3-25-1577/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1577

Haldusasi

X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri värbamis- ja koolitusspetsialisti 17. mai

2025. a e-kirja tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 27. juuni

2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. juuni 2025. a

määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

2. Määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 17. mai

2025. a e-kirja tühistamiseks. Nimetatud e-kirjaga tänas PPA kaebajat, et ta tundis huvi

koerajuhi konkursi vastu ning andis teada, et nad ei liigu antud konkursi raames kaebaja

kandidatuuriga edasi, sest oma aktiivse olemuse ja eluviisiga sobiks kaebaja rohkem

korrakaitsepatrulli. Kaebaja leiab, et teda ei koheldud konkursil võrdselt teiste kandidaatidega

ning tema kohta levitatakse informatsiooni, mis teeb võimatuks positiivse otsuse tegemise

PPA-sse kandideerimisel, kuigi kaebaja haridus, teadmised ja oskused vastavad koerajuhi

ametikoha nõuetele.

Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust keelata valituks osutunud isiku ametisse

nimetamine. Kaebajal puudub teave, kas konkursiga täideti ametikoht ja kas uus inimene on

ametisse nimetatud ning puudub võimalus nende andmete teada saamiseks.

2. Tallinna Halduskohus andis 28. mai 2025. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle

Tartu Halduskohtule ning keelas PPA Lõuna Prefektuuri Piusa koerajuhi konkursi võitja

ametisse nimetamise kuni 27. juunini 2025 (kaasa arvatud).

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. juuni 2025. a määrusega PPA määruskaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. mai 2025. a määruse muutmata. X.X. kaebus koos

esialgse õiguskaitse taotlusega registreeriti Tartu Halduskohtus 18. juunil 2025.

4. Tartu Halduskohus jättis 27. juuni 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale

tähtaja kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni punkt 1) ning otsustas

mitte pikendada Tallinna Halduskohtu 28. mai 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 2

kohaldatud esialgset õiguskaitset, jättes esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

(resolutsiooni punkt 2).

4.1. Halduskohus leidis, et kaebajal on kaebuse esitamisel tasumata riigilõiv 20 eurot. Kui

kaebaja kõrvaldab nimetatud puuduse ja PPA vastab 20. juuni 2025. a kohtunõudele, võtab

kohus seisukoha kaebuses esitatud nõude lubatavuse ja asjakohasuse osas ning vajaduse osas

kaasata menetlusse kolmandaid isikuid.

4.2. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole

esialgse õiguskaitse taotluses välja toonud, missugused pöördumatud tagajärjed talle esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneksid ning kohtule ei ole pöördumatud tagajärjed

ettenähtavad. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et konkursi tulemusena nimetatakse

ametisse tema või ei nimetataks mõnda teist isikut. Personali valikul on haldusorganil lai

kaalutlusruum ning kohus saab kontrollida vaid seda, et järgitaks kehtestatud või kokku

lepitud menetlusreegleid, et haldusorgani tegevus oleks kooskõlas hea halduse tavaga ning, et

ametikohale kandideerijaid koheldaks võrdselt. Halduskohus ei võta enne kaebuse nõuete

väljaselgitamist seisukohta kaebuse perspektiivi osas, kuid nõustub PPA seisukohaga, et

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks esineb kaalukas avalik huvi siseturvalisust

tagavate ülesannete katkematuks täitmiseks, mis vastandub kaebaja subjektiivse õigusega

konkursil osalemiseks. Määramata ajaks ametikoha täitmata jätmine olukorras, kus selle

täitmise vajaduse tõttu on välja kuulutatud konkurss, võib PPA-le pandud ülesannete täitmist

takistada ja avalikku huvi kahjustada.

5. X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 27.

juuni 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamist.

5.1. Kaebaja leiab, et halduskohus ei vaadanud tervikuna PPA õigusvastast käitumist kaebaja

suhtes ega arvestanud, et kaebaja valituks mitte osutumine on PPA pikaajalise õigusvastase

käitumise tagajärg ja halduskius. PPA vabastas kaebaja 14. juunil 2024 teenistusest

õigusvastaselt. Kaebaja on laitmatu taustaga ja sobiva väljaõppega, kuid PPA poolt kaebaja

maine kahjustamine välistab kaebaja võimaluse politseiniku (koerajuhi) tööd jätkata või sinna

naasta. Kaebaja on kandideerinud kogu aasta vältel erinevates piirkondades ja erinevatele

ametikohtadele vähemalt 10-l korral, kuid ei ole valituks osutunud. Kõik keeldumised on

sisuliselt põhistamata ja kaebajal ei ole selgeid põhjendusi konkursi tulemuste osas.

5.2. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemus ei saaks

olla põhivaidluse korral saavutatav. Esialgne õiguskaitse on kaebaja suhtes ainuke

õiguskaitsevahend, mis aitab kaasa soovitud olukorra saavutamisele, s.t ausale ja läbipaistvale

konkursile ja konkursiotsuste põhistamisele ja kaebaja võrdsele kohtlemisele.

5.3. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too

kaasa pöördumatuid ja hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kaebaja selgitab, et PPA

pikaajaline õigusvastane tegevus on toonud kaasa olukorra, kus kaebaja vabastati teenistusest

õigusvastaselt ja terve aasta jooksul ei ole teda koheldud teiste kandideerijatega võrdselt.

Esmase õiguskaitse kohaldamata jätmisel jätkab PPA õigusvastast praktikat ning ei kohtle

kaebajat teiste kandideerijatega võrdselt. Seniste konkursside tulemustest puudub kaebajal

ülevaade. Seega toob esmase õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja jaoks kaasa

pöördumatud ja hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Halduskohus ei ole selgitanud,

millised on kaebaja jaoks sobivad õiguskaitsevahendid antud olukorras.

5.4. Kaebaja ei nõustu PPA selgitustega kaaluka avaliku huvi osas. Arvestades PPA personali

suurust ja võimekust, ei saa ühe ametikoha üle käiva vaidluse tõttu olla pärsitud oluliste

siseturvalisust tagavate ülesannete täitmine.

6. PPA leidis vastuses määruskaebusele, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei

ole põhjendatud. PPA jääb 11. juuni 2025. a menetlusdokumendis (taotlus

halduskohtu 28. mai 2025. a määruse tühistamiseks) esitatud põhjenduste juurde.

Praeguseks on Piusa koerajuhi ametikoht täidetud. 10. juuli 2025. a käskkirjaga nr

S700-1.9-2/452 nimetati konkursi võitnud isik Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo

Piusa kordoni koertegrupi piirivalvuri ametikohale alates 14. juulist 2025.

7. Kaebaja palub täiendavas seisukohas arvestada, et PPA hakkas tegelema

valituks osutunud isiku ametisse vormistamisega peale ringkonnakohtult vastuse

küsimist, mis näitab PPA pahatahtlikkust ja teeb kaebaja õiguste kaitse võimatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

9. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras keelata koerajuhi konkursil valituks osutunud

isiku ametisse nimetamise ja seda eelkõige tuginedes hinnangule, et teda ei koheldud konkursi

teiste kandidaatidega võrdselt.

10. Kõnealuse konkursi läbiviimise seaduslikkust saab kohus kontrollida haldusasja sisulise

menetlemise käigus. Praeguses menetlusetapis ei ole halduskohus veel kaebaja kaebust

menetlusse võtnud ja ei ole teada, milliseks kujuneb kaebaja lõplik nõue halduskohtule

esitatud kaebuses. Kaebaja on ka ise mõistnud, et tal puudub subjektiivne õigus nõuda, et

konkursi tulemusena nimetatakse ta soovitud ametikohale ja seetõttu ei saa ka kohus tagada

kaebaja nimetamist konkreetsele ametikohale. Ringkonnakohus lahendab kaebaja

määruskaebust halduskohtu määrusele osas, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Esialgne õiguskaitse on ajutine meede, mille eesmärgiks on tagada põhivaidluse

tulemuse efektiivsus ja hoida ära kaebaja õiguste riive, mille kõrvaldamine ei ole pärast

kohtuvaidluse lõppu enam võimalik.

11. Vaidluse asjaolusid arvestades ei nähtu ringkonnakohtule asjaolusid, mille alusel oleks

kaebaja soovitud esialgse õiguskaitse meetme rakendamine võimalik ja põhjendatud. PPA

andis ringkonnakohtule teada, et 10. juulil 2025 täideti Piusa koerajuhi ametikoht ja nimetati

konkursi võitnud isik koertegrupi piirivalvuri ametikohale alates 14. juulist 2025. Kuna

vaidlusaluse konkursi võitja on valitud ja ametisse nimetatud, on ka kaebaja esialgse

õiguskaitse vajadus ära langenud. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus teise isiku ametisse

nimetamise keelamiseks on muutunud lubamatuks ning kohtul ei ole enam võimalik keelata

haldusorganil valitud isikut ametisse nimetada, kuna isik on juba ametisse nimetatud.

12. Lisaks nõustub ringkonnakohus seisukohaga, et kaebaja õigus taotleda konkursi võitnud

isiku ametisse nimetamise keelamist ei ole kaalukam kui avalik huvi PPA koertegrupi

piirivalvuri ametikoha täitmiseks. PPA ametnik täidab ülesandeid avalikes huvides ning

koertegrupi piirivalvuri ametijuhendi järgi tuleb tegeleda nii riigipiiri valvamise, otsingu- ja

päästetööde teostamise kui ka avaliku korra tagamisega. Nimetatud ametikohale valitud isiku

ametisse nimetamata jätmine kohtumenetluse ajaks ei ole avalikes huvides ning takistab

oluliselt PPA võimet täita ettenähtud ülesandeid. Kohus ei nõustu kaebaja märkusega, et

arvestades PPA personali suurust, ei saa ühe ametikoha üle käiva vaidluse tõttu olla pärsitud

siseturvalisust tagavate ülesannete täitmine. PPA täidetavate ülesannete ring on lai ning kohtu

hinnangul on koertegrupi piirivalvuri ametikoha puhul tegemist spetsiifilise ja eritingimusi

nõudva ametikohaga, mille täitmiseks sobiva isiku leidmine võib olla raskendatud. Liiati ei

saa mööda vaadata konkursil edukaks osutunud isiku õigustest. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine takistaks tema ametisse nimetamist ja välistaks talle töötasu maksmise. Võib

väita, et kujunenud olukorras riivab ametisse nimetamise keelamine selle kolmanda isiku

õigusi intensiivsemalt kui kolmanda isiku ametisse nimetamine riivab kaebaja õigusi, kellel ei

ole tekkinud õiguspärast ootust, et PPA just tema ametisse nimetaks.

13. Mõistetav on, et ametisse nimetamata jätmine ja töökoha saamata jäämine raskendab

isiku majanduslikku toimetulekut, kuid ametikohale kandideerimine ei anna veel õigust saada

sellele ametikohale nimetatud. Nõustuda saab halduskohtuga, et PPA-l on avar otsustusõigus

konkursi korras ametikohale sobiva isiku valimisel ja ametisse nimetamisel. Õige on, et PPA

ei saa otsust teha meelevaldselt, kuid tal on õigus määratleda kriteeriumid, mille põhjal

kaaluda, kes kandidaatidest on sobivaim ametkohale nimetamiseks. Juhul, kui PPA otsus on

nende kriteeriumide raames ratsionaalselt põhjendatav, on vähemalt kaheldav, kas PPA-le

saab ette heita konkursitingimuste rikkumist. Seetõttu oleks PPA õigusvastane haldustegevus

tuvastatav eelkõige nendes olukordades, kus kõrvalekaldumine haldusmenetluse põhimõtetest

on ilmne. Seda asjaolu tuleks arvestada kaebuse eduväljavaadete hindamisel ja vastavalt ka

esialgse õiguskaitse korras PPA-le isiku ametisse nimetamise keelamise ettekirjutuse

tegemisel.

Kokkuvõttes on raske näha, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse saanuks rahuldada ka siis,

kui PPA ei oleks käesolevaks ajaks konkursil edukaks osutunud isikut veel ametisse

nimetanud.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu 27. juuni 2025. a määrus õiguspärane ning

halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja

selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)