2-25-102954/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista V. R.-ilt võlgnevus 75 eurot, millest 55 eurot on leppetrahvi Välja mõista V. R.-ilt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt
Legislator headnote
AI generated2-25-102954/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista V. R.-ilt võlgnevus 75 eurot, millest 55 eurot on leppetrahvi Välja mõista V. R.-ilt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kädi Vaker
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.07.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-102954
Tsiviilasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi V. R.-i vastu
leppetrahvi võlgnevuse ja sissenõudekulu hüvitamise
nõudes
Tsiviilasja hind
75 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood
10811490)
Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post: XXX)
Kostja: V. R. (isikukood XXX; e-post: XXX, elukoht
kohtule teadmata)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista V. R.-ilt võlgnevus 75 eurot, millest 55 eurot on leppetrahvi
võlgnevus ja 20 eurot sissenõudekulu, Osaühingu EUROPARK ESTONIA
kasuks.
3. Jätta menetluskulud V. R.-i kanda.
4. Välja mõista V. R.-ilt menetluskulud 240 eurot Osaühingu EUROPARK
ESTONIA kasuks. Hageja õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.
5. Välja mõista V. R.-ilt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni Osaühingu EUROPARK
ESTONIA kasuks.
6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis
oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale
või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või
kaja.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval
kuni kella 24.00-ni.
KOHTU SELGITUSED
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib
kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid
järgmist.
Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 21,06.2023 sõlmitud parkimisleping (sõiduauto
registreerimisnumbriga xxxx) parkimiseks Paepargi 57 parklas, mille tingimusi kostja rikkus,
jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas leppetrahvinõude summas 55 eurot (leppetrahvi
number leppetrahvinumber 1932 1062 3124 0118, maksetähtaeg 28.06.2023). Kohtueelselt
saatis hageja lihtkirja ja tähitud kirja teel nõudekirjad kostja rahvastikuregistrijärgsele
aadressile XXX, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega
asunud ka kohustust täitma. Sissenõudmiskuludesse (20 eurot) on hageja arvestanud
Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päring Sõiduki omaniku/vastutava
kasutaja andmete saamiseks.
Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagi kättetoimetamisportaali kaudu
nähtavaks alates 05.12.2023 ja kätte toimetatavaks alates 29.05.2025, kuid kostja pole
dokumente portaalis avanud. Lisaks saatis kohus 29.05.2025 hagiavalduse ja menetlusse
võtmise määruse kostjale e-posti aadressile XXX, kuid kostja materjalide kättesaamist ei ole
kinnitanud. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte
Ametlike Teadaannete kaudu 19.06.2025. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et
kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi
rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (03.07.2025) ega ka hiljem ei vastanud ega
esitanud vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.
TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt
arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud
hagimenetluse kulude hulka.
Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu
100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu 220 eurot ning
kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse
(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni
menetluskulude täieliku tasumiseni.
TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja
menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.
Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu
kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus
piiratud §-ga 484² ehk 20 euroga. TsMS § 484² teise lause kohaselt muid avaldaja kantud
menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause
kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud
hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle
hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna
maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot.
Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja
vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072
asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid
ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes
kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks
mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat
ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on
erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi
koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et
käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja
lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja
sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse
esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud
juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide
komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot
tund käibemaksuta peab kohus põhjendatuks. Kuigi hageja on eksinud lepingulise esindaja
tasu arvestamisel (hageja on märkinud, et tema lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot ja
hageja lepingulise esindaja ajakulu oli kaks tundi, kuid hageja arvestanud hagiavalduse
esitamise seisuga lepingulise esindaja õigusabikulude suuruseks 220 eurot), mõistab kohus
hageja kasuks kostjalt välja õigusabikulud tunni ulatuses.
Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot
käibemaksuta.
Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 240 (100+20+120) eurot. Eeltoodust
tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 240 eurot ning
menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest
alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Kohus selgitab, et toimetab ka tagaseljaotsuse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu
TsMS § 317 lg 1 p 1 järgi, kuna kohtule ei ole kostja elukoht teada. Kohus tegi kostjale
menetlusse võtmise määruse ja hagi kättetoimetamisportaali kaudu nähtavaks alates
29.05.2025 ja kätte toimetatavaks samast kuupäevast, kuid kostja pole dokumente portaalis
avanud. Lisaks saatis kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti
aadressile XXX, kuid kostja materjalide kättesaamist ei ole kinnitanud. Kohus toimetas
kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte Ametlike Teadaannete kaudu
19.06.2025.
Maksekäsu kiirmenetluses üritati kostjale makseettepanekut kätte toimetada järgmistel
aadressidel:
03.02.2025 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud
06.02.2025 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud
10.02.2025 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud
12.02.2025 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud
26.02.2025 aadressil XXX - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel
26.02.2025 saadetud teavitus e-posti aadressil XXX – puudub vastus.
XXX omanik kinnitas 19.02.2025, et võlgnik ei ela enam siin, läks juba augustis 2024 tagasi
XXX. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte
toimetada avalikult.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kädi Vaker
kohtunik