2-24-15756/34 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise koht ja aeg

14. juuli 2025

Tsiviilasja number

2-24-15756

Tsiviilasi

K.U xx (K.U) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/

võlgnik

K.U

(ik

XXX; elukoht xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx; e-post XXX;

tel XXX );

usaldusisik Y.O (e-post XXX, tel xxxxxxxxx);

Võlausaldajad:

1. AS Swedbank (10060701);

2. B2 Impact OÜ (rk 11542046);

3. Rediem Capital AB (rk 559310-4697);

4. Modena Estonia OÜ (rk 14820592);

5. AS SEB Pank (rk 10004252);

6. Aktiva Finance Group OÜ (rk 10746479);

7. Bigbank AS (rk 10183757);

8. Elisa Eesti ASB (rk 10069659);

9. OÜ GS Core (rk 16183586);

10. Kohtutäitur F.M

11. Kohtutäitur Anne Böckler

12. Kohtutäitur Oksana Kutšmei

RESOLUTSIOON

1. Määrata võlgniku K.U xx võlausaldaja Swedbank AS nõuded kindlaks järgmiselt:

1.1. lepingust nr 22-030114-VL tulenev nõue 3058,10 eurot (põhinõue);

1.2. lepingust nr 22-036055-RK tulenev nõue 0 eurot.

2. Kinnitada K.U xx võlgade ümberkujundamise kava järgnevalt:

Võla-

usaldaja

Kohustuse

liik

Põhinõue

Kõrval-

nõue

Kohus-

tuste kogu-

summa

Kohus-

tuse

täitmise

periood

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

Kohustuse

täitmise

ulatus

eurodes

Kohustuse

täitmise

ulatus /

põhi-

kuupäev

kuus,

kvartalis)

arv ja

suurus

kohustuse

täitmise

ulatus %-

des

I grupp – tarbijakrediidist tulenevad nõuded, mille osas puudub kohtulahend

AS

Swedbank

võlanõue

3058,10

0,00

3058,10

kuud

15. kpv

59 /35,68

1 / 35,55

2140,67

70,00% /

70,00%

II grupp – tarbijakrediidist tulenevad nõuded, mille osas on kohtulahend

B2 Impact

OÜ

võlanõue

1071,73

487,92

1559,65

kuud

15. kpv

59 / 12,5

1 / 12,71

750,21

48,10% /

70,00%

B2 Impact

OÜ

võlanõue

1887,70

1035,82

2923,52

kuud

15. kpv

59 / 22,02

1 / 22,21

1321,39

45,20% /

70,00%

B2 Impact

OÜ

võlanõue

7261,47

998,53

8260,00

kuud

15. kpv

59 / 84,72

1 / 84,55

5083,03

61,54% /

70,00%

B2 Impact

OÜ

võlanõue

486,40

164,57

650,97

kuud

15. kpv

59 / 5,67

1 / 5,95

340,48

52,30% /

70,00%

Rediem

Capital AB

võlanõue

3781,16

2509,23

6290,39

kuud

15. kpv

59 / 44,11

1 / 44,32

2646,81

42,08% /

70,00%

Modena

Estonia

OÜ

võlanõue

578,95

108,34

687,29

kuud

15. kpv

59 / 6,75

1 / 7,02

405,27

58,97% /

70,00%

AS SEB

Pank

võlanõue

2668,84

538,08

3206,92

kuud

15. kpv

59 / 31,14

1 / 30,93

1868,19

58,25% /

70,00%

Aktiva

Finance

Group OÜ

võlanõue

2829,73

784,86

3614,59

kuud

15. kpv

59 / 33,01

1 / 33,22

1980,81

54,80% /

70,00%

Aktiva

Finance

Group OÜ

võlanõue

2114,56

742,10

2856,66

kuud

15. kpv

59 / 24,67

1 / 24,66

1480,19

51,82% /

70,00%

Aktiva

Finance

Group OÜ

võlanõue

376,79

44,64

421,43

kuud

15. kpv

59 / 4,40

1 / 4,15

263,75

62,59% /

70,00%

Aktiva

Finance

Group OÜ

võlanõue

490,91

41,73

532,64

kuud

15. kpv

59 / 5,73

1 / 5,57

343,64

64,52% /

70,00%

Aktiva

Finance

Group OÜ

võlanõue

673,49

60,68

734,17

kuud

15. kpv

59 / 7,86

1 / 7,70

471,44

64,21% /

70,00%

Bigbank

AS

võlanõue

714,25

266,42

980,67

kuud

15. kpv

59 / 8,33

1 / 8,51

499,98

50,98% /

70,00%

Elisa Eesti

AS

võlanõue

628,47

230,06

858,53

kuud

15. kpv

59 / 7,33

1 / 7,46

439,93

51,24% /

70,00%

GS Core

OÜ

võlanõue

870,18

69,30

939,48

kuud

15. kpv

59 / 10,15

609,13

64,84% /

1 / 10,28

70,00%

III grupp – kohtutäiturite nõuded

F.M

täituritasu

115,90

0,00

115,90

kuud

15. kpv

59 / 1,93

1 / 2,03

115,90

100,00%

Anne

Böckler

täituritasu

231,80

0,00

231,80

kuud

15. kpv

59 / 2,49

1 / 2,64

149,55

64,52%

Anne

Böckler

täituritasu

292,80

0,00

292,80

kuud

15. kpv

59 / 3,16

1 / 3,40

189,84

64,84%

Anne

Böckler

täituritasu

628,30

0,00

628,30

kuud

15. kpv

59 / 5,43

1 / 5,19

325,56

51,82%

Oksana

Kutšmei

täituritasu

601,70

0,00

601,70

kuud

15. kpv

59 / 5,84

1 / 5,96

350,52

58,25%

Oksana

Kutšmei

täituritasu

970,42

0,00

970,42

kuud

15. kpv

59 / 9,95

1 / 10,13

597,18

61,54%

Oksana

Kutšmei

täituritasu

250,10

0,00

250,10

kuud

15. kpv

59 / 2,46

1 / 2,33

147,47

58,97%

Oksana

Kutšmei

täituritasu

384,30

0,00

384,30

kuud

15. kpv

59 / 3,08

1 / 3,13

184,85

48,10%

Oksana

Kutšmei

täituritasu

628,30

0,00

628,30

kuud

15. kpv

59 / 4,73

1 / 4,91

283,98

45,20%

Oksana

Kutšmei

täituritasu

250,10

0,00

250,10

kuud

15. kpv

59 / 2,68

1 / 2,48

160,60

64,21%

Oksana

Kutšmei

täituritasu

195,20

0,00

195,20

kuud

15. kpv

59 / 2,04

1 / 1,81

122,17

62,59%

Oksana

Kutšmei

täituritasu

231,80

0,00

231,80

kuud

15. kpv

59 / 2,02

1/2,06

121,24

52,30%

Oksana

Kutšmei

täituritasu

762,50

0,00

762,50

kuud

15. kpv

59 / 5,35

1 / 5,19

320,84

42,08%

Oksana

Kutšmei

täituritasu

677,10

0,00

677,10

kuud

15. kpv

59 / 6,18

1 / 6,43

371,05

54,80%

Oksana

Kutšmei

täituritasu

292,80

0,00

292,80

kuud

15. kpv

59 / 2,49

1 / 2,37

149,28

50,98%

Oksana

Kutšmei

täituritasu

292,80

0,00

292,80

kuud

15. kpv

59 / 2,50

1 / 2,54

150,04

59,99%

KOKKU

36 298,65

8082,28

44 380,93

59 / 406,40

24 384,98

1 / 407,39

3. Jätta võlgade ümberkujundamise kavast välja võlausaldaja Politsei- ja Piirivalveameti

nõue tervikuna.

4. Kohustada K.U tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 15.

augustil ning edaspidi iga kuu 15. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud

tingimustel. Kava täitmise tähtaeg on 15. juuli 2030.

5. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Y.O .

6. Kohustada K.U xx esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 20. augustiks 2025 ning edaspidi iga aasta

20. augustiks. Viimane aruanne kava täitmise kohta esitada 20. juuliks 2030, mille

usaldusisik edastab ka kohtule.

7. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande K.U xx võlgade ümberkujundamise

kohta menetluse lõpuks.

8. Rahuldada Y.O 30. mai 2025 esitatud taotlus:

7.1. Kohustada kohtutäitur Oksana Kutšmeid võimaldama K.U xx kasutada K.U xx

suhtes algatatud täitemenetluses täiteasjas nr 084/2023/7936 arestimise käigus

deponeeritud raha võlgade ümberkujundamiskava täitmiseks.

7.2. Kohustada kohtutäitur F.M-i , kohtutäitur Oksana Kutšmeid ja kohtutäitur Anna

Böcklerit lubama K.U xx kasutada ümberkujundamiskavaga hõlmatud perioodil K.U

xx kontodele laekuvaid ja deponeeritud summasid ümberkujundamiskava täitmiseks.

9. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud K.U xx kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

10. Määrata K.U xx usaldusisiku Y.O tasuks 1255,50 eurot (käibemaksuta).

10.1. Usaldusisiku tasu 1200 eurot maksta välja K.U xx poolt kohtu deposiidina 29.12.2024,

10.01.2025 ja 17.02.03.2025 tasutud summa arvelt Avitase OÜ-le (registrikood

12683613, konto nr EE761010220233760220).

10.2. Usaldusisiku tasu 55,50 eurot jätta võlgniku kanda ja tasuda Avitase OÜ-le

(registrikood 12683613, konto nr EE761010220233760220).

11. Tühistada Tartu Maakohtu 7. novembri 2024 määrusega maksejõuetusavalduse

tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

12. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule. Edastada määrus resolutsiooni p 10.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

13. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

14. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale

vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või

võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. K.U (avaldaja/ võlgnik) esitas 17.10.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ning ülalpeetavad puuduvad. Avaldaja töötab xx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx infokassa teenindajana ja tema sissetulekuks on töötasu 1390 eurot.

Igakuised väljaminekud on 730 eurot: eluasemekulud keskmiselt 150 eurot, kulutused toidule

200 eurot, kulutused riietele, jalanõudele 20 eurot, kulutused transpordile 150 eurot, sidekulud

40 eurot. kulutused tervishoiule, hügieenitarvetele 30 eurot, muud kulutused 140 eurot.

Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on ligikaudu 600 eurot. 06.11.2024 ärakuulamisel selgitas

võlgnik, et soovib võlgade ümberkujundamist, kuna soovib säilitada auto, mis on vajalik tööl

käimiseks. Igakuiselt suudaks võlgnik kohustuste täitmiseks tasuda 400 eurot. Võlgniku

eesmärk on võlad tasuda ja eluga edasi minna.

2. Kohus võttis 07.11.2024 määrusega K.U xx maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema

usaldusisikuks Y.O . Sama määrusega peatas kohus võlgniku suhtes läbiviidava täitemenetluse

või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 05.12.2024 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17

sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste

ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisik toetas võlgade ümberkujundamise

menetluse läbiviimist.

4. Kohus määras 13.12.2024 usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa

suuruseks 1200 eurot osamaksetena.

5. Kohus algatas 03.03.2025 määrusega K.U xx võlgade ümberkujundamise menetluse.

6. Usaldusisik esitas 30.05.2025 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks.

Kava kohaselt on ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus 44 380,93 eurot. Võlgnik töötab

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx infokassa teenindajana. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1390

eurot. Võlgnikule kuulub sõiduk, mille väärtus on u 4000 eurot.

Kõigi nõuete puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega, välja arvatud rahatrahv ja

kohtutäiturite nõuded. Üldjuhul tuleb krediidiandjal tarbijakrediidilepingu puhul krediidiandjate

ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Usaldusisik kontrollis nõuete puhul, mille osas ei ole jõustunud kohtulahendit,

vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Kohtulahenditega nõuete puhul ei ole

usaldusisik vastutustundlikku laenamist kontrollinud.

Usaldusisik on seisukohal, et AS Swedbank ei ole võlgnikult pangakontode väljavõtteid laenu

väljastamisel küsinud ja usaldusisikule ühtki tõendit esitanud, seega loeb usaldusisik, et

võlausaldaja on rikkunud VTL põhimõtete järgimist ning usaldusisik on nõuded

ümberarvestanud.

Usaldusisiku hinnangul on võlausaldaja rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 4034 sätestatud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu on põhjendatud lugeda intressimääraks VÕS §

94 lg-s 1 sätestatud intressimäär. Usaldusisik on teinud nõuete osas ümberarvestused ning

arvestanud võlgniku poolt tehtud maksed põhinõuete ja seadusjärgse intressi katteks.

Seadusjärgset intressi on arvestatud lepingu ülesütlemiseni.

7. Kava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest ja elatusmiinimumist. Hetkel kehtestatud

miinimumpalga järgi on vastavalt täitemenetluse seadustikule § 132 elatusmiinimum

2025.aastal võlgnikul 886 eurot. Praeguseid sissetulekuid arvestades jääb võlgnikule keskmiselt

igapäevasteks kuludeks 983,58 eurot (1390 - 406,42 = 983,58). Võlgniku enda hinnangul on tal

reaalselt võimalik tasuda maksimaalselt 400 eurot kuus. Arvestades praegust üleüldist

majandusseisu, jätkuva hinnatõusu prognoose ja võlgniku sissetulekuid, võlgniku kulusid, on

kava koostatud 60 kuu peale, mil kuumakseks kõigi ümberkujundatavate nõuete peale tuleb

keskmiselt 406,42 eurot. Ümberkujundamiskava ei ole selliselt mõttekas koostada, kus võlgnik

ei suuda kogu kava täitmise ajal kava täita. Seetõttu on kava koostamisel arvestatud nii üldise

majanduskliimaga kui ka võlgnikust tulenevate aspektidega (sissetulekud, elamiskulud,

elatusmiinimum). Arvestades võlgniku koguvõlgnevuse suurust ja sissetulekuid, tasub võlgnik

60 kuu jooksul 70% õiguspärastest põhinõuetest. Kavas on vähendatud kõrvalkulusid

kohtulahendiga nõuete puhul 100% ning põhinõudeid kõigi nõuete puhul 30%. Kohtutäiturite

nõuded tasub võlgnik vastavalt nõude aluseks oleva nõude proportsioonile kavas.

8. Võlgade ümberkujundamisel tuleb võrrelda võlausaldajate huve võlgade ümberkujundamisel ja

pankroti korral. Kehtiva seaduse FiMS § 49 lg 1 kestab kohustustest vabastamise menetlus 3

aastat, kusjuures vastavalt FiMS § 47 lg 7 ei rakendada pankrotimenetluse ajal FiMS § 47 lg 3-

6, seega esimesed 6 kuud teostaks pankrotihaldur kinnipidamisi võlgniku sissetulekutest

vastavalt Täitemenetluse seadustikule ning u 30 kuud toimuks kohustuste tagasi maksmine

võlgniku poolt. Eraisiku pankrotimenetluses saab pankrotihaldur kinnipidamisi teha summas

3144 eurot (6 x 524 = 3144). Lisaks laekuks pankrotimenetluses vara müügist u 3040 eurot

eeldusel, et sõiduk müüakse 4000 euroga ning müügitulemist on maha arvestatud pankrotikulud.

Võlgniku poolt tehtavad maksed KVM ajal pärast pankrotimenetluse lõppemist on u summas 11

790 eurot (30 x 393 = 11 790). Kohustustest vabastamise menetluses tuleb arvestada aga

kuludega (usaldusisiku tasu). Kokku saaksid võlausaldajad pankrotimenetluse korral seega u 17

974 eurot (3144 + 3040 + 11 790 = 17 974). Kavaga saaksid rahuldatud aga võlausaldajate

põhinõuded summas 24 384,98 eurot ehk 6410,98 eurot rohkem kui pankrotimenetluse korral.

Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajatele 24

384,98 eurot ehk 70% õiguspärastest põhinõuetest (kavast välja jäänud trahviga seotud

täituritasu tasutakse 100% ulatuses). Võlgniku soov on vältida pankrotimenetlust. Võlgade

ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikule oma kohustuste

ümberkujundamine, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Võlgade

ümberkujundamise menetluse peamine eesmärk on anda inimesel uus võimalus.

9. Ümberkujundamiskavast on välja jäänud Politsei-ja Piirivalveameti nõue, võlgnik tasub rahatrahvi

kava väliselt.

10. Usaldusisikule esitasid kava kohta tähtaegselt oma seisukoha 4 võlausaldajat. B2 Impact OÜ ja

Bigbank AS on nõus usaldusisiku poolt koostatud ümberkujundamiskavaga. OÜ Rediem

Capital AB, Modena Estonia OÜ, AS SEB Pank, Elisa Eesti AS, kohtutäitur F.M , kohtutäitur

Anne Böckler ja kohtutäitur Oksana Kutšmei tähtajaliselt, s.o. 29.05.2025, avaldusi ega oma

seisukohta ei esitanud.

GS Core OÜ esitas vastuväite kavale 30.05.2025, s.o. hilinenult. Võlausaldaja ei ole esitanud

usaldusisikule tähtaja ennistamise taotlust, samuti ei ole võlausaldaja põhjendanud vastuväite

hilinemist. FIMS § 25 lg 1 ls 2 kohaselt avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse,

et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.

Vastuväite kavale esitasid kaks võlausaldajat:

Aktiva Finance Group OÜ ei nõustu kavaga. Võlausaldaja ei pea põhjendatuks võlgade

ümberkujundamise kava ning selle aluseks olevate põhimõtete osas. Kava kohaselt rahuldatakse

vaid 50-64% kõikidest nõuetest. Võlausaldaja nõude aluseks on täitedokumendid. Võlausaldaja

on pöördunud kohtusse ja kandnud täiendavaid kulusid nõude rahuldamiseks. Lisaks eeltoodule

leiab võlausaldaja, et võlgade ümberkujundamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud.

Kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks.

Aktiva Finance Group OÜ on seisukohal, et menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks

makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda

oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev

vara võõrandataks pankrotimenetluses.

Usaldusisiku seisukoht Aktiva Finance Group OÜ vastuväitele: usaldusisik ei nõustu

võlausaldaja seisukohaga. Usaldusisikule jääb arusaamatuks, millise kava kohta seisukoht

esitatud on, sest võlausaldaja vastuväites olevad faktid ei ole asjakohased. Nimelt rahuldatakse

kavaga kogu nõuetest mitte 50-64%, vaid 42-100% kogu nõuetest. Võlausaldaja mainib, et

kinnisasja müügi vältimine ei saa olla põhjuseks ümberkujundamiskava kinnitamiseks.

Usaldusisik juhib siinkohal kohtu ja võlausaldaja tähelepanu asjaolule, et võlgnikul puudub

kinnisvara, seega ei ole selline väide asjakohane.

AS Swedbank ei nõustu ümberkujundamiskavaga osas, mille kohaselt on Swedbank AS

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja mistõttu on usaldusisik võlausaldaja nõuded

seadusjärgse intressimääraga ümber arvestanud. Võlausaldaja möönab, et ei esitanud

usaldusisikule menetluse alguses pangakonto väljavõtteid, kuid põhjusel, et võlgnik arveldas AS

Swedbankis ja pangal oli tema arveldusarvele ligipääs. Võlausaldaja palub ümber kujundada

ümberarvestamata nõuded või alternatiivselt kujundada ümber võlausaldaja poolt

ümberarvestatud nõuded.

Usaldusisiku seisukoht

AS Swedbank

vastuväitele

: usaldusisik ei nõustu võlausaldaja

vastuväitega. Võlausaldaja on oma vastuväites toonud välja vastutustundliku laenamise (VTL)

analüüsi, esitanud usaldusisikule AS Swedbank konto väljavõtted, nõuete ümberarvestused ja

maksehäireregistri raporti. Usaldusisik on seisukohal, et võlausaldajal on kohustus esitada

tõendid kohe menetluse alguses, et usaldusisik saaks teha oma tööd ökonoomselt ja õigeaegselt.

Olukord, kus tõendid esitatakse usaldusisikule alles pärast kava esitamist, eriti olukorras, kus

usaldusisik on püüdnud korduvalt võlausaldajalt vajalikke dokumente saada, on

võlausaldajapoolne pahatahtlik käitumine. Usaldusisik palus korduvalt esitada nõuete

ümberarvestused või tõendid ümberarvestamiseks, kuna esitatud tõendite ja võlgniku

pangakonto väljavõtete põhjal ei olnud võimalik vaba tagasimaksega krediitkaardi kohustust

ümber arvestada. Võlausaldajale on oma nõude tõendamine kohustuslik, samuti

vastutustundliku laenamise järgimise tõendamine. Kui võlausaldaja ei ole oma nõuet või

ümberarvestust tõendanud, on usaldusisiku hinnangul nõue põhjendamatu. Võlausaldaja

käitumine, kus usaldusisik korduvalt nii algstaadiumis kui kava koostamise etapis küsis

tõendeid ning võlausaldaja jättis need teadlikult ja tahtlikult esitamata, on pahatahtlik ja

menetlust takistav. Usaldusisiku hinnangul ei tohiks olla võlausaldaja selline käitumine

maksejõuetusmenetluses ega võlgade ümberkujundamise menetluses aktsepteeritav.

Usaldusisik ei nõustu võlausaldaja väitega, et võlausaldaja on järginud VTL põhimõtteid. AS

Swedbank on lõpuks esitanud usaldusisikule konto väljavõtted, kuid ainult Swedbank konto

väljavõtted. Esitatud väljavõtetelt on aga näha, et võlgnik teeb makseid omanimelisele teisele

kontole, seega oli võlausaldajal olemas info, et võlgnik kasutab veel teisi kontosid. Võlausaldaja

on ise kinnitanud oma vastuväites, et: „...enne lepingu sõlmimist ei olnud vajalik eraldi kliendilt

krediidivõimelisuse hindamiseks konto väljavõtteid küsida, sest klient arveldas Swedbank AS-is

ning pangal oli tema kontole ligipääs.” Usaldusisiku hinnangul jättis Swedbank järelikult

krediidivõime hindamata ja rikkus seega vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist.

Usaldusisik on teinud väikelaenu lepingu osas ümberarvestuse võlgnikult küsitud konto

väljavõtte põhjal. Võlausaldaja poolt esitatud nõude arvestus ei kajasta ümberarvestust, vaid

nõude arvestust, mis ei ühti tegelike maksetega. Swedbank poolt esitatud arvestuses ei ole

arvestatud seadusjärgset intressi korrektselt ehk intress ei ole arvestatud tasumise kuupäeva

seisuga. Võlausaldaja ei ole tõendanud esitatud arvestust ehk usaldusisik ei ole saanud

kontrollida arvestuse õigsust võlausaldaja poolt esitatud tõendite põhjal, mistõttu on usaldusisik

seisukohal, et ümberarvestus ei ole tõendatud. Sellest tulenevalt jääb usaldusisik enda poolt

arvestatud nõude suuruse ehk 3058,10 euro juurde.

Vaba tagasimaksega krediitkaardi osas usaldusisik tõendite puudumise tõttu ümberarvestust

teha ei saanud. Võlausaldaja on esitanud usaldusisikule nõude arvestuse, kuid jätnud selle

tõendamata. Usaldusisik saab kontrollida selle nõude puhul võlgnikult küsitud konto väljavõtte

alusel tagasimakseid, kuid usaldusisikul puudub võimalus kontrollida krediitkaardi kasutust ehk

kasutusse võetud summasid, sest võlgnikul puudub juurdepääs krediitkaardi kontole ning

võlausaldaja ei ole ka peale korduvat küsimist seda esitanud. Usaldusisik on jätkuvalt

seisukohal, et tõendamiskohustus on võlausaldajal ning usaldusisikul on kohustus kontrollida

esitatud dokumente ja tõendeid. Kuna usaldusisikul puudub võimalus ümberarvestust

kontrollida ja võlausaldaja väikelaenu nõude puhul ei ole ümberarvestus korrektne, jääb

usaldusisik oma seisukoha juurde, et nõuet ei ole võimalik tõendada ega kindlaks määrata ning

nõude suurus on sellest tulenevalt 0 eurot.

11. Usaldusisik on hinnanud võlausaldajate vastuväiteid ja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist ning esitanud 30.05.2025 ümberkujundamiskava koos vastuväidete ja seisukohtadega

kohtule kinnitamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

12. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevalt

on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava.

I Nõuete kindlaksmääramine

13. FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel

võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab

kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

14. Võlgnik ja 11 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab, et 11

võlausaldaja (B2 Impact OÜ, Rediem Capital AB, Modena Estonia OÜ, AS SEB Pank, Aktiva

Finance Group OÜ, Bigbank AS, Elisa Eesti AS, GS Core OÜ, kohtutäitur F.M , kohtutäitur

Anne Böckler ja kohtutäitur Oksana Kutšmei) nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt

ümberkujundamiskavas märgitule.

15. Swedbank AS ei nõustu ümberkujundamiskavaga ja leiab, et ei ole rikkunud VTL põhimõtet

ning ei nõustu nõuete suurusega.

16. VÕS § 403⁴ lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh peab ta

arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemat

maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju varasematele kohustuste täitmisele.

Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui

pärast vajaliku teabe omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning

suudab võetavat kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6).

Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus

avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline ning vajadusel

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

17. Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et Swedbank AS

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Usaldusisik hindas nõudeid Riigikohtu

lahendi nr 2-21-13098 juhiste alusel ja leidis, et võlausaldaja ei kontrollinud piisava

põhjalikkusega võlgniku krediidivõimet.

AS Swedbank palub ümber kujundada ümberarvestamata nõuded või alternatiivselt kujundada

ümber võlausaldaja poolt ümberarvestatud nõuded.

17.1. Swedbank AS seisukoha kohaselt lepingu nr 22-030114-VL ja lepingu nr 22-036055-RK

sõlmimisele eelnevalt töötas kostja aktsiaseltsis xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tema keskmine

sissetulek oli ~788 eurot kuus. Võlausaldaja hindas laenu andmisele eelnevalt võlgniku

pangakontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx nähtuvaid krediidikohustusi ning Swedbank AS-i ees

olevaid kohustusi. Seisukohas avaldas võlausaldaja, et kuivõrd kostja konto väljavõttelt ei

nähtunud kõiki regulaarseid hinnatavaid majapidamiskulusid, tuli majapidamiskulude

hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks

majapidamiskuluks ~398 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii

krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel

vabu vahendeid. Kohus kontrollis võlausaldaja käsutuses olevat konto väljavõtet, millelt

nähtus ka asjaolu, et võlgnikul oli veel vähemalt üks pangakonto (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx),

kuhu võlgnik tegi regulaarselt kandeid pärast töötasu laekumist peaaegu terve töötasu summa

ulatuses. Selle pangakonto väljavõtet ei ole võlausaldaja küsinud. Seega jättis võlausaldaja

küsimata pangakonto väljavõtte, millelt oleks eelduste kohaselt saanud kontrollida,

analüüsida ja hinnata võlgniku kohustusi, väljaminekuid ja maksekäitumist.

Neil põhjustel leiab kohus, et krediidiandja Swedbank AS on laenu andes rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna võlgniku krediidivõimelisuse hindamine on olnud

ebapiisav. Rakenduvad VÕS § 4034 lg 6, lg 7 sätted ehk tagasimaksed tuleb uuesti määrata,

võlgnikul on kohustus tagasi maksta põhinõue ja VÕS § 94 sätestatud intressimäära alusel

arvutatud intressisumma.

17.2. AS Swedbank esitas lepingu nr 22-030114-VL puhul ümberarvestuse. Kohus on seisukohal,

et võlausaldaja ümberarvestus ei ole jälgitav ega kontrollitav. Ümberarvestusest ei ole aru

saada mis suuruses põhinõude summa jäägilt on arvestatud seadusjärgset intressi. Lisaks ei

ole AS Swedbank poolt esitatud arvestuses arvestatud seadusjärgset intressi tasumise

kuupäeva seisuga. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et võlausaldaja ei ole tõendanud

esitatud arvestust.

Usaldusisik on teinud ümberarvestuse (dtl 795 jj), mille aluseks on olnud võlausaldaja enda

poolt esitatud andmed, võlgniku pangakontolt nähtuvad andmed ja Eesti Panga leheküljelt

saadud teave seadusjärgse intressimäära kohta. Kohus on kontrollinud usaldusisiku

ümberarvestust võttes aluseks võlgniku Swedbank AS pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx

väljavõtte, kus kajastuvad lepingu nr 22-030114-VL tagasimaksed. Usaldusliku ümberarvestus

on korrektne. Seega ümberarvestuse tulemusena on Swedbank AS lepingust nr 22-030114-VL

tuleneva nõude suuruseks 3058,10 eurot, mis kuulub ümberkujundamisele.

17.3. AS Swedbank esitas lepingu nr 22-036055-RK (vaba tagasimaksega krediitkaart) puhul

ümberarvestuse. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja poolt esitatud ümberarvestus ei ole

tõendatud ega kontrollitav. Puuduvad andmed krediitkaardi kasutuse kohta. Usaldusisik on

selgitanud, et võlgnikul puudub juurdepääs krediitkaardi kontole. Swedbank AS ei ole

usalduslikule esitanud krediitkaardi konto väljavõtet, et oleks võimalik kontrollida

krediitkaardi kasutust ehk kasutusse võetud summasid. Usaldusisik on korduvalt võlausaldaja

käest küsinud tõendeid oma nõude tõendamiseks, kuid võlausaldaja on jätnud need esitamata.

Kohus on seisukohal, et lepingust nr 22-036055-RK tulenevat nõuet ei ole tõendatud ja

puudub võimalus kindlaks määrata tagasimakseid. Swedbank AS lepingust nr 22-036055-RK

tuleneva nõude suuruseks määrab kohus 0 eurot.

18. Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi (vt

resolutsiooni p 1 ja 2).

II Ümberkujundamiskava kinnitamine

19. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb

kinnitada.

20. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib

ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (FIMS §

26 lg 2). GS Core OÜ on esitanud oma seisukoha kava osas hilinenult, võlausaldaja ei ole

esitanud tähtaja ennistamise taotlust ega põhjendanud, miks on seisukoht esitatud hilinenult.

FIMS § 25 lg 1 ls 2 kohaselt avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et

võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul

võlgade ümberkujundamisega nõustunud kümme pandiga tagamata nõuetega võlausaldajat

(83%) ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 61%.

21. Kohus on kavaga ja usaldusisiku esitatud selgitustega tutvunud. Kohus ei tuvastanud FIMS § 27

lg 1 p-s 1-4 sätestatud asjaolusid, mille esinemisel võib kohus jätta ümberkujundamiskava

kinnitamata. Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamine on kohustuste tähtaja

pikendamise, osamaksetena tasumise ja kohustuste vähendamise teel võimalik. Nõuete

ümberkujundamisel on koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ümberkujundamiskava

alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise võlausaldajaga. Võlgniku

püsiva maksejõuetuse korral ei oleks kohtu hinnangul võimalik võlausaldajate nõudeid kavas

toodud ulatuses rahuldada. Kuivõrd kavaga ette nähtud eeldatav esimese makse tähtaeg

15.07.2025, mis on varasem kava kinnitamisest, muudab kohus kava esimese osamakse tähtaega

ja kava täitmise tähtaeg pikeneb 1 kuu võrra.

22. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Võlgnikul

tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava

täitmise kohta kohtu määratud tähtajaks. (FIMS § 35 lg 3). Kohus märgib, et kui võlgnik ei

osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on

vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule

aruanne (FIMS § 35 lg 4).

23. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 3 ja 4).

24. Usaldusisik on esitanud kohtule tasutaotluse, paludes määrata tasuks 13 tunni töö eest 1430

eurot (110 €/h). Tasu kanda Avitase OÜ arveldusarvele EE761010220233760220. Kohus leiab,

et maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumisele kuluv aeg 0,5 tundi on ülepaisutatud.

Avaldus on esitatud blanketil, millega tutvumine võtab aega maksimaalset 10 minutit. Kohus

vähendab selles osas tasu 18 euroni. Samuti leiab kohus, et kuluridadel „Võlausaldajatelt ja

võlgnikult saadud info korrastamine, andmete kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine“

ja „Võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamine, usaldusisiku hinnangu koostamine ja

esitamine kohtule„ on sisuliselt kattuvad tegevused ja leiab, et selle osas on mõistlik ajakulu 2

tundi ja 15 minutit, seega tasu suurus 247,50 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu summas

1255,50 eurot, millest 1200 eurot kuulub tasumisele võlgniku poolt kohtu deposiidikontole

ettemaksuna tasutud vahendite arvelt OÜ Avitase kasuks ja 55,50 eurot jääb võlgniku kanda.

25. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku

kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust

arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

26. FIMS § 28 lg 2 sätestab, et määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või

kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise

määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt vastuväite.

III Usaldusisiku taotluse lahendamine

27. Usaldusisik esitas koos kava kinnitamise taotlusega ka taotluse, milles palub kohustada

kohtutäiturit Oksana Kutšmei vastavalt FiMS § 30 lg 6 kandma võlgniku K.U arveldusarvele

EE437700771003416991 täitemenetluses nr 084/2023/7936 deponeeritud summa 124,73 eurot

kavajärgsete maksete teostamiseks. Usaldusisik on lisanud taotlusele kohtutäitur Oksana

Kutšmei õiendi, mille kohaselt täiteasjade menetlus on peatatud 07.11.2024. Täitemenetluse

peatamise ajal on kohtutäituri ametialasele arvelduskontole täiteasjas nr 084/2023/7936

(sissenõudja SEB Pank AS) laekunud Maksu- ja Tolliametist 124,73 eurot. Laekumised on

toimunud SEB Pank AS nõudes täiteasjas nr 084/2023/7936. Sissenõudja SEB Pank AS nõue on

võlgade ümberkujundamise kavaga hõlmatud.

Usaldusisik on esitanud ka taotluse kohustada kohtutäitureid võimaldama võlgnikul

pangakontodel olevaid ja laekuvaid summasid kasutada kavajärgseteks makseteks kogu kava

täitmise perioodil. Praeguseks on menetluse jooksul võlgniku pangakontole kogunenud summa

2200,46 eurot, mida võlgnik kasutada ei saa.

FIMS § 30 lg 6 sätestab, et kohtutäitur annab saadu ümberkujundamiskavaga hõlmatud

võlausaldajatele välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel.

Kohus selgitab, et FIMS § 30 lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava

täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. FIMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse

ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või

usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta

ümberkujundamiskava ei kehti.

Käesoleval juhul kehtib ümberkujundamiskava võlgniku suhtes täiteasjas nr 084/2023/7936

sundtäitmisel oleva nõude puhul (täitemenetlus algatatud sissenõudja avalduse ja Pärnu

Maakohtu määruse tsiviilasjas nr 2-23-134469 alusel). Seega kuivõrd kavaga on hõlmatud

viidatud võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus, ei tohi FIMS § 32 lg 2 järgi selles

täitemenetlust jätkata, mis tähendab ka võlgniku vara aresti alt vabastamist. Kohtule

teadaolevalt ei täida siiski kohtutäiturid vastavat seaduse nõuet, võlgniku varadele seatud arestid

jäetakse kehtima, mistõttu peab kohus põhjendatuks käesolevas asjas kohustada kohtutäitur

Oksana Kutšmeid võimaldama kasutada K.U xx suhtes algatatud täitemenetluses täiteasjas nr

084/2023/7936 arestimise käigus deponeeritud raha võlgade ümberkujundamiskava täitmiseks.

Lisaks on põhjendatud usaldusisiku taotlus kohustada kohtutäitureid F.M-i , Oksana Kutšmeid

ja Anna Böcklerit lubama K.U xx kasutada ümberkujundamiskavaga hõlmatud perioodil K.U xx

kontodele laekuvaid ja deponeeritud summasid ümberkujundamiskava täitmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

kohtunik