu, et lapse isa saaks tulla Eestisse, aga ta ei tea täpsemalt isa plaanide kohta. Et laps läheks

hetkel tagasi ei ole vastuvõetav lapsele endale. O.Q saadab lapse kontole igakuiselt 50-60

eurot. Määrus on seaduslik ja põhjendatud. Samuti nähtub asjaoludest, et eestkostja on oma

eestkostja ülesandeid täitnud korrektselt ja suure hoolivusega ning eestkostja mõistab isa ja

lapse suhete olulisust ega tee omalt poolt takistusi. Seega puuduvad andmed, mille põhjal

järeldada, et Q.D ei ole Y.M eestkostjaks sobiv isik.

Menetluse edasine käik

22. Harju Maakohus kuulas alaealise lapse ära 31.01.2025, kes avaldas, et suhted vanaemaga

on head ning ta ei tunne, et vanaema takistaks isaga suhelda. Isa tahab, et ta oleks praegu

Eestis, sest Ukrainas on sõja tõttu ohtlik. Isaga suhtleb igapäevaselt.

23. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu määrus on seaduslik

ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §

657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega

ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

25. Ringkonnakohus kontrollib TsMS §-st 12 tuleneva pädevuse alusel vaidlustatud maakohtu

määruse seaduslikkust ning on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel

materiaalõigust vääralt kohaldanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus

selgitab, et maakohus lähtus õigesti nii õigusabilepingu kui kehtiva siseriikliku õiguse

sätetest.

26. Selgitamist vajab, et õigusabilepingu artikkel 28 lg-te 3 ja 5 järgi tuleks Eestis elava

Ukraina kodakondsusega lapse ning tema Ukrainas elavate vanemate vaheliste õigussuhete

määramisel lähtuda üldjuhul Ukraina seadusandlusest ja pädevad oleksid Ukraina kohtud. Ka

2-24-7697

õigusabilepingu artikkel 30 lg 1 sätestab, et üldjuhul on lepingupoolte kodanike üle eestkoste

ja hoolduse seadmise asjades pädev selle lepingupoole eestkoste- ja hooldusorgan, kelle

kodanik on eestkoste- või hooldusalune isik. Seejuures rakendatakse selle lepingupoole

seadusandlust. Seega on üldjuhul Ukraina kodaniku üle eestkoste seadmiseks pädev Ukraina

kohus ning kohaldatav Ukraina õigus. Samas sätestab õigusabilepingu artikkel 30 p 4

erandlikuna selle, et edasilükkamatutel juhtumitel võib teise lepingupoole eestkoste- ja

hooldusorgan ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab esialgselt rakendatud

abinõudest viivitamatult teatama käesoleva artikkel 1 kohaselt pädevale eestkoste- ja

hooldusorganile. Rakendatud abinõud jäävad jõusse, kuni see organ ei langeta teistsugust

otsust.

27. Ringkonnakohus on analoogselt maakohtuga seisukohal, et sõda Ukrainas on käsitletav

edasilükkamatu juhtumina õigusabilepingu artikkel 30 p 4 mõttes. Eeltoodust tulenevalt on

Eesti kohus pädev eestkostet määrama ja vanemate hooldusõigust peatama Eesti õiguse

alusel. Vastasel juhul jääksid alaealise lapse õigused kaitseta. Sellist seisukohta on kinnitatud

korduvalt ka kohtupraktikas (vt TrtRnKm 16.05.2022, 2-22-4482, p 7; TlnRnKm 22.12.2023,

2-23-7855, p 24). Lisaks on selgitatud, et kuna õigusabilepingu kui rahvusvahelise lepingu

mõisteid tuleb sisustada autonoomselt, siis ei saa esialgselt rakendatavaks abinõuks

õigusabilepingu tähenduses pidada üksnes ajutise eestkostja määramist TsMS § 521 ja § 555

järgi, vaid vajalikel juhtudel ka eestkostja määramist vastavalt TsMS §-dele 526 ja 554. Ka

eestkostja määramine põhimenetluses kujutab endast õigusabilepingu tähenduses üksnes

esialgset abinõu, kuna ka sellist eestkostet on Ukraina eestkoste- ja hooldusorganil õigus

artikkel 30 p-i 4 kohaselt teistsuguse otsusega lõpetada (vt PMKm 10.11.2023, 2-23-5163, p

10; HMKm 09.11.2023, 2-22-6810, p 10; PMKm 17.10.2023, 2-22- 16078, p 11).

28. PKS § 140 lg 1 kohaselt peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt

võimetu lapse hooldusõigust teostama. Riigikohus on selgitanud, et vanema kestev võimetus

hooldusõigust teostada tähendab PKS § 140 lg 1 mõttes seda, et vanema hooldusõiguse

teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud. Sellest tulenevalt saab vanema

hooldusõiguse peatada eelkõige juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust pikema aja vältel oma

eemaloleku või muu kõrvalise takistuse tõttu teostada (vt RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121- 12,

p 14).

29. Tsiviilasjas materjalidest nähtuvalt on alaealise lapse ema surnud. Kuigi alaealise lapse isa

on küll olemas ja elus, ei ole ta võimeline seoses viibimisega sõjategevuses Ukrainas alaealise

lapse suhtes hooldusõigust teostama. Sõda kestab jätkuvalt ning selle võimaliku lõppemise

aeg ei ole hetkel ettenähtav. Eelkirjeldatud asjaoludel, mille kohaselt ei ole alaealise üks

vanem enam elus ja teisel vanemal esineb kestev takistus hooldusõiguse teostamiseks, olid

täidetud ka PKS § 171 lg-s 1 sätestatud eeldused alaealisele lapsele eestkostja määramiseks.

Alaealine laps vajas eestkostjat, kes korraldaks tema elu ja tagaks tema heaolu. Neid

asjaolusid ja kehtivat õigust arvestades peatas maakohus õigesti ka määruskaebuse esitaja

hooldusõiguse seoses alaealisele lapsele eestkostja määramisega. Hooldusõiguse peatamise ja

alaealisele lapsele eestkostja määramisega on võimalik tagada alaealise lapse huvide kaitse

olukorras, kus lapsel on küll üks hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid

tegelikult ei saa see hooldusõiguslik vanemad sõjategevuse tõttu Ukrainas oma lapse õigusi ja

huve kaitsta ega tema heaolu tagada.

30. PKS § 174 kohaselt võib eestkostjaks olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik.

Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud

või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjat valides arvestatakse tema

isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat

2-24-7697

tahet ning tema suhteid lapsega, kelle üle eestkoste seatakse, lapse üleskasvatamise

järjepidevust ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla-

või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult

dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Isiku võib eestkostjaks määrata

tema nõusolekul.

31. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja maakohtule selgitanud, et lapse ema poolt

avaldatud nägemuse kohaselt peaks alaealise lapse eestkostjaks määratama tema vanaema

Q.D, laps ise on sellega nõus ja oma nõusoleku selleks on andnud ka lapse isa. Eestkostjaks

määramisega on nõustunud ka alaealise lapse vanaema ise. Avaldaja hinnangul on

eestkostjana välja pakutud isik selleks kõlbulik. Tema sobivust on kontrollinud ka lapsele

määratud esindaja, kes toetas maakohtule esitatud avaldust. Kuna maakohtumenetluses ei ole

kohtu ette toodud ühtki asjaolu, mis välistaks eestkostjana väljapakutud isiku eestkostjaks

nimetamise, leidis maakohus õigesti ka seda, et alaealise lapse eestkostjaks tuleb määrata

tema vanaema.

32. Määruskaebuses esitatud väited ringkonnakohtu eeltoodud seisukohta ei muuda. Väidetud

eestkostja poolset suhtluse takistamist alaealise lapsega avaldaja ja lapsele määratud esindaja

ei tuvastanud. Vastupidi, määruskaebusele esitatud vastusest nähtuvalt toetab eestkostja igati

alaealise lapse suhtlust oma elusoleva vanemaga. Maakohus on alaealise lapse pärast

määruskaebuse esitamist ka isiklikult ära kuulanud ning välja selgitanud, et suhtlus

määruskaebuse esitajaga toimib vastupidiselt väidetule igapäevaselt telefoni, vahel ka

videokõnede, teel (dtl 144). Väidetud eestkostja soovi naasta alaealise lapsega Ukrainasse ei

ole maakohus ärakuulamise käigus ega avaldaja ning alaealise lapsele määratud esindaja

tuvastanud.

33. Asjaolud, et määruskaebuse esitaja ja eestkostja suhtlus ei laabu kaebuse esitaja soovi

kohaselt ning ta pole saanud soovitud dokumente seoses alaealise lapse ema surmaga,

maakohtu määruse tühistamise aluseks ei ole. Ringkonnakohus selgitab, et Eesti õiguse

kohaselt on eestkostja aruandekohustuslik (ainult) kohtu ees (PKS § 194) ning tema tegevuse

üle teostab järelevalvet kohus (PKS § 193 lg 1). Sealjuures võib kohus PKS § 193 lg 2

kohaselt teha eestkostjale ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata

jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada. PKS § 197 lg 1 täpsustab, et kohus võib

eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel

ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine

kahjustaks eestkostetava huve. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt teeb kohus eestkostja

vabastamisel korralduse eestkoste edasiseks teostamiseks.

34. Eestkostja vabastamisest tuleb eristada eestkoste lõppemist, mis PKS § 195 kohaselt

lõpeb: 1) eestkostetava surmaga; 2) vanema hooldusõiguse taastumisega; 3) eeskostetava

lapsendamisega; 4) eeskostetava täisealiseks saamisega. Seega, juhul, kui maakohtu

tuvastatud hooldusõiguse peatamise alus (alaealise lapse isa on hooldusõiguse teostamisel

Ukraina sõja tõttu takistatud) langeb ära, on määruskaebuse esitajal õigus pöörduda PKS §

140 lg 2 alusel vanema hooldusõiguse ennistamiseks maakohtusse, nagu on õigesti selgitanud

ka maakohus.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

35. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel alaealisele lapsele riigi

õigusabi osutamisega seotud kulud, so riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda,

muud kulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

2-24-7697

36. Määrusele võib esitada määruskaebuse tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja §

532 lg-st 1.

37. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaanile asendab

kohtukoosseisu liiget Indrek Sootsi kohtunik Siret Siilbek.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/