2-24-139826/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-139826

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi N L vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2797.37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja A T, e-post xxx

kostja N L (isikukood xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kogu B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi N L’i (isikukood xxx)

vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

2-24-139826

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. B2 Impact OÜ esitas 05.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võla nõudes. Kohus tegi 07.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

17.01.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 24.01.2025 hagiavalduse N L vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub

kostjalt välja mõista lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1936.35 eurot, intress 256.66

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 355.30 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis

põhinõudelt, so 1936.66 eurolt alates 25.01.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, menetluskulud summas 405 eurot (riigilõiv 292.61 eurot

hagiavalduselt riigilõiv 92.39 maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja menetluskulu 20 eurot)

ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx vahel 06.11.2020 sõlmitud

krediidikontoleping nr xxx. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu

ütles xxx lepingu 11.08.2024 üles. xxx loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule

koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

18.02.2025 jättis kohus hagi käiguta ning määras tähtaja hagi täpsustamiseks.

28.02.2025 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis

krediidiandja aluseks taotluses esitatud andmeid, kostja tausta, maksehäireid ning kostja

poolt esitatud andmete tõesust. Krediidiandja võttis arvesse: kostja enda poolt teavitatud

sissetuleku - 900 eurot; - pensioniregistri andmetel sissetuleku 816.65 eurot; - kostja enda

poolt esitatud finantskulud - 0 eurot, kuid krediidiandja kohaldas 100 eurot

finantskohustuste suuruseks ning majapidamiskuludeks 100 eurot; - ülalpeetavad puuduvad.

Krediidivõimelisuse hindamisel ja krediidiotsuse tegemisel on lähtutud Pensionikeskuse

andmetest summas 816.65 eurot, sest krediidiandja ei arvesta otsuse tegemisel sissetulekut,

mis on kostja märgitud sissetulekust, kui see on suurem. Kui vaadata Pensionikeskuse

andmeid, siis need suures osas ühtivad kostja märgitud sissetulekuga (ca 40 eurot vahe), ehk

kostja teavitatud sissetulekus saab kindel olla.

Kohustuste hindamisel arvestab krediidiandja ja automatiseeritud süsteem varaliste

kohustuste, sealhulgas finantskohustuste, võimaliku suurenemise mõju (eeldatakse, et

kohustused suurenevad krediidi tagasimakse ajal 5%) - seega kostja teavitatud kohustused

summas 0 eurot ja 0 eurot, millele krediidiandja kohaldas kokku 424 eurot + 5% ning

krediidifailis on see nähtav nii: - Arvesse võeti antud juhul ilmselgelt sissetulekut, mis on

Pensionikeskuse andmebaasi kaudu tuvastatud ning see peab olema suurem kui 300 eurot,

mis kõnealuse kostja puhul oli suurem; - Taotleja on ei tohi olla töötu, pensionil,

töövõimetuspensionil, õpilane - võlgnik märkis, et ta on xxx; - Puuduvad avalikes ja

2-24-139826

mitteavalikes andmebaasides (Taust, Creditinfo andmebaas) maksehäired - kostjal ei olnud

kehtivaid ega kehtetuid maksehäireid.

Hageja esitas laenuteenindamise suhtarvu ja vaba raha jäägi arvutuskäigu ning järelduse, et

need näitajad vastasid xxx poolt kehtestatud krediidivõimelisuse kriteeriumitele (kasutatud

väljavõttel olevaid andmeid). xxx sisereeglite kohaselt on nõutav, et DTI ei oleks suurem kui

70%. Laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (100+79) / 817,9 =0,22 ehk 22%. Vaba raha

jäägiks kujunes (486 – 200) –22*1,1 – 424 = 162,2 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot).

Harju Maakohus võttis 24.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

Kohtul ei õnnestunud kostjale N L’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja

elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja

selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte

toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 17.04.2025 kohtumäärusega avaliku

kättetoimetamise.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

26.06.2025 kohustas kohus hagejat täpsustama ja selgitama hagi alust.

07.07.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele koos nõude ümberarvestusega.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2-24-139826

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

2-24-139826

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi

esialgne võlausaldaja päringu pensioniregistrisse, lähtus kostja

laenutaotlustest,

krediidiandja kohaldas 100 eurot finantskohustuste suuruseks ning majapidamiskuludeks

100 eurot, krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega kehtetuid maksehäireid polnud.

Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi

päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal

lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Krediidiandja on kasutanud

majapidamiskulude ja finantskohustuste puhul piirmäärasid, kuid krediidiandja ei ole

kontrollitud, kas kehtestatud piirmäärad olid kooskõlas kostja reaalsete kulutustega. Lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt peab kostja tasumata

põhiosa 1666.47 eurot, intressi VÕS § 94 kohaselt 79.52 eurot, viivist tuleb arvestada

põhiosalt 1666.47 eurot alates 12.08.2024-07.07.2025 ja on kokku 54.20 eurot. Lisaks nõuab

hageja sissenõudmiskulusid 35 eurot.

Võttes arvesse hageja esitatud nõude ümberarvestust ei ole kohtu hinnangul leping kehtivalt

üles öeldud (VÕS § 416). Ülesütlemisavaldus esitati hagejale 22.07.2024, millega anti

kostjale täiendav tähtaeg kuni 11.08.2024. Nõude ümberarvestuse kohaselt tegi hageja

viimase makse 03.06.2024. Hageja ei ole toonud välja, et kostjal oli ümberarvestuse

kohaselt osaliselt võlgnevus juba juuni kuus. Kostja ei olnud lepingu ülesütlemise hetkeks

(11.08.2024) viivituses 3 osamakse tasumisega.

Lepingu kohaselt oli minimaalse kuumakse arvutamise perioodiks 60 kuud. Viimane

väljamakse tehti kostjale 28.12.2023, mistõttu ei ole lepingu tähtaeg saabunud.

TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Kohus on hagejale 18.02.2025 ja 26.06.2025 selgitanud, et kui peale

tagasimaksete uuesti määramist ei ole ülesütlemine kehtiv, on võimalik krediidileping uuesti

üles öelda või esitada TsMS § 369 kohane edasiulatuv lepingust tulenevate sissenõutavaks

muutuvate kohustuste täitmise nõue. Hageja ei ole vastavaid taotlusi esitanud.

Kohus on andnud hagejale korduvalt võimaluse esitada nõude ümberarvestus. Kohtul ei ole

võimalik hageja esitatu alusel tuvastada, mis summas on laenulepingust tulenev nõue

muutunud sissenõutavaks. Lepingu üldtingimuste punktis 11.2. on selgitatud, kuidas

kujuneb minimaalne kuumakse: summa arvutamiseks jagatakse krediidi ja intressi summa

minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga, kasutades annuiteetgraafiku

meetodit nii, et minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu minimaalse kuumakse arvutamise

perioodi vältel, v.a viimane makse ,mis erineb ümardamise tõttu. Minimaalne kuumakse ei

ole siiski ühelgi juhul (välja arvatud viimane tagasimakse) väiksem kui 10 eurot. Nõude

ümberarvestuses on välja toodud vaid laenusumma ning kostja teostatud tagasimaksed, kuid

puudub info minimaalse kuumakse suuruse kohta, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, mis

summas on muutunud hageja nõue sissenõutavaks.

2-24-139826

Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud ka hageja viivise ja

sissenõudmiskulude nõue.

6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kogu hagi rahuldamata.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

8. Kuna kohus jättis kogu hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Kuna kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, siis määrab kohus, et

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult

kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik