2-25-6412/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.07.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-6412

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi G.E vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6042,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital,

registrikood

11919806

Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar

Kostja: G.E; isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 14.07.2025

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega täies ulatuses.

2. Välja mõista G.E-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 6042,42 eurot.

3. Jätta otsuse täitmist tagava abinõuna kuni otsuse täitmiseni jõusse Tartu Maakohtu

05.05.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-6412 kohaldatud hagi tagamise abinõu,

millega seati kinnistusraamatu registriossa xxxxxx G.E-le kuuluvale kinnisasjale

kohtulik hüpoteek summas 7413,42 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

4. Menetluskulud jätta G.E kanda.

5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 1371

eurot, sh riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 671 eurot.

6. Mõista G.E-lt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud

1371 eurot.

7. G.E peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 25.04.2025 esitatud hagis G.E-lt R. G.E võlgnevuse

tasumist tulenevalt pärimisseaduse (PärS) § 126 sätestatust.

Hagiavalduse kohaselt toimub R. G.E suhtes hageja esitatud täitmisavalduse alusel täiteasi

nr 084/2022/3537 Tartu Maakohtu 10.06.2022. a tsiviilasjas nr 2-22-103067 tehtud otsuse

täitmiseks. Täitemenetlus pole tulemusi andnud, täitmata rahalisi kohustusi on antud

täiteasjas kokku 6042,42 eurot.

Hagejale teadaolevalt on R. G.E loobunud oma ema K. S. pärandist oma õe G.E (kostja)

kasuks. Pärandvarasse kuulus kinnisasi registriosa numbriga nr xxxxxx (korteriomand

asukohaga xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), mille ainuomanikuks sai

G.E.

Kuna R. G.E ei ole hoolimata jõustunud kohtulahenditest ja täitemenetlusest enda rahalisi

kohustusi enam kui kahe ja poole aasta jooksul täitnud ja tal puudub muu vara, mille arvelt

nõuet rahuldada, esitab hageja nõude G.E vastu PärS § 126 alusel.

Hageja palub G.E-lt välja mõista 29.11.2019. a surnud K. S. pärandvara arvel R. G.E Tartu

Maakohtu 10.06.2022. a otsusest kohtuasjas 2-22-103067 tulenev võlgnevus hageja ees, mis

hagiavalduse esitamise seisuga on 6042,42 eurot.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 06.05.2025 määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja sai hagimaterjalid

kätte 07.05.2025 ning avaldas kohtule saadetud kirjas, et tema pole esitatud nõudest teadlik,

pole võlgnevust tekitanud ning tal puuduvad vahendid võlgnevuse tasumiseks.

Kohus andis kostjale 28.05.2025 kirjaga täiendava tähtaja korrektse hagivastuse esitamiseks

ning selgitas õigusabi saamise võimalusi. Kostja nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

3. 06.06.2025 määras kohus asjas kohtuistungi 14.07.2025. Kostja sai kutse kätte 06.06.2025

ning avaldas kohtule saadetud kirjas, et ta ei tule istungile. Kostja ei esitanud taotlust istungi

edasilükkamiseks. Asjas toimus 14.07.2025 kohtuistung, kuhu ilmus hageja esindaja. Kostja

istungile ei ilmunud.

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile,

muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse,

lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita

või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 413 lg 3 sätestab, et kohus ei tee tagaseljaotsust, kui:

1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole

selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise

nõudeid;

2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on

seda põhistanud;

3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.

TsMS § 422 lg 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või

kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige

liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille

tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

5. Hageja esitas istungil tagaseljaotsuse tegemise taotluse, mille kohus rahuldas. TsMS § 413

lg 3 välistused puuduvad: kostja kutsuti istungile õigel ajal ning kutses on selgitatud istungilt

puudumise tagajärgi; kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile

ilmumata jätmisest; kostja ei ole andnud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus

menetluses ega ilma tema osavõtuta. Kohus märgib, et kostja 06.06.2025 e-kirjas toodud

põhjendust – kostja töölolek graafiku alusel – ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks TsMS §

413 lg 1 p 2 ning § 422 lg 1 mõttes.

Kohus leiab, et hagiavaldus on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud piisaval määral selleks, et kohus saaks teha tagaseljaotsuse. Hagi on võimalik

rahuldada PärS § 126 alusel, mille kohaselt võlausaldaja võib nõuda, et pärandist loobunu

need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast

pärandiosast. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes

pärivad pärandist loobunu asemel.

Kohus on kontrollinud PärS § 126 kohaldamise eeldusi ning leiab, et need on täidetud.

Kohus arvestab lisaks hagiavalduses esitatud tõenditele kohtu poolt hageja taotlusel

täiendavalt kogutud tõendit – Tartu notar M.D 20.01.2020 koostatud notariaalakti

„Pärimismenetluse algatamise, pärandist loobumise ja pärandi vastuvõtmise avaldus“.

Ka on kohus mh kontrollinud kostjalt väljamõistetava summa kujunemist.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi tagamine

6. Kohus rahuldas 05.05.2025 määrusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital 02.05.2025 taotluse

hagi tagamise abinõu asendamiseks ning seadis hagi tagamise korras kinnistusraamatusse

registriossa xxxxxx G.E-le kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi summas 7413,42

eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita.

TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse

kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik

ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise tühistamist. Kohtu hinnangul on hagi tagamise abinõu

jõussejätmine vajalik kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ning kohus jätab 05.05.5025

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kuni otsuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 700 eurot ja

õigusabikulude 671 eurot väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 1371 eurot.

Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 700 euro suuruse

riigilõivu osas põhjendatud. Samuti peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu 671 eurot,

arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu, menetluse kestust ja asjas

toimunud istungit.

Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskulude katteks välja mõista 1371 eurot.

9. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

10. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin